Viimse aja pühade hääled
Oma esivanemate õnnistamine
Kui ma sain oma patriarhaalse õnnistuse, pakatas mu süda armastusest esivanemate vastu.
Foto: Richard M. Romney
Ma sündisin oma esivanemate maal, Kamerunis. Seejärel immigreerusin ma Prantsusmaale ning elasin, õppisin ja töötasin Pariisis erinevates haiglates meditsiiniõena. Nüüd elan ma Montréalis ja töötan ikka veel õena.
Olin otsinud aastaid õiget Jeesuse Kristuse Kirikut. Kui ma Pariisis misjonäre kohtasin, tunnistas Püha Vaim mulle, et olin otsitu – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku – lõpuks üles leidnud. Minust pulbitses nii palju rõõmu, et arvasin end vististi juba taevas olevat! Otsustasin elada täiel määral evangeeliumi järgi.
Mind õpetati oma esivanemaid otsima ja nende eest templis talitusi tegema. Kui sain patriarhaalse õnnistuse, öeldi mulle, et minust saab Siioni mäel päästja ja ma toon oma suguvõsale päästet. Mu süda pakatas armastusest nende vastu. Ma ei saanud neid alt vedada. Olen sellest ajast peale väsimatult pereajalugu ja sugupuud uurinud.
Olin alati teadnud, et sündisin Kamerunis kuninglikku Bamouni suguvõssa. Suuliste pärimuste ja legendi järgi tuli see rahvas Assüüriast ja segunes oma rännakute ajal teiste rahvastega. Nad on pidanud oma põlvnemislugu ja pannud kirja oma ajalugu alates 1300 pKr. Need dokumendid asuvad kuningapalee raamatukogus. Lisaks paljudele teistele elulugudele on seal kirjas ka minu emapoolse vanavanaisa Fon-gouhouo lugu, kes valitses aastatel 1818–1863.
Mul oli võimalik oma kodumaale naasta ja Bamouni pere liikmena võimaldati mul nendele dokumentidele ligi pääseda. Külastasin ka kuningat, kohtusin teiste riigiametnikega ja rääkisin võimukandjatega Kirikust ning selle huvist pereajaloo vastu. Olen tänulik, et tänu taastatud evangeeliumile saan ma teha oma osa oma kodumaa ja esivanemate õnnistamiseks.