Lihtsalt kaunis – kaunis lihtne
Hoidkem evangeeliumi lihtsana, kui kanname meile jumalikult määratud kohustust.
Sissejuhatus
Tervitan soojalt kõiki konverentsil osalejaid!
Loodan täna kirjeldada kahte Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi komponenti ja räägin seejärel viimse aja pühadelt ümber maakera neli innustavat lugu, mis nende põhimõtete rakendamisele osutavad. Taastatud evangeeliumi esimene komponent: Jumala päästmis- ja ülendustöö, mis keskendub jumalikult määratud kohustustele. Teine komponent tuletab meile meelde, et evangeelium on selge, hinnaline ja lihtne.
Jumalikult määratud kohustused
Selleks et saada igavest elu, peame „tul[ema] Kristuse juurde ja saa[ma] täiuslikuks temas”1. Kui tuleme Kristuse juurde ja aitame ka teistel tulla, osaleme Jumala päästmis- ja ülendustöös, mis keskendub jumalikult määratud kohustustele.2 Need jumalikud kohustused joonduvad preesterluse võtmetega, mille taastasid Mooses, Eelijas ja Eelija, nagu on kirjas Õpetuse ja Lepingute 110. osas3, ja teise suure käsuga, mille Jeesus Kristus on meile andnud – armastada oma ligimest nagu iseennast.4 Need leiab kõigi liikmete jaoks mõeldud ajakohastatud üldkäsiraamatu kahelt esimeselt leheküljelt.
Kui selliste sõnade kuulmine, nagu „üldkäsiraamat” või „jumalikult määratud kohustused”, tekitab teis keerukuse tõttu hirmujudinaid, siis palun ärge kartke. Need kohustused on lihtsad, inspireerivad, motiveerivad ja tehtavad. Siin need on:
-
Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamine
-
Abivajajate eest hoolitsemine
-
Kõigi kutsumine evangeeliumi vastu võtma
-
Perede igavikuline ühendamine
Võib-olla näete neis nagu minagi meie armastava Taevase Isa juurde tagasi juhatavat teekaarti.
Evangeelium on selge, hinnaline ja lihtne
On öeldud, et Jeesuse Kristuse evangeelium on lihtsalt kaunis ja kaunis lihtne.5 Maailm seda ei ole. Maailm on keeruline, komplitseeritud ning täis segadust ja vastuolusid. Meid õnnistatakse, kui jälgime hoolikalt, et maailmas nii levinud komplitseeritus ei hakkaks vahele segama sellele, kuidas me evangeeliumi vastu võtame ja selle järgi elame.
President Dallin H. Oaks on täheldanud: „Jeesuse Kristuse evangeeliumis õpetatakse meile palju väikseid ja lihtsaid asju. Meile tuleb meenutada, et mingi märkimisväärse perioodi peale kokku võetuna saadavad need näiliselt väikesed asjad korda suuri asju.”6 Jeesus Kristus ise on öelnud, et Tema ike on hea ja Ta koorem kerge.7 Igaüks meist peaks püüdma evangeeliumi oma elus, peres, klassides ja kvoorumites ning kogudustes ja vaiades lihtsana hoida.
Kui te kuulate järgmisi lugusid, mida ma teiega jagan, siis pange tähele, et need on valitud hoolega selleks, et teid ühest küljest inspireerida ja teisalt informeerida. Kõigi nende viimse aja pühade teod on meile näidiseks, kuidas ühte äsja mainitud jumalikult määratud kohustust täites selgelt, hinnaliselt ja lihtsalt evangeeliumi kohaldada.
Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamine
Esiteks, Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamine. Jens Taanist palvetab iga päev, et elada evangeeliumi järgi ja märgata Püha Vaimu õhutusi. Ta on õppinud Vaimu juhatust tundes kiiresti tegutsema.
Jens on jaganud järgmist:
„Me elame idüllilises puitvoodri ja rookatusega majas õdusa külakese keskel tiigi lähedal.
Tol kauneimal suveõhtul, mida Taanis võib ette kujutada, olid maja uksed ja aknad avatud ning kõikjalt hõngus rahu ja vaikust. Hiilgavalat valgete ja pikkade suveõhtute tõttu polnud ma majapidamisruumis läbipõlenud lambipirni väljavahetamisega kiirustanud.
