Last juhatav and
Kuidas õpetame oma lapsi hoiduma maailma mõjudest ja usaldama Vaimu?
Üks noor isa oli sõna otseses mõttes uppumas. Ta oli läinud koos oma kahe lapse ja äiaga ümber järve jalutama. Neid ümbritsesid majesteetlikud mändidega kaetud mäed ja taevas oli sinine, täis pehmeid valgeid pilvi, mõjudes kaunilt ja rahustavalt. Kui lastel hakkas palav ja nad väsisid, otsustasid need kaks meest lapsed selga võtta ja lühikese maa üle järve ujuda.
See näis kerge – kuni hetkeni, kui isa hakkas tundma, nagu tõmmataks teda allapoole, nii raskeks muutus kõik. Vesi surus meest järvepõhja ja teda tabas hirm. Kuidas jääda pinnale, kui samal ajal tema kallis väike tütar tal seljas istub?
Kui ta appi hüüdis, haihtus tema hääl kaugusesse. Äi oli liiga kaugel, et meeleheitlikule abipalvele vastata. Mees tundis end üksiku ja abituna.
Suudate te ette kujutada üksindust, mida ta tundis, suutmata millestki kinni haarata ning heideldes meeleheitlikult omaenda ja oma lapse elu eest? Kahjuks on see tunne meile kõigile mingil määral tuttav, kui oleme olukorras, kus meil on meeleheitlikult abi vaja, et ellu jääda ja päästa need, keda armastame.
Juba peaaegu paanikas olles mõistis ta, et teda surusid alla ta veega täitunud kingad. Nähes vaeva, et pinnal püsida, püüdis ta oma raskeid jalavarje jalast võtta. Tundus aga, otsekui oleksid need vaakumiga jalgade küljes kinni. Paelad olid vees pundunud ja tõmmanud sõlme veel enam pingule.
Võimalik et viimases meeleheites õnnestus tal jalanõud jalast kangutada, nii pääses ta lõpuks nende haardest ja jalanõud vajusid kiirelt järvepõhja. Vabanenud raskest koormast, mis teda alla kiskus, kerkis ta koos tütrega otsekohe ülespoole. Nüüd sai ta edasi ujuda ja turvalise kalda poole liikuda.
Ajuti võib meid kõiki tabada uppumistunne. Elu võib olla raske. „Elame kärarikkas ja toimekas maailmas. Kui me pole hoolikad, võivad selle maailma asjad Vaimu asjad lämmatada.”
Kuidas järgida selle isa eeskuju ja osa maailma koormast, mida kanname, eemale tõugata, et oma laste päid ja ennast koos muremõtetega vee peal hoida? Kuidas saame kõik koorma maha panna, nagu Paulus soovitas? Kuidas saame valmistada oma lapsi ette päevaks, kui nad ei saa enam meist ja meie tunnistustest kinni hoida – kui nemad on need, kes ujuvad?
Vastus tuleb, kui me märkame seda jumalikku jõuallikat. See allikas on sageli alahinnatud, kuid ometi saab selle abil iga päev oma koormat kergendada ja oma kalleid lapsi juhatada. See allikas on juhatav Püha Vaimu and.
Kaheksa-aastaselt võivad lapsed saada ristitud. Nad õpivad Jumala lepingust ja sõlmivad selle. Nad on ümbritsetud neist, keda armastavad, kui nad vette kastetakse ja sealt suurt rõõmu tundes välja tulevad. Siis saavad nad sõnulseletamatu Püha Vaimu anni, mis saab neid pidevalt juhatada, kui nad selle õnnistuse nimel elavad.
Vanem David A. Bednar on öelnud: „Kuna [liikmeks kinnitamise] talitus on nii lihtne, võib selle tähendus meil kahe silma vahele jääda. Neli sõna: „Võta vastu Püha Vaim!” – pole lihtsalt niisama sõnad. See on preesterluse korraldus – käskiv manitsus tegutseda ise ja mitte lihtsalt olla mõjutatavad muust.”
Lastel on loomuomane soov head teha ja hea olla. Nende süütust ja puhtust on tunda. Lisaks on nad ülimalt tundlikud vaiksele tasasele häälele.
