Vangistatute teenimine
Kuritegu ei kahanda inimhinge väärtust.
Getty Images. Pildid
Praegusel hetkel viibib kogu maailmas vanglas üle 10 miljoni inimese.1 Jeesus Kristus, kes armastab igaüht ja mõistab kõiki raskusi, palub meil teenida kõiki Taevase Isa lapsi, teiste seas ka vangistatuid. „Siis vastavad õiged temale: Issand, millal me nägime sind ‥ vangis ja tulime su juurde?
Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: „Tõesti ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!” (Mt 25:36–40)
Kuidas me saame teha seda, mida Päästja on palunud, ja turvaliselt vangistatuid teenida? Artiklis tuuakse välja peamised põhimõtted, millest lähtuda. Arutage palvemeelselt kohalike Kiriku juhtidega, mis oleks teie piirkonnas sobilik ja mõistlik.
Teised Jumala lapsed
Kuigi kohtumõistmine on eri rahvaste seas ja eri kultuuriruumides erinev, on vangistamine üleüldine. Doug Richens juhib kinnipidamisasutuses viibivate Kiriku liikmete teavitusprogrammi ning teeb koostööd teiste kirikute ja kogukonnarühmadega, et inimesi nende taustast või usulistest tõekspidamistest sõltumata aidata.
„Üleüldise kivinenud arusaama järgi ei saa ühtegi kinnipeetut usaldada, nad on kõik vägivaldsed ja ohtlikud,” ütles vend Richens. „Kuid mina olen avastanud, et enamik neist pole sellised. Enamik kahetseb oma tegusid. Nad püüavad mineviku halbadest valikutest üle olla ja head elu elada.”
Mõnes riigis on lausa pooltel kodanikest mõni pereliige vangistatud.2 Need vangis olevad õed-vennad, vanemad või lapsed on lisaks kõigile maistele sugulussuhetele ka veel Jumala lapsed nagu kõik teisedki.
Surelik ja igavene kohtumõistmine
Kuigi elus tuleb anda hinnanguid, on Taevane Isa ja Jeesus Kristus ainsad, kes saavad kellegi üle nende olukorrast, tegudest ja soovidest lähtuvalt täiuslikult kohut mõista (vt 1Sm 16:7). Sellise täiusliku kohtumõistmise puhul kaalutakse kindlasti, millistesse tingimustesse keegi sündis, nagu näiteks perekondlikud traumad, põlvkondlik vaesus, narkokultuur jne, mis vangistust soosivad. Ka paljud teised sellised tegurid, nagu tervis ja heaolu, saavad inimese häid valikuid mõjutada.3 Kuigi ühiskonnas on tähtis kehtestada kogukonna turvalisuse tagamiseks seadusi, saame me teha seda kaastundlikult ja igavikulisest vaatenurgast lähtuvalt, mõistes, et on veel nii mõndagi, millest me aru ei saa.
„Mõelge sellele, mis tunne teil oleks, kui teie üle mõistetaks kogu ülejäänud elu kohut kõige halvema asja järgi, mida te eales teinud olete,” ütles Kiriku liige Tanja Schaffer, kes töötas enne kinnipeetavate tugirühma asutamist justiitsametnikuna. „Jumal ise teab, kellele Ta andestab, kuid meil käsib Ta kõigile andestada” (vt Mt 18:21–22).
Jumala täiusliku kohtumõistmise põhimõte võib anda tröösti ka kuriteoohvritele. Vahel pääsevad teistele kahju teinud maa peal karistuseta. Ohvrid võivad kannatada veel kaua pärast seda, kui vägivallatsejate vanglakaristus on lõppenud. Paljud vangistusega kokku puutunud inimesed on olnud eri ajahetkedel nii ohvrid kui ka vägivallatsejad, tuletades meile meelde, et elu on keeruline suhte- ja valikuterägastik, mis mõjutab ka teisi. Me võime leida tröösti usaldamisest, et Taevane Isa ja Jeesus Kristus seda kõike mõistavad. Nende kohtumõistmine on täiuslik. Tervenemine, mida nad pakuvad nii süütutele kui ka meeleparandajatele, on täielik (vt Ilm 21:4).
Juhtide armastav eeskuju
Vanem Gerrit W. Gong Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on kirjeldanud ühte kokkusaamist, kus kõik ta ümber olid valgeis riideis. Oli laulu ja palveid ning ohtralt Jumala armastust.4 Vastupidiselt paljude ettekujutustele ei saadud kokku templis. Ta läks teenimistöö tõttu vanglasse, kus vormiriietusena kanti tavaliselt kombinesoone.
„Kiriku juhid hoolivad kõigist, kes on kokku puutunud kuriteo või vangistusega,” tunnistas vend Richens ja rääkis, kuidas üks juht viib iga kuu kellelegi, keda ta vanglas vaatamas käib, oma isikliku Kiriku ajakirja eksemplari. „Nad külastavad vangistatuid sageli, toetavad nende peresid ja hoolitsevad hellalt ohvrite eest.”
