„Unine pühakirjaaeg”, Sõbrake, jaan 2024, lk 30–31.
Unine pühakirjaaeg
Kuigi oli vara, siis Elvira teadis, et pühakirjade lugemine oli seda väärt.
Lugu leidis aset Norras.
Elvira ärkas isa hääle peale. „Pühakirjaaeg,” ütles ta.
Ta tõusis voodis istuli ja hõõrus uniseid silmi. Väljas oli ikka veel pime. Oli nii külm. Elvira ei tahtnud oma mõnusast voodist lahkuda.
Ema ütles, et pühakirjade lugemine on viis Jeesuse paremini tundma õppimiseks. Aga pühakirjade lugemine igal hommikul on raske.
Elvira kõndis aeglaselt trepist üles ja istus diivanile oma vanema õe Sigridi kõrvale. Ta kallistas patja ja keeras ennast oma karvase teki sisse. Tema vennad olid teises toas alustamas oma veebis toimuvat seminaritundi.
Isa telefon helises. Ta võttis kõne vastu ja ekraanile ilmusid pereliikmed. Tädi Liv oli riides ning valmis tööle minema. Nõbu Dorthea oli ikka pidžaamas nagu Elvira.
Elvira lehvitas neile läbi videokõne ja haigutas. Pühakirjaaeg toimus alati koos tädi Livi ja Dortheaga. Nad elasid mitme sõidutunni kaugusel teises Norra osas. Nende kõigi jaoks oli pühakirjade lugemine lihtsam, kui neil oli eesmärk üksteisele iga päev helistada. Elvirale meeldis oma nõbu näha.
Mõne minuti pärast liitus kõnega ka ema. „Tere, tüdrukud!” ütles ta. Sel nädalal oli ta tööreisil, aga ikkagi helistas pere pühakirjaajaks.
Nad tegid palve. Seejärel avas Elvira oma pühakirjad. Nad lugesid koos Mormoni Raamatut. Kõik lugesid kordamööda salme.
Elvira kuulas, kui teised lugesid, kuid oli raske püsida ärkvel. Sigrid oli diivanil uuesti unne suikunud. Elvira torkas teda. Aga siis haaras miski salmis tema tähelepanu.
„Ja ma nägin raudkäsipuud, ja see ulatus mööda jõekallast ja viis puuni, mille juures ma seisin,” luges Dorthea.*
„Ma tean seda lugu!” ütles Elvira. „See on Lehhi unenägu.” Ta oli selle kohta näinud pühakirjavideot. Oli ilus valgete viljadega puu ja inimesed hoidsid kinni käsipuust, et saada sinna jõudmisel abi.
„Kas mäletate, mille võrdkuju käsipuu on?” küsis ema.
„Pühakirjade?”
„Täpselt nii!” ütles isa. „Nefi õpetab hiljem, et käsipuu on nagu Jumala sõna. Kuidas saame teie arvates hoida kinni käsipuust nagu inimesed Lehhi unenäos?”
„Hoiame praegu käsipuust kinni!” Elvira tõstis Mormoni Raamatu üles. „Pühakirjaajaga!”
Ema noogutas. „Kui loeme pühakirju, siis saame Jeesuse Kristusega lähedasemaks. Just nagu inimesed pääsesid elupuule lähemale, kui nad käsipuust kinni hoidsid.”
Kui nad jätkasid lugemist, siis Elvira kujutas ette, kuidas ta haarab käsipuust kinni ja kõnnib ilusa puu suunas. Ta polnud enam nii unine.
Peagi oli aeg minna. Tädi Liv ja ema pidid minema tööle. Elvira, Sigrid ning Dorthea pidid panema end kooliminekuks valmis.
„Nägemist kõikidele!” Elvira lehvitas ekraanil olevale perele. „Armastan teid!”
Kui ta jooksis alla, et end kooliks valmis panna, siis tundis Elvira sees soojust. Ja seda mitte oma karvase teki tõttu. Ta teadis, et soe tunne oli Püha Vaim, mis ütles talle, et Mormoni Raamat on õige. See oli päeva alustamiseks suurepärane viis.
Illustreerinud Hector Borlasca