Hosianna ja halleluuja! Elav Jeesus Kristus: taastamise ja ülestõusmispüha südamik
Laulge sel hosianna ja halleluuja hooajal halleluuja, sest Tema valitseb ikka ja igavesti!
Kallid vennad ja õed! Sel taastamise ja ülestõusmispüha ajal ülistame hosiannat ja halleluujat hüüdes elavat Jeesust Kristust. Päästja kinnitab meile täiusliku armastusega: „Et teil oleks rahu minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!”1
Aastaid tagasi kohtasime õde Gongiga ühte armsat perekonda. Nende nooruke tütar Ivy tõi arglikult välja oma viiulikasti. Ta võttis välja viiulipoogna, pingutas seda ja nühkis kampoliga. Seejärel pani ta poogna kasti tagasi, tegi kniksu ja istus tagasi oma kohale. Algajana oli ta just jaganud kõike, mida ta viiuli kohta teadis. Nüüd, aastaid hiljem, oskab Ivy ilusasti viiulit mängida.
Sel surelikul perioodil sarnaneme kõik pisikese Ivyga. Me alustame algusest. Harjutamine ja järjekindlus aitavad meil kasvada ja areneda. Aja möödudes saame kõlbelise valikuvabaduse ja surelike kogemuste abil rohkem oma Päästja sarnaseks, kui töötame koos Temaga Ta viinamäel2 ja järgime Tema lepingurada.
Sellised aastapäevad, nagu ka see kahesajas juubeliaasta, heidavad valgust tõe taastamistele.3 Tähistades Jeesuse Kristuse evangeeliumi kestvat taastamist, valmistume ka ülestõusmispühaks. Mõlemal juhul rõõmustame Jeesuse Kristuse naasmise üle. Ta elab – mitte ainult tookord, vaid praegu; mitte ainult üksikute, vaid kõigi pärast. Ta tuli ja tuleb sõna otseses ning piltlikus mõttes tervendama murest murtuid, vabastama seotuid, taastama pimedaile nägemist ja laskma rõhutuid vabadusse.4 See tähendab meid kõiki. Tema lunastuslubadused kehtivad vaatamata meie minevikule, olevikule või tulevikumuredele.
Homme on palmipuudepüha. Traditsiooniliselt on palmipuu püha sümbol, et väljendada rõõmu Issanda üle nagu siis, kui Jeesus tuli Kuningana Jeeruusalemma, kus „palju rahvast ‥ võt[tis] palmipuude oksi ja läk[s] välja temale vastu”.5 (Teile võib-olla huvitav teada, et selle Harry Andersoni maali originaal ripub president Russell M. Nelsoni kabinetis otse tema laua taga.) Ilmutuse raamatus on Jumala ja Talle ülistajad „riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes”.6 Lisaks „õigemeelsuse rüü[le]” ja „hiilgusekrooni[le]” mainitakse Kirtlandi templi pühitsemispalves ka palme.7
Loomulikult on palmipuudepüha tähendus midagi enamat kui see, et rahvahulgad Jeesust palmiokstega tervitavad. Palmipuudepühal tuli Jeesus Jeruusalemma, milles ustavad märkasid prohvetliku kuulutamise täitumist. Nagu Sakarja8 ja psalmilaulik prohvetlikult ennustasid, saabus Issand Jeruusalemma sälu seljas ning rahvahulk hüüdis teadlikult „hoosianna kõrges!”9 Hosianna tähendab „aita nüüd”.10 Seejärel, nii nagu praegu, hüüame rõõmsalt: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!”11
Palmipuudepühale järgneb nädala pärast ülestõusmispühade esimene püha. President Russell M. Nelson on õpetanud, et Jeesus Kristus „tuli tasuma võlga, mis ei kuulunud Talle, kuna meil oli võlg, mida me ei suutnud maksta”.12 Tõepoolest, Kristuse lepituse kaudu „või[vad] saada päästetud [kõik Jumala lapsed], kui nad kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele”.13 Ülestõusmispühal laulame me halleluuja. Halleluuja tähendab „kiitke Issandat Jehoovat”.14 Halleluuja kooriosa Händeli oratooriumis „Messias” on ülestõusmispüha armastatud teadaanne, et Ta on „isandate Isand ja kuningate Kuningas”.15
Palmipuude- ja ülestõusmispüha vahele jäänud pühad sündmused on hosianna ja halleluuja lugu. Hosianna on meie palve, et Jumal aitaks. Halleluuja väljendab Issandale meie kiitust lootuse eest saada päästetud ja ülendatud. Hosianna- ja halleluujahüüdega tunnistame, et elav Jeesus Kristus on ülestõusmispüha ja viimse taastamisaja südamik.
