Olla Kristuse järgija
Olla Kristuse järgija tähendab püüda viia oma teod, käitumine ja elu kooskõlla Päästja eeskujuga.
Iseseisvalt pühakirju uurides avaldas mulle muljet, kuidas pöördus usku Tarsose Saulus, kes hiljem sai tuntuks Paulusena, nagu seda Piiblis kirjeldatakse.
Paulus oli aktiivne Kiriku ja kristlaste tagakiusamisel. Kuid taevase väe ja Jeesuse Kristuse lepituse tõttu muutus Ta täielikult ja temast sai üks suurimaid jumalateenreid. Tema elu eeskuju oli Päästja Jeesus Kristus.
Ühes Pauluse õpetuses korintlastele kutsus ta neid ennast järgima, kuna ta ise oli Kristuse järgija (vt 1Kr 11:1). See on siiras ja kehtiv kutse Pauluse ajast kuni nüüdisajani: olla Kristuse järgija.
Hakkasin mõtisklema selle üle, mida tähendab saada Kristuse järgijaks. Ja mis veelgi olulisem, hakkasin küsima, kuidas ma Teda jäljendama peaksin.
Olla Kristuse järgija tähendab püüda viia oma teod, käitumine ja elu kooskõlla Päästja eeskujuga. See tähendab saada vooruslikuks. See tähendab, et peame olema tõeline Jeesuse Kristuse jünger.
Olen uurinud mõnda Päästja elu üksikasja ja valinud oma tänase sõnumi osana neli Tema omadust, mida ma püüan jäljendada ja mida teiega jagan.
Päästja esimene omadus on alandlikkus. Jeesus Kristus oli väga alandlik juba surelikkusele eelnenud elus. Taevases nõukogus tunnistas Ta Jumala tahet ja lasi sellel võidutseda inimkonna päästmisplaani küsimuses. Ta ütles: „Isa, sinu tahe sündigu ja hiilgus olgu igavesti sinu.” (Ms 4:2)
Me teame, et Jeesus Kristus õpetas alandlikkust ja alandas end oma Isa ülistamiseks.
Elagem alandlikkuses, sest see toob rahu (vt ÕL 19:23). Alandlikkus eelneb hiilgusele ja toob meile Jumala soosingu: „Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!”” (1Pt 5:5) Alandlikkus toob leebed vastused. See on õigemeelse iseloomu allikas.
Vanem Dale G. Renlund on õpetanud:
„Inimesed, kes käivad hoolsasti ühes Jumalaga, peavad meeles, mida Taevane Isa ja Jeesus Kristus on nende heaks teinud.
Meie käitumine on Jumala ees auväärne, kui käime hoolsasti ühes Temaga.” (Tehke, mis on õige, armastage osadust ja käige hoolsasti ühes oma Jumalaga. – 2020. a sügisene üldkonverents)
Päästja teine omadus on julgus. Kui ma mõtlen, kuidas 12-aastane Jeesus Kristus istus Jumala templis seadusetundjate seas ja õpetas neile jumalikke asju, siis märkan, et Tal oli juba oma elu alguses palju julgust, erilist julgust. Kuigi enamik inimesi ootaks, et seadusetundjad õpetavad noort poissi, siis õpetas Tema hoopis neid ja „nad kuulasid teda ning esitasid temale küsimusi” (Joseph Smithi tõlge, Luuka 2:46).
Aastatel 2016–2019 teenisime põhimisjonil Kongo Demokraatlikus Vabariigis Mbuji-Mayi misjonil. Misjoni ühest tsoonist teise reisimine käis ühe maantee kaudu. Sinna piirkonda olid ilmunud relvastatud bandiidid, kes teel varitsesid ja reisijate liikumist häirisid.
Nende ohvriks langes viis misjonäri, kes ühest tsoonist teise üleviimisel sellel teel reisisid. Kuna olime ise mõni aeg varem nende bandiitidega kokku puutunud, hakkasime kartma meie kõigi elu ja turvalisuse pärast ning pelgasime nendel teedel reisida, et külastada misjonäre ja pidada tsoonikonverentse. Me ei teadnud, kui kaua nende tegutsemine kestab. Koostasin ja saatsin selle piirkonna juhatusele aruande, milles väljendasin kartusi reisimise jätkamise pärast, senikaua kui see tee oli ainus viis meie misjonärideni jõudmiseks.
