„Ülestõusmispüha südamik: elav Jeesus Kristus”, Sulle, Noor!, märts 2021, lk 2–5.
Ülestõusmispüha südamik: elav Jeesus Kristus
Me tunneme ülestõusmispüha tähistades rõõmu, et Jeesus Kristus elab praegu ja meie kõigi pärast.
Sel ülestõusmispüha ajal ülistame elavat Jeesust Kristust. Päästja kinnitab meile täiusliku armastusega: „Et teil oleks rahu minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” (Jh 16:33)
Me tunneme ülestõusmispüha tähistades rõõmu, et Jeesus Kristus elab – mitte ainult tookord, vaid praegu; mitte ainult üksikute, vaid kõigi pärast. Ta tuli ja tuleb tervendama murest murtuid, vabastama seotuid, taastama pimedaile nägemist ja laskma rõhutuid vabadusse (vt Lk 4:18). See tähendab meid kõiki. Tema lunastuslubadused kehtivad vaatamata meie minevikule, olevikule või tulevikumuredele.
Hosianna ja halleluuja
Palmipuudepühal saabus Jeesus Jeruusalemma sälu seljas ning „palju rahvast ‥ võt[tis] palmipuude oksi ja läk[s] välja temale vastu” (Jh 12:12–13; vt ka Mt 21:8–9; Mk 11:8–10). Traditsiooniliselt on palmipuu püha sümbol, et väljendada rõõmu Issanda üle. Ustavad märkasid selles prohvetliku kuulutamise täitumist ja hüüdsid teadlikult „hoosianna kõrges” (Mt 21:9). Hosianna tähendab „aita nüüd” (vt Mt 21:9 joonealune märkus Ps 118:25).
Palmipuudepühale järgneb nädala pärast ülestõusmispühade esimene püha. President Russell M. Nelson on õpetanud, et Jeesus Kristus „tuli tasuma võlga, mis ei kuulunud Talle, kuna meil oli võlg, mida me ei suutnud maksta”1. Tõepoolest, Kristuse lepituse kaudu „või[vad] saada päästetud [kõik Jumala lapsed], kui nad kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele” (UA 1:3). Ülestõusmispühal laulame me halleluuja. Halleluuja tähendab „kiitke Issandat Jehoovat”. (Vt märksõna „Hallelujah”. – Bible Dictionary.)
Palmipuude- ja ülestõusmispüha vahele jäänud pühad sündmused on hosianna ja halleluuja lugu. Hosianna on meie palve, et Jumal aitaks. Halleluuja väljendab Issandale meie kiitust lootuse eest saada päästetud ja ülendatud. Hosianna- ja halleluujahüüdega tunnistame, et elav Jeesus Kristus on ülestõusmispüha südamik.
Taastamine ja ülestõusmine
Taastamisaja algusaegadel, 3. aprillil 1836, ilmus elav Jeesus Kristus ülestõusmispühade esimesel pühal pärast Kirtlandi templi pühitsemist. Teda näinud mainisid Temast tunnistades teineteist täiendavaid vastandeid, tuld ja vett: „Tema silmad olid kui tuleleek, tema juuksed valged nagu puhas lumi, tema pale säras eredamalt kui päike ja tema hääl oli kui suurte vete kohin, nimelt Jehoova hääl.” (ÕL 110:3; rõhutus lisatud)
Tookord kuulutas Päästja: „Mina olen esimene ja viimane; mina olen see, kes elab, mina olen see, kes surmati; mina olen teie eestkostja Isa ees.” (ÕL 110:4) Taas on tegemist teineteist täiendavate vastanditega: esimene ja viimane, elav ja surmatu. Ta on A ja O, algus ja lõpp (vt Ilm 1:8; 3Ne 9:18; ÕL 19:1; 38:1; 45:7), meie usu alustaja ja täidesaatja (vt Hb 12:2; Mn 6:4).
