„Vestlus Williga pagulaste aitamisest,” Sõbrake, märts 2024, lk 40–41.
Vestlus Williga pagulaste aitamisest
Will on pärit Pennsylvania osariigist Ameerika Ühendriikidest. Esitasime talle mõned küsimused projekti kohta, mille raames ta teisi aitas.
Räägi meile endast.
Olen 11-aastane. Mulle meeldib mängida jalgpalli ja lakrossi, valmistada küpsiseid, ujuda, suusatada ning rulluisutada. Mängin ka klaverit ja viiulit. Minu lemmikvärv on tumesinine ja mu lemmiktoit on munad (nii munapuder, praetud kui ka keedetud muna). Kui saan suureks, siis tahan saada arstiks nagu mu isa.
Mis andis sulle mõtte aidata?
Kuulsin, et paljud pered teisest riigist põgenesid oma turvalisuse tagamiseks. Osad neist kolisid meie lähedale. Mõtlesin kohe: „Kuidas ma saan neid aidata?”
Tegin palve, et teada, kuidas saaksin aidata. Seejärel sai ema kirja vaia Abiühingult. Nad palusid inimestel annetada esemeid, et anda pagulasperedele. Ma teadsin, et mu palvele vastati.
Kuidas sa aitasid?
Mulle meeldib küpsetada (eriti küpsiseid), seega otsustasin müüa küpsiseid, et teenida nende perede jaoks raha. Tegin lendlehed ja viisin need rulluiskudel oma naabruskonna inimestele. Minu koer Coco tuli kaasa.
Paljud naabrid ootasid põnevusega, et saaks mu küpsiseid osta. Teenitud rahaga ostsin annetamiseks potte ja panne.
Mis tunne sul oli?
Ma tundsin end hästi, sest teadsin, et need pered saavad pottide ja pannidega toitu valmistada. Võin ainult ette kujutada, kui lohutav on süüa kodus valmistatud rooga, kui oled uues riigis.
Ma õppisin Algühingus, et „kui te olete oma kaasinimeste teenistuses, te olete ainult oma Jumala teenistuses” (Moosia 2:17). Tundsin Taevase Isa armastust enda ja minu piirkonda kolinud inimeste vastu.
Millist nõu annaksid inimesele, kes soovib aidata?
Otsi viise, kuidas teenida oma koguduses või vaias. Võid aidata ka oma piirkonna kohalikus varjupaigas. Alati on viise, et aidata!