„Nefi moodi andestamine”, Sõbrake, jaan 2024, lk 4–5.
Nefi moodi andestamine
Aisea ei tahtnud Joshi peale igaveseks pahaseks jääda.
Lugu leidis aset Ameerika Ühendriikides.
Aisea jooksis ja lõi palli oma meeskonnakaaslasele Timothyle. Ta vaatas, kuidas Timothy oma jala tahapoole liigutas ning palli väravasse lõi.
„Värav!” hõikas Timothy, kui pall võrku lendas.
Aisea rõõmustas. Nad olid mängu võitnud!
Väljakult ära minnes tundis ta end suurepäraselt. Aga seejärel kutsus Joshi-nimeline poiss teisest meeskonnast teda õela nimega.
Aisea oli üllatunud ja haavunud. Ta ei teadnud, mida öelda. Ta vaatas maha ja kõndis aeglaselt meeskonnakaaslaste poole.
„Me saime sellega hakkama!” ütles Timothy. „Suurepärane sööt, Aisea!”
Aga Aisea ei tundnud end suurepäraselt. Mitte pärast seda, mida Josh talle öelnud oli. Ta tundis kurbust ja viha.
Ülejäänud päeva tundis Aisea, nagu raske koorem suruks teda maha. Josh ei meeldinud talle enam.
Sellel õhtul luges Aisea koos perega pühakirju. Ta proovis kuulata, kui õde luges. Aga ta ei suutnud Joshi öeldule mõtlemist lõpetada.
Aisea sirvis oma Mormoni Raamatut. Ta jäi pidama 1. Nefis oleval pühakirjasalmil. See oli ajast, mil Nefi vennad olid tema suhtes ebaviisakad.
„Ja sündis, et ma andestasin neile siiralt,” oli pühakirjakohas kirjas.*
Nefi andestas oma vendadele? Aisea mõtles. Isegi pärast seda, kui nad olid olnud õelad?
Aisea mõtles Joshi peale. Ta ei tahtnud oma halbadest tunnetest Joshi suhtes igavesti kinni hoida. Ta oli ainult 10-aastane!
Aisea tahtis olla Nefi moodi. Ta võis Joshile andestada, just nagu Nefi andestas oma vendadele. Kui Josh ütleks jälle midagi õelat, siis ta paluks tal seda mitte teha.
Tal tekkis sees soe ja rahulik tunne. See oli, justkui Püha Vaim ütleks: „Sa teed õigesti.”
„Aisea, mis sa nendest salmidest teada said?” küsis ema.
Aisea vaatas üles. „Vabandust, ma lugesin teist pühakirjakohta,” ütles ta. Ta rääkis perele, mis jalgpallimängu ajal oli juhtunud.
Ema ja isa kallistasid Aiseat. „Mul on kahju, et Josh sinu vastu õel oli,” ütles isa. „Tema öeldu ei olnud tõde. Aga on loomulik, et see tegi sulle haiget.”
Aisea naeratas. „Aitäh. Mõnda aega olin päris vihane. Aga nüüd, kui olen pühakirju lugenud, siis ei taha tema peale vihane olla. Tahan talle andestada. Ja ma juba tunnen end paremini!”
„See on suurepärane!“ Ema naeratas ka. „Andestamine pole alati lihtne. Aga sul on õigus. See on seda väärt.”
Aisea vaatas oma pühakirju. Need olid teda aidanud. Varasem raske tunne oli läinud. Tema süda oli hoopis soe ja täis rahu.
Illustreerinud Alyssa Tallent