Sõnum piirkonna juhatuselt
Hoolivast teenimisest
Ma olen tänulik meile tänaseks aruteluks pakutud teema eest. Kui asi puudutab teenimist, pöördun ma sageli Alma sõnade ja apostel Pauluse õpetuste poole, et tuletada endale meelde, mida pühakirjad õpetavad.
Alma õpetas rahvast järgmiste sõnadega: „Ja nüüd, kuna te soovite tulla Jumala lambatarasse ja olla kutsutud tema rahvaks ja olete nõus kandma üksteise koormaid, et need oleksid kerged; jah, ja olete nõus leinama koos nendega, kes leinavad; jah, ja trööstima neid, kes vajavad tröösti, ja seisma kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal, kus te ka ei ole, kuni surmani välja, et Jumal saaks teid lunastada ja teid arvataks nende hulka, kes on esimeses ülestõusmises, et teil võiks olla igavene elu” (Mo 18: 8–9). Pöörakem nendes salmides tähelepanu sõnadele „et … saaks teid …“ ja „et teil võiks olla …“. Alma juhib inimeste tähelepanu sellele, et üksteise eest hoolitsedes laseme Päästja lepitusel end täielikumalt mõjutada ja valmistame end ette igavese elu saamiseks. Apostel Paulus õpetas salmides 2. korintlastele 1:3–4: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib.“ See on meile oluline meeldetuletus, et me kõik vajame tuge ja kui me palvetame, siis leiame tröösti, mis tuleb Issandalt, et „meie võime trööstida“.
Vesteldes hiljuti väikese rühma misjonijuhatajatega misjonil teenimisest, ütles vanem Uchtdorf: „Inimesed ei hooli sellest, kui palju te teate, kui saavad teada, kui palju te neist hoolite.“ Meie teadmised pühakirjade kohta ja meie tunnistus Päästja tõelisusest peavad alati peegelduma meie hoolivas suhtumises oma ligimestesse.
Kui loeme taas Päästja lugu halastaja samaarlasest, mõtleme sageli samaarlasele ja sellele, kuidas ta vigastatud mehe eest hoolitses. Kuid ma tahaksin juhtida teie tähelepanu öömaja peremehele. Temast on räägitud väga vähe. Me mõistame ainult seda, et tema ja halastaja samaarlane on omavahel head tuttavad ja nad usaldavad teineteist. Nagu me teame, on halastaja samaarlase prototüübiks Päästja, Tema armastus, hoolivus ja tähelepanu igaühe vastu. Öömaja peremehe prototüübiks on Kirik, kuhu Päästja toob haavatud hinged, kes kannatavad eluteel pimedate jõudude rünnakute ja patu tagajärgede all. Nad vajavad erilist tuge ja hoolt, milles saavad anda oma osa paljud meist, kes me kuulume samasse Kiriku kogudusse, kuhu Issand nad tõi. „Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles” (Lk 10:35). Päästja naaseb peagi ja me valmistume Tema auhiilguses tagasitulekuks. Oleme õnnistatud, et saame üksteise eest hoolitseda, võimaldades seeläbi Tema lepitusel meile mõju avaldada, meid muuta ja igavese elu jaoks ette valmistada. Mul on tunnistus, et Päästja rõõmustab, kui me armastusega üksteise eest hoolitseme, kui me üksteise eest palvetame ning kutsume taevaseid jõude üles meie peresid toetama ja juhtima. Issand on lähedal ja Ta armastab meid. Üksteise teenimine muudab meid tõeliselt Kristuse-sarnaseks. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.