Äkitselt tekkis mul aga tugev tunne, et pean selle kohe välja vahetama! Kuulsin samal ajal, kuidas mu naine Mariann mind ja lapsi käsi pesema kutsus, kuna õhtusöök oli valmis saanud.
Olin olnud piisavalt kaua abielus, teadmaks, et praegu polnud õige aeg millekski muuks kui kätepesuks, ometi kuulsin end hüüdmas Mariannile, et hüppan korra poest läbi ja ostan sealt uue lambipirni. Tundsin tungivat vajadust kohe poodi minna.
Kauplus oli teisel pool tiiki. Tavaliselt läksime sinna jalgsi, kuid täna haarasin oma ratta. Tiigist mööda sõites märkasin silmanurgast, kuidas väike, umbes kaheaastane poiss üksinda veele väga lähedal tiigiserval kõndis ja äkitselt tiiki kukkus. Ühel hetkel oli ta seal ja järgmisel enam polnud.
Olin ainuke, kes seda nägi. Viskasin ratta maha ja hüppasin vöökohani ulatuvasse tiigivette. Veepinda katnud lemled muutsid vee läbipaistmatuks. Tunnetasin ühel küljel liikumist. Panin käe vette, haarasin T-särgist ja tõmbasin pisipoisi pinnale. Ta hakkas õhku ahmima, köhima ja nutma. Peagi pärast seda anti ta üle oma vanematele.”
Kui vend Jens igal hommikul palvetab, et tal Püha Vaimu õhutusi märgata aidataks, olgu tegu kasvõi millegi nii ebatavalisega, nagu viivitamatu lambipirni vahetamine, palvetab ja palub ta ka seda, et tema kaudu Jumala lapsi õnnistataks. Jens elab evangeeliumi järgi, otsides iga päev jumalikku juhatust, püüdes olla vääriline ja andes seejärel endast parima, et juhatust selle saabudes järgida.
Abivajajate eest hoolitsemine
Siin on näide abivajajate eest hoolitsemisest. Üks Colombia Cucuta vaiajuhataja külastas koos vaia Noorte Naiste juhatajaga kahte noort naist ja nende vanemat teismeealist venda, kes olid tol hetkel kohutavates raskustes. Nende isa oli hiljuti surnud ja ema suri aasta aega tagasi. Kolm õde-venda olid nüüd omapäi oma pisikeses alandlikus ulualuses. Seinad olid ehitatud tahumata puidust ja kilekottidest ning laineplekist katus varjas üksnes nende magamispaika.
Pärast seda külaskäiku teadsid juhid, et peavad seda peret aitama. Koguduse nõukogu kaudu hakati kokku panema abiplaani. Koguduse ja vaia juhid – Abiühing, vanemate kvoorum, Noored Mehed, Noored Naised ja paljud perekonnad – seadsid endale ülesande seda perekonda õnnistada.
Koguduse ühingud võtsid ühendust mõne koguduseliikmega, kes töötavad ehitusel. Osa aitas projektiga, teised annetasid aega ja tööjõudu, osa tegi süüa ja osa annetas vajalikke materjale.
Kui väike maja valmis sai, oli see rõõmupäev nii aitajatele kui ka kolmele noorele koguduseliikmele. Nende orvuks jäänud laste ja kogudusepere vahel tekkis soe ja rahustav side, mis andis neile teada, et nad pole üksi ja et Jumal on nende jaoks alati olemas. Abikäe ulatajad tundsid, kui väga Päästja seda perekonda armastab, ja toimisid neid teenides Ta kätena.
Kõigi kutsumine evangeeliumi vastu võtma
Ma arvan, et teile meeldib see näide, kõiki evangeeliumi vastu võtma kutsumisest. Roheneemesaartelt pärit 17-aastasel Cleitonil polnud aimugi, mis juhtub, kui ta ühel päeval oma koguduse seminaritundi läheb. Kuid sinna minek muutis tema enda ja teiste elu igaveseks.
Cleiton ristiti koos ema ja vanema vennaga Kirikus veidi aega tagasi, kuid nad ei läinud enam kohale. Juba ainuüksi see, et ta seminari kohale läks, osutus perele pöördepunktiks.