Pärast Jeesuse Kristuse ilmumist tulid ka Mooses, Eelijas ja Eelija. Need suured vana aja prohvetid taastasid jumalikul juhatusel preesterluse võtmed ja volituse. Nõnda on „selle evangeeliumi ajajärgu võtmed ‥ usaldatud” (ÕL 110:16) Tema taastatud Kiriku kätte, et õnnistada kõiki Jumala lapsi.
Mormoni Raamatus on „Kristuse vä[gi] ja ülestõusmi[ne]” (Al 41:2) – ülestõusmispüha olemus – seotud tähenduslikult kahe ülestõusmisega.
Esimene ülestõusmine hõlmab meie füüsilist ülestõusmist „õigel ja täiuslikul kujul”, nii et „iga jäse ja liiges”, „juuksekarvgi ei jää kaduma” (Al 40:23). Sellest lubadusest saavad lootust need, kes on kaotanud jäseme, kes on kaotanud nägemis-, kuulmis- või kõndimisvõime või kes näivad alla jäävat lakkamatule haigusele, psüühikahäirele või muul viisil nõrgestumisele. Ta leiab meid üles. Ta teeb meid terveks.
Teine ülestõusmispüha ja Issanda lepituse lubadus on see, et „kõik asjad taastatakse” vaimses mõttes „nende õigesse korda” (Al 41:4). See vaimne taastamine käsitleb meie tegemisi ja soove. See taastab „sell[e], mis on hea”, „õigemeelne”, „õiglane” ja „halastav” (Al 41:13). Pole ime, et prohvet Alma kasutab sõna taastama 22 korda2, kui õhutab meid „toimi[ma] õiglaselt; mõist[m]a kohut õigemeelselt ja te[gema] alati head” (Al 41:14).
Kuna „Jumal ise lepitab maailma patud” (Al 42:15), võib Issanda lepitus teha terveks mitte ainult selle, mis oli, vaid ka selle, mis võiks olla. Kuna Ta teab meie kõiksugu valusid, kannatusi, haigusi ja kiusatusi (Al 7:11), saab Ta halastavalt aidata meid vastavalt meie jõuetusele (vt Al 7:12). Kuna Jumal on „täiuslik, õiglane Jumal ja ka halastav Jumal”, saab halastusplaan „rahuldada õigluse nõudeid” (Al 42:15). Me parandame meelt ja teeme kõik, mida suudame. Tema paneb oma „armastuse käsivarred” (2Ne 1:15) igavesti meie ümber.
Laulud igavesti kestvast rõõmust
Ma tunnistan nende ülestõusmispühade ajal koos teiega Jumalast, meie Igavesest Isast, ja Tema Armsast Pojast, elavast Jeesusest Kristusest. Surelikke inimesi on julmalt risti löödud ja nad on hiljem üles tõusnud. Kuid üksnes täiuslikul kujul üles tõusnud elaval Jeesusel Kristusel on ristilöömise märgid ikka veel kätel, jalgadel ja külje sees. Vaid Tema saab öelda: „Ma olen sind märkinud oma peopesadesse.” (Js 49:16; 1Ne 21:16) Vaid Tema saab öelda: „Mina olen see, kes tõsteti üles. Mina olen Jeesus, kes löödi risti. Mina olen Jumala Poeg.” (ÕL 45:52)
Praegusel ajal on meil võimalik õppida palju Jumala headusest ja omaenda jumalikust potentsiaalist Jumala armastust enda sees kasvatada, kui otsime Teda ja ulatame üksteisele sõbrakäe. „Ja sünnib, et õigemeelsed kogutakse kokku kõigi rahvaste seast, ja nad tulevad Siionisse, lauldes laule igavesti kestvast rõõmust.” (ÕL 45:71) Laulge sel hosianna ja halleluuja hooajal halleluuja, sest Tema valitseb ikka ja igavesti! Hüüdke hosianna Jumalale ja Tallele!