Naised ja lepinguvägi
Juhataja Jean B. Bingham
Abiühingu üldjuhataja
Me saame tunda rõõmu preesterluse kaudu saadud erilistest võimalustest ja väest.
Amber Eldredge’i illustratsioonid
President Russell M. Nelson õpetas, et taevad on sama avatud naistele, kellele on antud nende preesterluse lepingutest lähtuv Jumala vägi, kui ka meestele, kes preesterlust hoiavad.
„Palvetan, et see tõde oleks üles tähendatud teie kõigi südames, kuna ma usun, et see muudab teie elu,” ütles ta. „Tahaksin jätta teile õnnistuse, et te mõistaksite preesterluse väge, millega teid on õnnistatud, ja et te suurendaksite seda väge, rakendades oma usku Issandasse ja Tema väesse.”
President Nelson palus Kiriku naistel „uurida palvemeelselt” preesterluse väe kohta ja „avastada, mida Püha Vaim [meile] õpetab”. Mulle meeldib, kuidas meie elav prohvet palus meil õppida ilmutust saama ning paremini „saama, mõist[ma ja kasutama] väge, millega [meid] on õnnistatud”.1
Mulle on saanud elus palju kordi osaks lubatud õnnistused, mis lähtuvad prohvetite nõuande järgimisest. See üleskutse polnud kuidagi erinev. Mõeldes president Nelsoni üleskutsele, läksid mu mõtted otsekohe templile, kohale, kus mulle anti preesterluse vägi, ja annile, milleks see vägi kogu mu elu olnud on. Mul on kulunud aastaid, et mõista, kuidas see vägi minu elus ilmneb.
Preesterluse vägi tuleb paljuski Püha Vaimu anni sarnaselt meie armastavalt Taevaisalt ja põhineb meie enda õigemeelsusel. Kui me peame Issandaga sõlmitud lepinguid, on meil võimalik saada ilmutust oma elu kohta, oma pere, töö ja kooli kohta, kõige kohta, millega seoses juhatust otsime. Miski, mis on meile tähtis, pole Issanda jaoks tähtsusetu. Ja kui palume Vaimul olla meiega, hakkame Püha Vaimu juhatusel preesterluse väge veel paremini mõistma.
Mida enam olen preesterluse väe kohta iseseisvalt õppinud ja kogemusi saanud, seda enam mõistan, kui igakülgselt oluline see meie elus on. Preesterluse vägi aitab meil saada ilmutust igapäevaraskuste kohta.
Kuna ma teenin preesterluse volitusega, mille olen saanud kelleltki, kellel on võtmed, on mu kutseis olnud arvukalt hetki, mil mulle on antud just need mõtted või sõnad, mida ühel noorel naisel või Abiühingu õel või Algühingu lapsel on vaja kuulda. Tean, et sain need sõnad tänu preesterluse volitusele, mis mulle sellesse kutsesse asetades anti.
Nii abielus kui ka kõikides suhetes läbivad inimesed õppimise ja kasvu staadiume ja faase. Olen õppinud, et kui pean meeles, kes on mu abikaasa, kes olen mina ja mida me üheskoos Jumala lastena tegema peame, on see muutnud minu südant. Kuna oleme preesterluse volitusega kokku pitseeritud, on see andnud meile mõlemale väge ja motivatsiooni veelgi enam ühte hoida. Kui Päästja ütles „Kui te ei ole üks, pole te minu omad” (ÕL 38:27), ei mõelnud Ta ainult Kirikut. Ta peab silmas ka peresuhteid.
Mul on meeles, kuidas muretsesin emana ühe teismelise pärast, kes tegi midagi, mis ei teinud teda minu teadmiste põhjal õnnelikuks. Soostusime seda muret arutama ja leppisime kokku aja, millal teineteisega rääkida. Enne kui aeg telefonikõneks saabus, oli mul loeng valmis. Teadsin täpselt, mida ma ütlen. Palvetasin, et Vaim oleks minuga. Meie jutuajamise alguses ja kogu kõne vältel väljus mu suust hoopis midagi muud kui see, mida ma öelda kavatsesin. Kuid see oli just see, mida see laps vajas. Püha Vaimu and võimaldas meie südameil pehmeneda ja parema lahenduse leida. Sellest nähtub, kuidas preesterluse vägi meie elus toimib.
Naised võrdlevad end liiga sageli teistega. Kuid ennast teistega võrreldes pole kellelgi meist hea tunne. Igal naisel on ainuomane segu oskusi ja andeid, mis on kõik Jumalalt saadud. Üksnes see, et meie teiega pole samasugused või et mingi suvaline arv naisi pole ühesugused, ei tee meid halvemaks ega paremaks. Meil on vaja leida üles oma anded ja neid arendada, pidades meeles, kes need meile andis, ning siis kasutada neid Tema eesmärgil. Kui jagame oma ande teiste õnnistamiseks, kogeme oma elus preesterluse väge.
Mul on olnud eriline võimalus kohtuda nii paljude väljapaistvate naistega, kelle usk ja vägi väljenduvad nende tegudes. Naised jagavad oma andeid ja oskusi uskumatul kombel ja mitmekesiselt. Nad muudavad tohutult neid ümbritsevate inimeste elu – oma peres, töökohas, kirikus, koolis või kõikjal mujal, kus nad aega veedavad.
Ühe asjana olen õppinud preesterlusega seoses, et me jõuame parima tulemuseni, kui tegutseme üksteisest sõltuvalt. Issand plaanis seda just nii, selline on jumalik tegevuskava. Me ei pea võistlema, sest kõik erinevad annid, anded ja oskused on nii meeste kui ka naiste puhul vajalikud. Issand juhib meid hellalt mööda teerada, et igaüks meist saaks paremini aru, kuidas koostööd teha ja üksteise panust hinnata. See on tõepoolest Tema töö tegemiseks parim.
Naised ei pea ootama, et keegi ütleks neile, mida oma andide, annete ja väega peale hakata. Meil on võime ise enda jaoks ilmutust saada. Me ei peaks ootama, et meid mõjutataks. Peame tegutsema julgelt meile antud ilmutuse ajel. Inspiratsiooni otsimine ja selle vaimse juhatuse järgimine on tõendus sellest, et me ammutame seda preesterluse väge, mida meile on lubatud, kui täidame omalepingud Jumalaga.
President Nelson on õpetanud: „Mis võiks olla põnevam koostööst Vaimuga, et mõista Jumala väge – preesterluse väge?” Ta on andnud lubaduse, et „kui te hakkate üha enam mõistma ja rakendate oma usku Issandasse ja Tema preesterluse väesse, suureneb ka teie võime ammutada tuge sellest vaimuaardest, mille Issand on andnud teie käsutusse”.2 Tean, et neid meie elava prohveti lubadusi saab usaldada.