Tule, järgne mulle

Loomine

1. Moosese 1–2; Moosese 2–3; Aabrahami 4–5

Kujutis

earth with sun and moon

Jeesus Kristus lõi Taevase Isa juhatusel maa, et meil oleks koht, kus elada, õppida ja valikuvabadust rakendades häid valikuid teha (vt Aabr 3:24–26).

Prohvet Joseph Smith on õpetanud, et „loomine ‥ ei tähenda seda, et luuakse mitte millestki; see tähendab kokkupanemist, nagu inimene paneks kokku laevaehituseks vajalikku materjali.”¹ Heebreakeelne vaste sõnale „looma” tähendab vormima, kujundama, kokku panema ja moodustama (vt 1Ms 1:1; Aabr 3:24).

President Russell M. Nelson on selgitanud, et „füüsilist loomist korraldati järjestikuste ajaperioodide”, mitte kalendripäevade jooksul. „Nimetatagu seda siis päevaks, ajaks või ajastuks, iga [loomis]faas oli kahe eristatava sündmuse vaheline periood – igaviku jaotis.”²

Esimene päev: valgus ja pimedus

„Jumal ütles: „Saagu valgus”” ja Ta „lahutas valguse pimedusest”, luues päeva ja öö (vt 1Ms 1:3–5).

Teine päev: veed ja taevad

Jumal lahutas veed ja taevad. „Jumal ütles: „Saagu laotus vete vahele.” ‥ Ja Jumal nimetas laotuse taevaks.” (Vt 1Ms 1:6–8.)

Kolmas päev: ookeanid ja maa

„Jumal nimetas kuiva pinna maaks ja veekogu ta nimetas mereks.” (1Ms 1:10) Seejärel oli maa valmis taimede tärkamiseks (vt 1Ms 1:11–12).

Neljas päev: päike ja seatud ajad

Jumal tegi päikese, kuu ja tähed „eraldama päeva ööst” ning „tähista[ma] ‥ seatud aegu, päevi ja aastaid” (vt 1Ms 1:14–16).

Viies päev: elusolendid

Jumal lõi „kõiksugu elavad olendid” (1Ms 1:21). Neil olenditel kästi paljuneda ning täita maa ja meri (vt 1Ms 1:22).

Kuues päev: Aadam ja Eeva

Jumal jätkas elu loomist, luues „maa elajaid”, „loomi” ja „roomajaid” (Aabr 4:24–25). Seejärel lõi Ta Aadama ja Eeva „omaenda keha kuju järgi” (Ms 6:9) ning andis neile käsu: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja ‥ valitsege ‥ kõigi loomade üle.” (1Ms 1:28)

Seitsmes päev: hingamispäev

Lõpetanud töö, puhkas Jumal seitsmendal päeval. „Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1Ms 2:3)

Hiljem andis Jumal ka meile käsu: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!” (2Ms 20:8)

Me pühitseme hingamispäeva, kui võtame aega kirikus käia, sakramenti võtta ja Päästjat meeles pidada. Issand õpetas: „Sest tõesti see päev on määratud sulle puhkamiseks sinu töödest ja pühendumiseks Kõigekõrgemale.” (ÕL 59:10)

Hingamispäeval on „meie mõtted, teod ja käitumine ‥ Jumalale märguandeks ja näitajaks, kuidas me Teda armastame”.³