3. Nefi 26. peatükis näitas Päästja meile laste vaimset võimekust:
„Ta päästis valla nende keeled ja nad rääkisid oma isadele suuri ja imepäraseid asju, koguni suuremaid, kui ta oli rahvale ilmutanud. ‥
Nad nägid ja kuulsid neid lapsi, jah, koguni imikud avasid oma suu ja rääkisid imepäraseid asju.”
Kuidas me lastevanematena oma väikeste laste vaimset võimekust suurendame? Kuidas me õpetame neid maailma mõju eemale tõukama ja Vaimu usaldama, kui meid pole nendega ja nad on sügavates eluvetes üksinda?
Lubage mul teiega veidi mõtteid jagada.
Esiteks, kui meie lapsed kuulevad ja tunnevad Vaimu, saame me sellele nende tähelepanu juhtida. Naaskem Vana Testamendi aega, et näha, kuidas Eeli tegi Saamueli puhul just nii.
Nooruke Saamuel kuulis kaks korda häält ja jooksis Eeli juurde, öeldes: „Siin ma olen!”
„Mina pole sind hüüdnud!” vastas Eeli.
Kuid „Saamuel ei tundnud veel Jehoovat ja Jehoova sõna ei olnud temale veel ilmutatud.”
Kolmandal korral sai Eeli aru, et Jehoova oli Saamueli kutsunud, ja käskis Saamuelil öelda: „Jehoova, räägi, sest su sulane kuuleb!”
Saamuel hakkas Jehoova häält tunnetama, märkama ja kuulda võtma. Kuid noorukese poisina ei mõistnud ta seda enne, kui Eeli aitas tal äratundmiseni jõuda. Ja kui Saamueli oli õpetatud, võis ta vaikset tasast häält veel paremini tundma õppida.
Teiseks saame me oma kodu ja oma lapsi vaikse tasase hääle tunnetamiseks ette valmistada. „Paljud võõrkeeleõpetajad usuvad, et lapsed õpivad keelt kõige paremini n-ö keelekümblusprogrammi abil, mil nad on seda keelt kõnelevate inimeste keskel ja neil palutakse seda ka ise rääkida. Nad õpivad mitte ainult sõnu lausuma, vaid soravalt rääkima ja uues keeles koguni mõtlema. Vaimseks koolitamiseks on parim „kümbluskoht” kodu, kus vaimsed põhimõtted saavad olla igapäevaelu aluseks.”
„Kinnita [Jehoova sõnu] oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” Kui perekond kümbleb Vaimus, hoiab see meie laste südameid Tema mõjule avatuna.
Kolmandaks saame aidata oma lastel mõista, kuidas Vaim nendega räägib. Joseph Smith on õpetanud: „Kui Ta tuleb väiksele lapsele, kohandab Ta end väikese lapse keelele ja võimekusele.” Üks ema avastas, et kuna lapsed õpivad erinevalt – osa nägemis-, osa kuulmis-, kompamis- või liikumismeele kaudu –, siis mida enam ta oma lapsi vaatles, seda enam ta mõistis, et Püha Vaim õpetab tema lapsi just sel viisil, kuidas keegi neist kõige paremini õpib.
Teine ema jagas kogemust, kuidas ta oma lastel Vaimu märgata aitas. Ta kirjutas: „Mõnikord [lapsed] ei mõista, et korduv mõte, trööstitunne pärast nuttu või millegi meenumine just õigel hetkel on kõik moodused, kuidas Püha Vaim [nendega] suhtleb.” Ta jätkas: „Ma õpetan oma lapsi tunnetele tähelepanu pöörama [ja neid kuulda võtma].”
Vaimu tundmine ja märkamine toob laste ellu vaimset võimekust ja hääl, mida nad tundma õpivad, saab nende jaoks üha selgemaks. Vanem Richard G. Scott on selle kohta öelnud: „Koos kogemuste ja eduga Vaimu juhatuse saamisel muutub kindlamaks teie usaldus tunnetatud mõjutuste vastu, rohkem kui teie sõltumine nähtust või kuuldust.”
Me ei pea kartma, kui näeme oma lapsi elumerre astumas, sest oleme aidanud neil maailma koormast vabaneda. Me oleme õpetanud neid elama juhatava Vaimu anni nimel. See kergendab jätkuvalt nende koormat ja juhatab nad tagasi taevasesse koju, kui nad elavad selle nimel ja järgivad selle õhutusi. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.