Teenimine: „eest“ või „heaks“?
Ühel päeval sain sõnumi misjonärilt, kelle emakeel oli inglise keel. „Tere! Kas te saate teha teenimist ja teha midagi minu eest?“, küsis ta. Mul tuli kohe meelde koht laste multifilmist, kus kaks muinasjutukangelast võlukirstust täitsid kõik omaniku korraldused ja isegi sõid tema asemel küpsiseid. Kuid siis mõistsin, et kogu mõte oli vene keele eessõnadel „eest“ ja „heaks“, mida inglise keeles esindab sama sõna. Mõtlesin esimest korda, mis vahe on tegelikult väljenditel „tee minu eest“ ja „tee minu heaks“ vahel ning kumb neist paremini teenimisega kokku sobib.
Jeesus teenis kõiki inimesi. Ta aitas Maarjat ja Joosepit lapsepõlvest peale, õppis puusepatööd, kasvas „inimeste juures“ (Lk 2:52) ja kui me tahame olla Tema-sarnased, siis peame teenima Tema eeskuju järgides. Selleks tuleb meil leida vastused mõnele küsimusele.
Keda Jeesus aitas? Jumal ei tee vahet isikute vahel ja samuti ei tee seda ka Poeg. Jeesus ei aidanud mitte ainult õukondlasi või inimesi, kes olid Tema vastu lahked, mitte ainult haritud õpetlasi, vaid ka neid, kes olid ühiskonnas tõrjutud: tölnereid, hoorasid, pidalitõbiseid ja vigaseid. Ta teadis inimeste mõtteid, teadis nende igavest potentsiaali ja, mis kõige tähtsam, armastas neid. Issand palub meil järgida Tema eeskuju: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis.“ (Jh 13:34-35) Armastus avaldub tegudes ja vaikne heategu toob sageli suurema armastustunde kui ilus armastusluuletus, mida miski ei toeta.
Lihtne on armastada neid, kes meid armastavad. Jeesus palvetas nende eest, kes Ta risti lõid. Me ise sageli „ei tea, mida teeme“, ja seepärast peame teiste vigadesse suhtuma alandlikult, ilma hukka mõistmata. Kuningas Benjamin ütles, et kui me arvame, et „karistused [abivajaja suhtes] on õiglased“ (Mo 4:16-19), siis me tegelikult patustame.
Millal Jeesus aitas? Kui meid ristitakse, lubame „kanda üksteise koormaid“ (Mo 18:8). Jeesus teadis alati, millal Tema abi oli tõesti vaja, ega sundinud seda peale. Ta nägi inimsüdamete soove; Ta ei tervendanud kõiki vigaseid ja pimedaid, kes talle vastu tulid, sest Ta teadis, kas nad tõepoolest soovisid tervenemist. Ta tajus tegelikult selle pimeda mehe kavatsusi, kes sai oma nägemise tagasi, kes oli sünnist saadik harjunud kerjama. Ta teadis, kas see inimene tõesti soovis oma ellu muutust. Jeesus ei otsustanud inimeste eest, Ta ootas, et nad abi küsiksid, kuid oli alati valmis aitama. Ei ole juhus, et üleskutse „paluge ja te saate“ kõlab pühakirjades nii sageli. Need, kes Tema juurde tulid, said abi ja tervendati, ja neid, kes olid Tema vastu, ei sundinud Ta millekski. Jeesus tahab, et me õpiksime, kuidas abi paluda. Artiklist „Rahaliste probleemidega inimeste teenimine“ (Liahona, veebr 2021) loeme: „Olge tundlik ja ärge ületage piire, mida te ei peaks ületama, püüdes teistele oma abi peale suruda, olgu see kui tahes heatahtlik.“
Jeesus teenis isegi siis, kui Tema jõud oli otsas. Kui Ta läks mägedesse, et taastuda ja saada Isa toetust, ning kohtas teel kannatavaid inimesi, unustas Ta end ja aitas ning läks siis edasi, nagu samaarlane Tema tähendamissõnas, kes jättis kõik oma asjad ja aitas haavatud meest. Mulle meeldib ühe Kiriku juhi ütlus: „Kui me aitame inimestel lahendada probleeme, lahendab Jumal meie omad.“ Nii see on.
Kuidas Jeesus aitas? Kuidas me saame teenida? Jeesus tervendas, toetas ja trööstis. Samas artiklis teenimise kohta leiame järgmised sõnad: „Raha andmine ei ole lahendus igale rahalisele probleemile. Sageli on aeg, armastus või muud teenivad teod mõttekamad lahendused. Näiteks laste hoidmine või aiatöödel abi pakkumine võib säästa lastehoiu või aia hooldamise kulusid... Lisaks võib isiklik side olla toetav ja tervendav“ (Liahona, veebr 2021). Need sõnad panid mind mõtlema: kas ei või olla, et ma abivajajad lihtsalt „ära ostan“, selle asemel, et neid isiklikult toetada ja armastada?
Kui see oli asjakohane ja võimalik, aitas Jeesus kõiki üksi. Teistel juhtudel palus Ta oma jüngritel inimesi teenida. Kui me näeme, et keegi vajab abi ja meil on võimalik aidata, ei tohiks me seda võimalust juhtidele või teistele inimestele sokutada, sest me kõik oleme „Issanda käed“, mitte ainult „Issanda suu“.
Jeesus aitas meeleldi ja „ei väsinud head tegemast“ (ÕL 64:33). Kahe poja tähendamissõnas lubas üks poeg aidata oma isa ega läinud ära, teine aga algul keeldus, kuid siis aitas. Õpetuse ja Lepingute raamatust loeme: „Vaata, Issand nõuab südant ja teenistusvalmis meelt; ja teenistusvalmis ja kuulekas sööb neil viimsetel päevadel Siioni maa head ja paremat“ (ÕL 64:34).
Kui me õpime Jeesuse moodi teenimisest, saame õppida hästi teenima. Teenimise kaudu saame tuua neile, keda me teenime, kergendust, tröösti ning Jumala ja meie armastust. Teenimine aitab meil kasvada ja ennast arendada nii, et see meeldiks Jumalale. Ja kahtlemata väärib see iga aja- ja vaevaohvrit.