Teised seminariklassi noored võtsid ta soojalt vastu. Cleiton tundis end kui kodus ja nad innustasid teda ka järgmisele üritusele tulema. Ta läks sinna ja hakkas peagi teistelgi Kiriku koosolekutel osalema. Tark piiskop märkas Cleitoni vaimset võimekust ja kutsus ta endale appi. „Sellest hetkest peale,” ütles piiskop Cruz, „sai Cleitonist teistele noortele eeskuju ja mõjutaja.”
Esimesena kutsus Cleiton kirikusse tagasi oma ema ja seejärel oma vanema venna. Seejärel laiendas ta oma sõpraderingi. Üks neist sõpradest oli temega ühevanune noor mees Wilson. Wilson avaldas soovi ristitud saada kohe, kui ta esimest korda misjonäridega kokku sai. Misjonäre hämmastas ja neile avaldas muljet, kui palju Cleiton juba Wilsoniga jaganud oli.
Cleitoni jõupingutused sellega ei lõppenud. Lisaks teist usku sõpradega evangeeliumi jagamisele aitas ta ka teistel väheaktiivsetel liikmetel Kirikusse naasta. Suurelt jaolt tänu Cleitoni jõupingutustele, et teisi armastada, nendega jagada ja neid kutsuda, on koguduses nüüdseks 35 aktiivset noort ja edukas seminariprogramm. Cleiton ja ta vanem vend Cléber valmistuvad põhimisjonil teenima.
Perede igavikuline ühendamine
Lõpetuseks lubage mul jagada ilusat näidet perekondade igaveseks kokku liitmisest. Ukrainast Harkivist pärit Lydia sai templist esimest korda teada misjonäridelt. Lydia tundis otsekohe põlevat soovi templisse minna ja hakkas pärast ristimist templisoovituse saamiseks valmistuma.
Lydia sai oma templianni Saksamaal Freibergi templis ja tegi seejärel seal mitu päeva asendustööd. Pärast seda, kui Ukrainas pühitseti Kiievi tempel, käis Lydia templis veel sagedamini. Ta pitseeriti seal igavesti oma abikaasa Anatoniga ja nad kutsuti hiljem templimisjonärideks. Nad on leidnud koos üle 15 000 esivanema nime ja teinud tööd nende esivanemate templitalituste nimel.
Kui küsida, mida Liidia templitöö kohta arvab, ütleb ta: „Mida ma templist sain? Olen sõlminud Jumalaga uusi lepinguid. Mu tunnistus on tugevam. Olen õppinud saama isiklikku ilmutust. Ma saan teha päästvaid talitusi surnud esivanemate heaks. Ja ma saan armastada ja teenida teisi inimesi.” Lõpetuseks tõi ta välja selle äärmiselt õige mõtteavalduse: „Issand tahab meid sageli templis näha.”
Kokkuvõte
Igaüks neist eriilmelise ja erilaadse taustaga viimse aja pühadest, kellele neis neljas lood keskendutakse, inspireerib mind oma headusega. Nendest imetaolistest tulemustest, mis nende lihtsate evangeeliumipõhimõtete lihtsa rakendamisega kaasnesid, võib palju õppida. Kõik, mida nad tegid, on ka meie haardeulatuses.
Hoidkem evangeeliumi lihtsana, kui kanname meile jumalikult määratud kohustust Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elada, et Taanist pärit Jensi sarnaselt õhutustele tundlik olla. Et abivajajate eest hoolitseda, nagu seda tegid Cúcuta vaia liikmed Colombias, kui orvuks jäänud liikmetele peavarju pakkusid. Et kutsuda kõiki evangeeliumi vastu võtma, nagu kutsus Aafrika Roheneemesaartelt pärit Cleiton oma sõpru ja perekonda. Ja lõpuks, et peresid igavikuliselt ühendada, millega Ukrainast pärit Lydia omaenda templitalituste, pereajalootöö ja templis teenimisega eeskujuks oli.
See kõik toob meile kindlasti rõõmu. Ma luban seda ja tunnistan sellest ning Jeesusest Kristusest kui meie Päästjast ja meie Lunastajast. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.