Kõik misjonärid nii minevikus kui praegu teenivad lootuses muuta teiste inimeste elu paremaks.
Tänapäeval viivad misjonärid edasi suurt pärandit täita maa Issanda tundmisega (vt Jesaja 11:9). Aabrahamist Pauluse, Ammoni ja Wilford Woodruffini on misjonärid pühakirjadest ja Kiriku ajaloost suureks eeskujuks tänapäeva misjonäridele.
Oleme siis kas liikmetest misjonärid, valmistumas põhimisjoniks, misjonil teenimas või misjonilt koju naasnud, võime nendest eeskujudest jõudu ja inspiratsiooni ammutada.
Meie misjonäri pärand Piiblis ja Kallihinnalises Pärlis
Vana Testamendi misjonärid, nagu Joona, kutsuti inimesi hoiatama (vt Hesekiel 3:17–19). Joona näitest näeme, kui tähtsad on meeleparandus ja kuulekus. Aabrahami lugu õpetab meile põlvnemisliinist ja Melkisedeki preesterluse väest.
Uue testamendi misjonärid, nagu Peetrus ja Paulus, töötasid, et säilitada Jeesuse Kristuse õpetusi. Sellest hoolimata taganes maailm ajapikku usust. Jumal taastas evangeeliumi prohvet Joseph Smithi kaudu. Nüüd töötame meie nagu tolleagsed misjonärid, et säilitada ja jagada Jeesuse Kristuse õpetusi.
Meie misjonäri pärand Mormoni Raamatus
Alma, Amulek, Moosia pojad ja laamanlane Saamuel on vaid mõned suurtest misjonäri eeskujudest, keda me Mormoni Raamatus leida võime. Nemad on meile meeleparanduse, usu, kuulekuse ja julguse eeskujud. Nagu nemad, võime ka meie toetuda oma misjonitöös Jumala inspiratsioonile ja ilmutusele.
Meie misjonäri pärand Õpetuses ja Lepingutes
Pärast evangeeliumi taastamist olid misjonärid olulised. Misjonärid, nagu Dan Jones, Orson Hyde ja Parley P. Pratt, jagasid Mormoni Raamatut ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Mõned, nagu prohvet Josephi vend Samuel, teenisid oma kodu lähedal. Teised reisisid kaugele, et evangeeliumi jagada, näiteks Taisse, Hawaiile, Taani ja Inglismaale.
Need algusaastate misjonärid teenisid tihti kaua ja mitmel misjonil. Nad jätsid maha vanemad, armsamad, naised, lapsed ja lapselapsed, just nagu meie seda teeme. Nad on meile tänapäeval eeskujuks oma usu, julguse, kuulekuse, vastupidavuse ja usinuse poolest.
Meie misjonäri pärandi ehitamine
Ajast, mil president Thomas S. Monson 2012. aasta sügisesel üldkonverentsil kuulutas, et noored mehed ja naised võivad misjonile minna nooremas vanuses, on kümned tuhanded viimse aja pühad misjonipõllule tulvanud.
2013. aasta kevadisel üldkonverentsil lisas vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist misjonitööle oma tunnistuse ja innustas meist igaühte saama tähtsaks osaks selle ime korda saatmisel, aidates leida neid, kes on valmis evangeeliumi kuulma: „Sama kindlalt, nagu Issand on inspireerinud teenima üha enamaid misjonäre, äratab Ta ka üha enamate heade ja ausate inimeste meeled ja avab nende südamed Ta misjonäre vastu võtma. Te juba tunnete neid või saate nendega tuttavaks. Nad on teie perekonnas ja elavad teie naabruses. Nad mööduvad teist tänaval, istuvad teie kõrval koolis ja suhtlevad teiega interneti vahendusel” (See on ime. 183. kevadise üldkonverentsi kõne).