Hingeasjad
Milliste asjade üle te mõtisklete? Mis asjad teile tegelikult olulised on? Mis on teie hingeasjad?
Mu vennad ja õed, kui ma seisan taas meie armastatud konverentsikeskuses, meenuvad mulle apostel Peetruse sõnad: „Issand, siin on hea olla.”1
Minu tänased mõtted keskenduvad prohvet Nefi sõnadele, kes pidas pärast isa Lehhi surma oma rahva ülestähendusi. Nefi kirjutas: „Ja nendele siin ma kirjutan oma hinge asju.”2
Tavaliselt arvasin seda salmi vaadates, et sõna asju ei ole väga elegantne ega vaimne ega piisavalt uhke, et panna see kokku sõnadega „oma hinge”. Kuid nüüdseks tean, et sõna asjad on pühakirjades kasutatud 2354 korda.3 Näiteks on kirjutatud Moosese raamatus: „Mina olen Algus ja Lõpp, Kõikvõimas Jumal; ma lõin need asjad.”4 Ja Nefi sõnad: „Vaata, minu hing tunneb heameelt Issanda asjade üle; ja mu süda mõtiskleb pidevalt asjade üle, mida ma olen näinud ja kuulnud.”5
Nefi sõnad tekitavad küsimusi: „Milliste asjade üle te mõtisklete?”, „Mis asjad teile tegelikult olulised on?”, „Mis on teie hingeasjad?”
Meie hingeasju saab sageli selgitada ja süvendada küsimusi esitades.
Pandeemia ajal oleme ülekannete ja sotsiaalmeedia kaudu kohtunud noortega kogu maailmast paljudel suurtel ja väikestel pühalikel koosolekutel ning arutanud nende küsimusi.
Neljateistaastase Joseph Smithi hingesügavuses oli küsimus ja ta viis selle Issanda ette. President Russell M. Nelson on rõhutanud: „Viige oma küsimused Issanda ja teiste ustavate allikate ette. Uurige sooviga uskuda, mitte lootuses, et leiate vigu prohveti elukangas või ebatäpsusi pühakirjades. Lõpetage oma kahtluste kasvatamine neid kahtlejatega korrates. Lubage Issandal juhtida ennast vaimsete avastuste rajal.”6
Noored küsivad minult sageli, mida ma usun ja miks ma usun.
Mäletan, et külastasime virtuaalselt ühte noort naist tema kodus. Küsisin, kas see oli esimene kord, kui apostel tema kodu külastas. Ta naeratas kiiresti ja vastas „jah”. Tema esitatud küsimus oli hea: „Mis on kõige olulisemad asjad, mida ma peaksin teadma?”
Ma vastasin sõnadega „minu hinge asjad”, need, mis valmistavad mind ette õhutuste kuulmiseks, mis tõstavad mu vaatenurgad maailma omast kõrgemale, mis annavad eesmärgi minu tööle evangeeliumis ja kogu mu elule.
Lubage mul endaga jagada mõnda oma hinge asja. Need asjad käivad kõigi kohta, kes soovivad olla Jeesuse Kristuse tõelised jüngrid. Kümme oleks hea ümmargune arv. Täna annan teile seitse, lootuses, et lõpetate kaheksanda, üheksanda ja kümnenda oma kogemuste põhjal.
Esiteks armastage Jumal Isa ja Jeesust Kristust, meie Päästjat.
Jeesus andis meile esimese suure käsu: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.”7
President Nelson kuulutas oma pühendumust Jumalale, meie Igavesele Isale ja Tema Pojale, Jeesusele Kristusele, kui teda kutsuti juhtima Issanda Kirikut, öeldes: „Ma tunnen neid, armastan neid ja luban teenida neid – ja teid – oma elu iga allesjäänud hingetõmbega.”8
Seega esiteks armastage Isa ja Poega.
