„Valik”, Sulle, Noor!, juuli 2024.

Minu avatud südame kogemus

Carter Thomas

Olen päris aktiivne sportlane, eriti korvpallis. Mulle lihtsalt meeldib võistelda. Ja osaliselt seetõttu pidin 14-aastaselt seisma silmitsi kaheksatunnise avatud südameoperatsiooniga.

Mul oli sündides südameklapi defekt. Alguses ütlesid arstid, et tõenäoliselt vajan operatsiooni vanaduspõlves – võib-olla pärast pensionile jäämist. Kuid aja jooksul probleem süvenes, suuresti tänu sellele, kui intensiivselt ma sporti teen.

Ühel sügisesel visiidil ütles arst, et tõenäoliselt vajan järgmise aasta või paari jooksul operatsiooni. Vahepeal jooksin koolis krossi. Kuid selle asemel, et mu jooksuajad paraneksid, läksid need halvemaks. Nii ma mõistsin, et midagi on tõesti valesti.

Käisime märtsis uuesti arsti juures. Visiidi ajal tundsin, et peaksin tegema operatsiooni isegi varem, kui plaanisime. Tundsin enda südames sooja vaimset tunnet. See isiklik ilmutus tõi mulle tröösti. Kuulsin end ütlemas, et tahan operatsiooni võimalikult kiiresti. Mu vanemad olid alguses natuke hirmul, aga ma ütlesin neile: „Ma tunnen selles asjas rahu. Kui kiiresti saame operatsiooni teha?” Me määrasime operatsiooni aprilliks.

Ma tean, et rasketel aegadel on Jeesus Kristus minu jaoks alati olemas. Ma võin alati Taevase Isa poole palvetada ja sellest on abi.

Uskusin, et kõik saab korda, kuid operatsioonipäev oli siiski hirmutav. See kõik tabas mind ühekorraga, operatsioonituppa astudes. Mäletan, et kogu mu keha värises. Minu anestesioloog oli mulle sel hetkel suureks abiks. Olen tänulik kõigile inimestele, kes aitasid mul kogu selle kogemuse läbi teha. Sain ka taevast abi. Näiteks kogu mu kogudus paastus minu nimel ja ma tundsin tõesti paastu ja palve väge.

Nüüd läheb mu südamel suurepäraselt. Kui ma poleks operatsiooni teinud, oleksin võinud kahe aasta jooksul surra. Nüüd lubatakse mulle pikka eluiga.

Kogu see kogemus on muutnud minu vaatenurka. Ma näen kõiki teise pilguga, kui nad oma katsumusi läbi elavad. Tunnen nende vastu suuremat empaatiat. Ma näen aeg-ajalt kedagi ja tunnen, et neid vaevab midagi rasket, ja siis lähen kohale ja aitan neid.

Minu jaoks tähendab Jeesuse Kristuse jüngriks olemine seda, et olen teistele eeskujuks ja kohtlen kõiki nii, nagu Tema teeks. Oleme kõik selles elus koos. Jumal on meie Isa ja meie oleme Tema pojad ja tütred. Igaühel on eesmärk ja väärtus. Negatiivsust on palju, seega püüan aidata inimestel naeratada ja positiivne olla.

Ma tunnistan, et võin saada Issandalt iga päev isiklikku juhatust. Ta võib muuta mind tugevamaks inimeseks ja anda mulle vastupidavust. Ma suudan kõik Kristuses (vt Fl 4:13).