Vanem Kevin Hamilton, kes oli meie Aafrika kagupiirkonna juhataja, kirjutas mulle vastuses: „Minu soovitus on anda endast parim. Olge arukas ja palvemeelne. Ärge seadke ennast ega oma misjonäre teadlikult ohtu, kuid samas minge usus edasi. „Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu” (2Tm 1:7).
See manitsus tugevdas meid suuresti ja aitas meil jätkata reisimist ning teenida julgelt, kuni misjoni lõpuni, sest kuulsime selle pühakirjasalmi kaudu oma Taevase Isa juhatust.
Nüüdisaegsetest pühakirjadest loeme prohvet Joseph Smithi inspireeritud sõnu, mis peegeldavad Issanda julgustust meile: „Vennad, kuidas mitte minna edasi selle niivõrd suure aatega? Minge edasi ja mitte tagasi! Julgust, vennad; ja edasi, võiduni!” (ÕL 128:22)
Olgu meil julgust teha seda, mis on õige, isegi kui see on ebapopulaarne, julgust kaitsta oma usku ja tegutseda usu ajel. Olgu meil julgust iga päev meelt parandada, julgust alluda Jumala tahtele ja kuuletuda Tema käskudele. Olgu meil julgust elada õigemeelselt ja teha seda, mida meilt meie erinevates kohustustes ja ametikohtadel oodatakse.
Päästja kolmas omadus on, et Ta on andestav. Oma sureliku teenimistöö ajal takistas Päästja abielurikkumiselt tabatud naise kividega surnuks viskamist. Ta ütles naisele: „Mine ja ära tee enam pattu.” (Jh 8:11) See aitas naisel meelt parandada ja lõpuks andeks saada, sest nagu pühakiri ütleb: „Naine ülistas Jumalat sellest hetkest peale ja uskus tema nimesse.” (Joseph Smith Translation, John 8:11)
2018. aasta detsembri jõululäkitusel kõneles meie kallis president Russell M. Nelson neljast annist, mille oleme Päästjalt saanud. Ta ütles, et üks and, mida Päästja meile pakub, on võime andestada.
„Tema lõputu lepituse kaudu võite andestada neile, kes on teile haiget teinud ja kes ehk kunagi ei võta vastutust oma julmuse eest.
Tavaliselt on lihtne andestada sellisele, kes siiralt ja alandlikult andestust palub. Kuid Päästja annab teile võime andestada igaühele, kes on teid ükskõik mis viisil valesti kohelnud.” (Neli andi, mida Jeesus Kristus soovib sulle anda. – 2018. a Esimese Presidentkonna jõululäkitus, broadcasts.ChurchofJesusChrist.org)
Andkem üksteisele siiralt andeks, et saada Isa andestust. Andestamine vabastab meid ja teeb meid vääriliseks igal pühapäeval sakramendist osa saama. Meilt nõutakse andestamist, et olla tõelised Jeesuse Kristuse jüngrid.
Neljandaks Päästja omaduseks on Tema valmisolek ohverdada. See on osa Jeesuse Kristuse evangeeliumist. Et meid lunastada, andis Päästja meie eest suurima ohvri – oma elu. Selle ohverduse valu tundes palus Ta oma Isal see karikas ära võtta, kuid Ta viis selle igavese ohverduse lõpuni. See on Jeesuse Kristuse lepitus.
Juhataja M. Russell Ballard õpetas seda: „Ohverdus on märk puhtast armastusest. Meie armastust Issanda, evangeeliumi ja kaasinimeste vastu saab mõõta sellega, mida oleme valmis nende nimel ohverdama.” (The Blessings of Sacrifice. – Ensign, mai 1992, lk 76)
Me võime ohverdada oma aega, et teenida, teisi abistada, teha head, teha pereajalootööd ja suurendada oma kutset Kirikus.
Me saame jagada oma raha, makstes kümnist, paastuannetust ja muid annetusi, et ehitada üles Jumala kuningriik maa peal. Vajame ohverdust, et pidada kinni Päästjaga sõlmitud lepingutest.
Minu palve on, et järgides Jeesust Kristust ja tuginedes Tema lepituse õnnistustele, muutuksime alandlikumaks, julgemaks, andestaksime üha enam ja ohverdaksime rohkem Tema kuningriigi heaks.
Ma tunnistan, et meie Taevane Isa elab ja et Ta tunneb meid igaüht isiklikult, et Jeesus on Kristus, et president Russell M. Nelson on Jumala prohvet täna. Ma tunnistan, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on Jumala kuningriik maa peal ja et Mormoni Raamat on tõene. Jeesuse Kristuse, meie Lunastaja nimel, aamen.