Teiseks: „Armasta oma ligimest.”9
See pole lihtsalt hea mõte; see on teine suur käsk. Teie ligimesed on teie abikaasa ja perekond, koguduse liikmed, töökaaslased, toakaaslased, inimesed, kes ei ole meie usku, inimesed, kes vajavad abikätt, ja ausalt öeldes kõik. Käsu „armasta oma ligimest” olemus kõlab hästi laulus „Armastage üksteist”10.
President Nelson tuletab meile meelde, et „Kui armastame Jumalat kogu südamest, pöörab Ta meie südamed kaunis, vooruslikus ringlemises teiste heaolu poole”11.
Kolmandaks armastage iseennast.
Sellega on paljudel probleeme. Kas pole kummaline, et enda armastamine tundub olevat raskem kui teiste armastamine? Kuid Issand on öelnud: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”12 Ta hindab meie jumalikkust ja ka meie peame seda tegema. Kui meid koormavad vead, südamevalu, küündimatustunne, pettumus, viha või patt, siis on Päästja lepituse vägi jumaliku kavandi järgi üks neid asju, mis hinge ülendab.
Neljandaks pidage käske.
Issand ütles selge sõnaga: „Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!”13 Püüdke iga päev olla natuke parem ja teha natuke paremini ning õiglaselt edasi püüelda.
Viiendaks olge alati templiväärilised.
Kutsun seda soovitusega Issanda juurde minemiseks. Hoolimata sellest, kas teil on juurdepääs templile või mitte, kui olete kehtiva templisoovituse vääriline, siis olete lepingurajal kindlalt keskendunud olulistele asjadele.
Kuuendaks olge rõõmsad ja rõõmsameelsed.
„Olge rõõmsad ja ärge kartke,”14 ütles Issand. Miks? Kuidas on see võimalik, kui igal sammul seisavad meie ees katsumused? Kuna Jeesus Kristus on andnud meile lubaduse: „Sest mina, Issand, olen teiega ja seisan teie kõrval.”15
President Nelson ütleb, et taastatud evangeelium on „rõõmusõnum”.16 Ja selgitab, et „meie rõõmul on vähe pistmist meie elus valitseva olukorraga, küll aga on see seotud sellega, millele elus tähelepanu pöörame”.17
Seitsmendaks järgige Jumala elavat prohvetit.
See võib olla minu asjade nimekirjas seitsmes, kuid praegu on see minu meeles tähtsuselt esikohal.
Meil on nüüdisajal Jumala prohvet maa peal. Ärge kunagi alahinnake, mida see teie jaoks tähendab. Tuletage meelde seda noort naist, keda ma oma kõne alguses mainisin. Ta tahtis teada, millised asjad on kõige olulisemad. „Järgi elavat prohvetit,” ütlesin ma talle tol korral ja rõhutan seda taas täna.
Meid tuntakse Kirikuna, mida juhivad prohvetid, nägijad ja ilmutajad, keda on kutsunud Jumal meie ajal. Ma luban, et nende nõuandeid kuulates ja järgides ei juhita teid kunagi eksiteele. Mitte kunagi!
Me elame ajal, mil meid „õõtsutatakse”18, kui vaimsus, sündsus, ausus ja austus on rünnaku all. Me peame tegema valiku. Meil on Issanda hääl Tema prohveti kaudu, mis rahustab meie hirme ja tõstab meie pilku, sest kui president Nelson kõneleb, räägib ta Issanda nimel.
Meid on õnnistatud pühakirjade ja õpetustega, mis tuletavad meile meelde, et „minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova”19.
Nii olid lood ka Naamani, Süüria suure väejuhiga, kes kannatas pidalitõve käes, kellele öeldi, et prohvet Eliisa võib ta terveks teha. Eliisa saatis käskjala Naamanile ütlema, et see saab puhtaks, kui end seitse korda Jordani jões peseb. Naaman pahandas. Kindlasti leidus Jordani jõest võimsam jõgi, ja miks saata teener, kui ta ootas, et prohvet Eliisa teda isiklikult raviks? Naaman läks minema, kuid lõpuks veenis tema teenija teda sõnadega: „Kui prohvet oleks nõudnud sinult midagi suurt, kas sa siis oleksid jätnud tegemata?”20 Lõpuks pesi Naaman end seitse korda Jordani jões ja sai terveks.