Viimsel ajal algab taastamine teofaaniaga – sõna otseses mõttes Isa Jumala ja Tema Poja Jeesuse Kristuse ilmumisega noorukesele prohvet Joseph Smithile. Prohvet Joseph on öelnud: „Kui saaksite vaadata teraselt taevasse viis minutit, siis teaksite te rohkem, kui läbi lugedes kõik, mida sel teemal eales on kirjutatud.”16 Kuna taevad on taas avatud, tunneme taevast Jumalust ja usume neisse – „Jumalasse, Igavesse Isasse, ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ning Pühasse Vaimu”.17
Taastamisaja algusaegadel, 3. aprillil 1836 ilmus elav Jeesus Kristus ülestõusmispühade esimesel pühal pärast Kirtlandi templi pühitsemist. Teda näinud mainisid Temast tunnistades teineteist täiendavaid vastandeid, tuld ja vett: „Tema silmad olid kui tuleleek, tema juuksed valged nagu puhas lumi, tema pale säras eredamalt kui päike ja tema hääl oli kui suurte vete kohin, nimelt Jehoova hääl.”18
Tookord kuulutas Päästja: „Mina olen esimene ja viimane; mina olen see, kes elab, mina olen see, kes surmati; mina olen teie eestkostja Isa ees.”19 Taas on tegemist teineteist täiendavate vastanditega: esimene ja viimane, elav ja surmatu. Ta on A ja O, algus ja lõpp,20 meie usu alustaja ja täidesaatja.21
Pärast Jeesuse Kristuse ilmumist tulid ka Mooses, Eelijas ja Eelija. Need suured vana aja prohvetid taastasid jumalikul juhatusel preesterluse võtmed ja volituse. Nõnda on „selle evangeeliumi ajajärgu võtmed ‥ usaldatud”22 Tema taastatud Kiriku kätte, et õnnistada kõiki Jumala lapsi.
Eelija tulekuga Kirtlandi templisse täitus ka Malakia prohvetlik kuulutus Vanas Testamendis, et Eelija naaseb, „enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav”.23 Seeläbi langes Eelija ilmumine kokku, kuigi mitte juhuslikult, juutide paasapühaajaga, mil tavandi järgi aupaklikult Eelija naasmist oodatakse.
Paljudes pühendunud juudiperedes kaetakse paasapühalauas koht ka Eelijale. Paljud kallavad karika ääreni täis, kuna ta on oodatud ja teretulnud. Ja osa saadab tavapärase paasapüha õhtusöögi käigus lapse vahel irvakile jäetud uksele vaatama, kas Eelija ootab väljas, et teda sisse kutsutaks.24
Kuna sellega täitus prohvetlik kuulutamine ja see kuulus kõikide asjade taastamise lubaduse juurde,25 tuli Eelija, nii nagu lubatud, ülestõusmispühal ja paasapüha alguses. Ta tõi kaasa pitseerimisvolituse, et peresid maa peal ja taevas kokku siduda. Moroni õpetas prohvet Josephile, et Eelija „istutab laste südametesse vanematele antud lubadused ja laste südamed pöörduvad nende vanemate poole. „Kui see ei oleks nõnda,” jätkas Moroni, „saaks terve maa tema [Issanda] tulekul sootuks hävitatud.”26 Üks Püha Vaimu ilminguid, Eelija-vaim, tõmbab meid läbi meie sugupuude, elulugude ja templis teenimise meie läinud, praeguse ja tulevase põlvkonna poole.
Meenutagem lühidalt ka paasapüha tähendust. Paasapüha peab meeles Iisraeli laste vabastamist 400-aastasest orjusest. Teises Moosese raamatus jutustatakse, kuidas see vabastamine järgnes konnade, sääskede ja parmude nuhtlusele, kariloomade surmale, paisetele, mädavillidele, rahele, rohutirtsudele ja pilkasele pimedusele. Viimane nuhtlus ähvardas seda maad esmasündinute surmaga kõikjal mujal kui Iisraeli kojas, kui selle kodakonnad määrivad oma ukse pealispuud veatu esmiktalle verega.27
Surmaingel ruttas sümboolse talleverega märgistatud kodadest mööda.28 Selline möödaruttamine ehk ivriidi keeles passah sümboliseerib seda, kuidas Jeesus Kristus lõpuks surmast võitu saab. Tõepoolest, Jumala Talle lepitav veri annab meie Heale Karjasele väe koguda oma rahvast kõikjalt ja kõigist oludest oma turvalisse tarasse mõlemal pool eesriiet.
Mormoni Raamatus on „Kristuse vä[gi] ja ülestõusmi[ne]”29 – ülestõusmispüha olemus – seotud tähenduslikult kahe ülestõusmisega.