Kinnipeetavate teenimine on vaiajuhataja kohustus, kes püüab koostöös koguduste juhtidega oma piirkonna inimeste vajadusi arutada. Mida teevad teie vaia juhid, et vangistatud liikmeid teenida ja nendega meeltülendavaid sõnumeid jagada? On ka selliseid kohti, kus Kiriku liikmeid saab kutsuda vangistatuid külastama ja õpetama. Vend Richensi sõnul on sellisel moel toetama kutsutud liikmed algul pabinas, kuid avastavad siis, et nende kutse on nii oluline, et ei soovi sellest kunagi loobuda.
„See on puhas jumalateenistus,” ütles ta (vt Jk 1:27).
Olgugi et me ei peaks tundma survet seoses meile võõraste vangistatute külastamisega, on olemas veel teisigi võimalusi, kuidas turvaliselt teenida. Mõned näited:
-
Palvetage ka vangistatute, eriti nende eest, kelle nime te teate. Palve on vägev!
-
Küsige kohalikest vanglatest, kas nad vajavad mingisuguseid esemelisi annetusi. Paljudes kinnipidamisasutustes on lubatud tegeleda selliste huvitegevustega, nagu heegeldamine, kunstiprojektid ja pereajaloo uurimine.
-
Kui te tunnete mõnda vangistatut, saatke talle meeltülendavaid kirju. Tehke suhtlemisel turvalisi ja arukaid otsuseid. Järgige Vaimu ja püsige asjakohastes piirides.
-
Kohelge vangistatute pereliikmeid, eriti nende lapsi, armastuse ja austusega ning arvestage nendega. Pidage meeles, et ka pereliikmed on tavaliselt süütud kannatajad. Püha Vaim aitab meil teada, kuidas kõiki pereliikmeid kõige paremini teenida.
Pühal Vaimul pole piiranguid
Vangistus võib olla ühe inimese elus kohutavalt raske aeg. Kuid müürid, trellid ega ahelad Püha Vaimu ei takista. Palve, pühakirjade uurimine ja alandlikkus kutsuvad Teda trööstiks kohale niisama kiirelt vangikongis kui ka sellest väljaspool. Seetõttu võib vangikongist saada imede koht.
Kiriku liige Portia Louder, kes pidas vangis olles veebipäevikut, kirjeldas vanglas veedetud aega kui rasket usu ja eneseleidmise teekonda. „Olen kogenud päris tõsiseid eluraskusi, kuid tunnen, et mingi kirjeldamatu armastus on mind terveks teinud,” kirjutas ta. „Ükskõik milliste raskustega te hetkel silmitsi seisate, ükskõik kus te oma rännakul viibite, palun ärge andke alla!”
Garff Cannon, kes teenis vanglas koguduse juhatajana, on rääkinud, kuidas Vaim õhutas teda sõbralikult rääkima paadunud meesvangiga, kelle elu oli olnud raske. „Keegi pole mulle kunagi elus midagi nii sõbralikku öelnud,” ütles see mees. „Ma ei mäleta, et minuga oleks kunagi sõbralikult ja hoolivalt räägitud. Aitäh sulle!” Nad lõpetasid oma jutuajamise esimese palvega, mida see mees oli aastate jooksul kuulnud.
„Jah, Püha Vaim viibib tõepoolest kinnipidamisasutustes,” tunnistas vend Cannon. „Seal on Jumala lapsed ja Ta tahab neid tagasi.”
Jumal annab vägevaid lubadusi kõigile, kes Teda järgida otsustavad, saagu me siis Temast teada pühapäevakoolis või vanglas. Salmis Hesekiel 36:26 on öeldud: „Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu!”
Väljakutseterohke ühiskonda naasmine
Kuritegu ei kahanda inimhinge väärtust (vt ÕL 18:10). Kui keegi soovib paremaks saada, siis kas laseme inimestel kasvada ja andeks saada?
„Jumal on tohutult armulik ja kaastundlik,” ütles vend Richens. „Mõnikord tunnevad vangistatud, et Jumal on andestanud neile ammu enne seda, kui riik, ühiskond või koguni mõned Kiriku liikmed neile andestavad.”
Pärast vangistust on ühiskonda naasmine raske. Neil, kes on sageli vangis olnud, on raske leida tööd või eluaset. Me võime aidata neil tunda end turvaliselt heas õhustikus ja tegeleda tervislike hobidega. Kõige tähtsam ongi võib-olla neile positiivne ja toetav sõber olla. Kui Joseph Smith rääkis presidendiks kandideerides vanglareformist, õpetas ta, et „karmus ja eraldatus ei tee iial sama palju inimese käitumise parandamiseks kui veenmine ja sõprus”.5
Halastus muudab nii mõndagi
Juudas innustas pühasid halastama (vt Jd 1:22). Tema sõnadest kostub Päästja palve mäletada vangisolijaid. Kuidas me neile üleskutsetele vastame? Püüdkem kosutada vangistatuid ja nende peresid Jumala headusega. Meie halastus võib muuta nii mõndagi.