Naamani lugu tuletab meile meelde riske, mis tulevad, kui otsustame täita vaid neid osi prohvetlikust nõuandest, mis sobivad meie mõtlemise, meie ootuste või tänaste normidega. Meie prohvet suunab meid pidevalt meie enda Jordani jõe poole, et meid ravida.
Kõige olulisemad sõnad, mida saame kuulda, mille üle mõtiskleda ja mida järgida, on need, mis on ilmutatud meie elava prohveti kaudu. Tunnistan, et olen pidanud nõu president Nelsoniga, et arutada Kiriku ja maailma olulisi asju, ning olen näinud, kuidas ilmutus tema kaudu voolab. Ta tunneb Issandat, teab Tema teid ja soovib, et kõik Jumala lapsed kuuleksid Teda, Issandat Jeesust Kristust.
Paljude aastate jooksul kuulsime prohveti sõnu kaks korda aastas üldkonverentsil. Kuid tänapäeva keerukate teemade tõttu räägib president Nelson palju sagedamini foorumites,21 sotsiaalmeedias,22 pühalikel koosolekutel23 ja isegi pressikonverentsidel.24 Olen näinud, kuidas ta valmistab ette ja esitab sügavaid ilmutuslikke sõnumeid, mis on innustanud suuremat tänulikkust, edendanud kõigi meie vendade ja õdede suuremat kaasamist ning suurendanud rahu, lootust, rõõmu, tervist ja tervenemist meie isiklikus elus.
President Nelson on andekas suhtleja, kuid mis veelgi olulisem – ta on Jumala prohvet. See on jahmatav, kui sellele mõelda, kuid on ülioluline mõista, et tema selged suunised kaitsevad meid kõiki pettuste, salakavaluse ja ilmalikkuse eest, mis tänapäeval maailmas hoogu saavad.25
Prohvetikutse on seotud ilmutusega. 2020. aasta aprillis üldkonverentsil avaldatud „Jeesuse Kristuse evangeeliumi täiuse taastamine: kahesajanda aastapäeva läkitus maailmale” rõhutab, et Issand juhib seda tööd. Selles kuulutuses ütlesid Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum: „Kuulutame rõõmsalt, et lubatud taastamine edeneb jätkuva ilmutuse kaudu. Maa ei ole enam kunagi sama, sest Jumal kogub Kristuses „üheks kokku kõik asjad” (vt Ef 1:10).”26
„Kõik asjad” Kristuses 27 ja „oma hinge [asjad]”28 ongi selle kiriku, selle evangeeliumi ja selle rahva olemus.
Lõpetuseks annan teile kõigile üleskutse kaaluda seitset „hinge asja”, mida olen täna jaganud: armasta Jumal Isa ja Jeesust Kristust, meie Päästjat; armasta oma ligimest; armasta iseennast; pea käske; ole alati templisoovituse vääriline; ole rõõmus ja rõõmsameelne; ja järgi Jumala elavat prohvetit. Kutsun teid üles leidma oma kaheksas, üheksas ja kümnes hingeasi. Mõtelge, kuidas saaksite oma südame „asju” teistega jagada ja julgustada neid palvetama, mõtisklema ja Issanda juhatust otsima.
Minu hingeasjad on minu jaoks sama hinnalised kui teie omad teie jaoks. Need asjad tugevdavad meie teenimist Kirikus ja kõigis eluvaldkondades. Need suurendavad meie pühendumist Jeesusele Kristusele, tuletavad meile meelde meie lepinguid ja aitavad meil tunda end kindlalt Issanda käte vahel. Ma tunnistan, et Ta soovib, et meie hing „ei nälgi ega janune mitte kunagi, vaid on täidetud”29 Tema armastusega, kui püüame saada Tema tõelisteks jüngriteks, olla üks Temaga, nagu Tema on üks Isaga. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.