Esimene ülestõusmine hõlmab meie füüsilist ülestõusmist „õigel ja täiuslikul kujul”, nii et „iga jäse ja liiges”, „juuksekarvgi ei jää kaduma”.30 Sellest lubadusest saavad lootust need, kes on kaotanud jäseme, kes on kaotanud nägemis-, kuulmis- või kõndimisvõime või kes näivad alla jäävat lakkamatule haigusele, psüühikahäirele või muul viisil nõrgestumisele. Ta leiab meid üles. Ta teeb meid terveks.
Teine ülestõusmispüha ja Issanda lepituse lubadus on see, et „kõik asjad taastatakse” vaimses mõttes „nende õigesse korda”.31 See vaimne taastamine käsitleb meie tegemisi ja soove. Leivana vee peal32 taastab see „sell[e], mis on hea”, „õigemeelne”, „õiglane” ja „halastav”.33 Pole ime, et prohvet Alma kasutab sõna taastama 22 korda,34 kui õhutab meid „toimi[ma] õiglaselt; mõist[m]a kohut õigemeelselt ja te[gema] alati head”.35
Kuna „Jumal ise lepitab maailma patud”,36 võib Issanda lepitus teha terveks mitte ainult selle, mis oli, vaid ka selle, mis võiks olla. Kuna Ta teab meie kõiksugu valusid, kannatusi, haigusi ja kiusatusi,37 saab Ta halastavalt aidata meid vastavalt meie jõuetusele.38 Kuna Jumal on „täiuslik, õiglane Jumal ja ka halastav Jumal”, saab halastusplaan „rahuldada õigluse nõudeid”.39 Me parandame meelt ja teeme kõik, mida suudame. Tema paneb oma „armastuse käsivarred”40 igavesti meie ümber.
Me pühitseme täna taastamist ja ülestõusmist. Ma rõõmustan koos teiega, et Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamine selle täiuses kestab. Nõnda nagu see kakssada aastat tagasi kevadel algas, nii jätkub valguse ja ilmutuste saamine Issanda elava prohveti ja Tema nime järgi kutsutud Kiriku – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku – ning isikliku ilmutuse ja inspiratsiooni kaudu taevase Püha Vaimu anni vahendusel.
Ma tunnistan nende ülestõusmispühade ajal koos teiega Jumalast, meie Igavesest Isast, ja Tema Armsast Pojast, elavast Jeesusest Kristusest. Surelikke inimesi on julmalt risti löödud ja nad on hiljem üles tõusnud. Kuid üksnes täiuslikul kujul üles tõusnud elaval Jeesusel Kristusel on ristilöömise märgid ikka veel kätel, jalgadel ja külje sees. Vaid Tema saab öelda: „Ma olen sind märkinud oma peopesadesse.”41 Vaid Tema saab öelda: „Mina olen see, kes tõsteti üles. Mina olen Jeesus, kes löödi risti. Mina olen Jumala Poeg.”42
Väikese Ivy ja tema viiuli sarnaselt oleme mõneti ikka veel alustamas. Tõepoolest, „silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja ‥ inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad”.43 Praegusel ajal on meil võimalik õppida palju Jumala headusest ja omaenda jumalikust potentsiaalist Jumala armastust enda sees kasvatada, kui otsime Teda ja ulatame üksteisele sõbrakäe. Meil on võimalik tegutseda ja kasvada uuel viisil ja uutes kohtades rida rea peale, heategu heateo peale, omaette ja üheskoos.
Kallid vennad ja õed kõikjal! Teiega kohtudes ning üheskoos õppides pakatan ma teie usu ja headuse tõttu tänutundest ja tunnetan evangeeliumi seikluslikkust. Teie tunnistus ja evangeeliumirännak rikastavad minu tunnistust ja evangeeliumirännakut. Teie mure ja rõõm Jumala kodakonna ja pühade kogukonna pärast ja armastus nende vastu ning elupõhine taastatud tõe ja valguse mõistmine täiustavad minu taastatud evangeeliumi, mille südamik on elav Jeesus Kristus. Me usaldame üheskoos, et Issand jääb „rõõmus ja kurbuses ‥ [meiega]”.44 Paljude murede ja koormate keskel on meil ühine teadmine, et meil on võimalik loetleda oma õnnistusi.45 Me võime märgata igapäevaelu peensustes ning väikestes ja lihtsates asjades suurte asjade sündimist.46
„Ja sünnib, et õigemeelsed kogutakse kokku kõigi rahvaste seast, ja nad tulevad Siionisse, lauldes laule igavesti kestvast rõõmust.”47 Laulge sel hosianna ja halleluuja hooajal halleluuja, sest Tema valitseb ikka ja igavesti! Hüüdke hosianna Jumalale ja Tallele! Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.