Kutsume Päästja sisse
„Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga” (Ilm 3:20).
Kui olin väike poiss, riputas ema jõuluajal alati välja pildi Päästjast, kes koputab uksele. Me ei olnud veel Kiriku liikmed ja ma küsisin alati: „Miks Jeesus uksele koputab? Kes on teisel pool ust?”
Mõni aasta hiljem avastasin ma, et sellel uksel, millele Päästja koputas, ei olnudki väljaspool käepidet. Seespool olev inimene pidi ukse lahti tegema. Nüüd ma tean, kes on teisel pool ust. Need oleme meie! Päästja koputab ja meie kõik peame ukse avama ning Ta oma ellu kutsuma.
Teismelisena otsustasin lasta end ristida, et saada Kiriku liikmeks ning sel moel Päästja oma ellu kutsuda. Mu sõbrad olid mulle heaks eeskujuks. Samuti mu vanaema. Ta teenis Californias Los Angelese templis templitöötajana. Ta tõusis hommikuti kell 4.00, et templis Issandat teenida.
Paar aastat pärast ristimist otsustasin, et soovin teenida Issandat põhimisjonärina. Misjonil olles aitasin paljudel inimestel Päästjast õppida, et nad saaksid Ta oma ellu lasta.
Hiljem teenisin misjonijuhatajana Samoal. Ma küsisin alati uutelt misjonäridelt, millal nad otsustasid misjonil teenida. Paljud neist ütlesid, et tegid selle otsuse Algühingus!
Algühing aitab sul misjoniks valmistuda. Õpi seal nii palju kui võimalik. Sea eesmärk teenida misjonil. Siis saad ka sina aidata inimestel Päästja oma ellu kutsuda. Misjonil teenimine muudab su elu – see muutis minu elu.
Illustratsioon: Jennifer Tolman