„Lugemise eesmärk”, Sõbrake, jaan 2024, lk 36–37.
Lugemise eesmärk
Andersile ei meeldinud kõva häälega lugeda.
Lugu leidis aset Ameerika Ühendriikides.
Anders kuulas, kuidas ta õde pere pühakirjauurimise ajal ette luges. Ta proovis oma tahvelarvutis järge pidada. Aga oli raske sõnadele keskenduda.
Andersil oli lugemisega alati raske olnud. Eelmisel aastal sai ta teada, et tal on düsleksia. Düsleksia on õppimisraskus, mille tõttu on lugemine raskendatud. Tema aju ajas sõnad ja tähed sassi ning kui ta proovis lugeda, siis tema silmad hüppasid lehel siia-sinna.
Tema õde lõpetas oma salmi lugemise ja tema vend hakkas järgmist lugema. Aga Anders ei lugenud. Talle ei meeldinud kõva häälega lugeda. Sõnade tahvelarvutis suureks muutmine aitas natuke. Aga talle ei meeldinud, kui aeglane ja kohmakas ta lugemine oli. Ta tegi nii palju vigu. Ta pidi nii palju tööd tegema millegi kallal, mis teiste jaoks tundus nii lihtne.
Kui nad lugemise lõpetasid, siis vaatas Andersi pere videot. See oli laste- ja noorteprogrammi kohta.
„Seadke isiklikke eesmärke, mis panevad teid pingutama ja pakuvad väljakutseid,” ütles vanem Gong videos. „Avastage uusi talente, huvisid ja oskusi.”*
Anders mõtles eesmärkidele, mida ta võiks seada. Võib-olla ta võiks õppida küpsiseid küpsetama. Või jalgpalli mängima.
Seejärel vaatas ta laual olevat Mormoni Raamatut. Paremini lugema õppimine ei tundunud nagu väga lõbus eesmärk. Aga ta tahtis, et saaks koos perega pühakirju lugeda.
„Ma tean, mida ma oma eesmärgiks soovin seada,“ ütles ta isale.
„Mis see on?” küsis isa.
Anders võttis Mormoni Raamatu kätte. „Ma tahan iga päev lugeda Mormoni Raamatust kõva häälega ühe salmi.”
„See kõlab nagu suurepärane eesmärk,” ütles isa. „Millal sa soovid alustada?”
„Kohe praegu!”
Anders läks oma tuppa ja pani ukse kinni. Ta ei tahtnud, et keegi teda kuuleks. Seejärel avas ta Mormoni Raamatu. Ta ajas mõned sõnad sassi, kuid esimese salmi lugemiseks kulus vaid üks minut. See polnudki nii halb, mõtles ta.
Anders luges iga päev ühe pühakirjasalmi. See oli raske. Ta ei tundnud ka, et tal läheks paremini. Aga ta jätkas.
Seejärel ühel päeval ütles tema õpetaja koolis: „Ohoo! Ma ei suuda uskuda, kui kiiresti sa õpid.”
Anders vaatas oma kodutöölt üles õpetaja poole. „Kas tõesti?”
Ta noogutas. „Sa oled nii palju arenenud!”
Anders vaatas oma paberil olevaid sõnu. Nende lugemine oli lihtsam kui varem. Tema eesmärk harjutada pühakirjade lugemist aitas tal isegi koolis õppida.
Kui ta koju läks, siis jooksis ta ülakorrusele pühakirju lugema. Kui ta lehekülge vaatas, siis sõnad ikka liikusid. Aga oli lihtsam aru saada, mis on kirjas.
Anders oli elevil enne õhtust pühakirjade uurimist.
„Hei, isa!” ütles ta. „Kas saan sul aidata täna lugeda?”
Isa naeratas laialt. „See meeldiks mulle väga!”
Anders pidas hoolega järge, kui tema õde ja vend mõlemad lugesid salmi. Kui oli tema kord, siis ta luges salmi aeglaselt, et kindlasti iga sõna õigesti öelda. Pärast lugemise lõpetamist vaatas ta üles. Kõik naeratasid talle.
Kuigi tema lugemine polnud täiuslik, siis oli Anders enda üle uhke. Ta teadis, et kui ta teeb kõvasti tööd, siis Taevane Isa on alati olemas, et teda aidata.
Illustreerinud Kelly Smith