Hosiannahüüe
Nüüd, minu kallid vennad ja õed! Kuna tähistame Joseph Smithi esimest nägemust Isast ja Pojast, siis tundsime, et oleks sobilik rõõmustada üheskoos, osaledes hosiannahüüdes.
See püha hüüe viidi sellel evangeeliumi ajajärgul esmakordselt läbi Kirtlandi templi pühitsemisel 27. märtsil 1836. Nüüd tehakse seda iga templi pühitsemisel. See on püha austusavaldus Isale ja Pojale ning sümboliseerib rahvahulga reaktsiooni, kui Päästja võidukalt Jeruusalemma sisenes. Samuti kinnitab see, mida koges noor Joseph tol päeval pühas metsasalus – nimelt, et Isa ja Poeg on kaks ülendatud olevust, keda me kummardame ja kiidame.
Nüüd näitan, kuidas hosiannahüüet tehakse. Seda tehes kutsun meie meedias töötavaid kolleege üles kohtlema seda väga püha tava väärikuse ja austusega.
Kõik osalejad võtavad puhta valge taskuräti, ja hoides seda ühest nurgast lehvitavad sellega, öeldes samal ajal üheskoos: „Hosianna, hosianna, hosianna Jumalale ja Tallele!”, korrates seda kolm korda, pärast mida öeldakse: „Aamen, aamen ja aamen.” Kuid kui teil ei ole valget taskurätti, siis lehvitage lihtsalt käega.
Vennad ja õed! Nüüd palun teil tõusta ja võtta osa sellest hosiannahüüdest, mille järel lauldakse hosianna hümni ja laulu „Jumala Vaim””1.
Dirigendi märguande peale ühinege laulu „Jumala Vaim” laulmisega.
„Hosianna, hosianna, hosianna Jumalale ja Tallele.
Hosianna, hosianna, hosianna Jumalale ja Tallele.
Hosianna, hosianna, hosianna Jumalale ja Tallele.
Aamen, aamen ja aamen.”