Viimse aja pühade hääled
Padi põrandal
Emal kodutöid teha aidata polnud mulle vastumeelt, kuid miks see padi alati põrandal vedeles?
Olen aastaid ema juures kodutööde tegemisel abiks käinud. Ta on 80-aastane ja ustav Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige.
Ema on isa surmast saati üksinda elanud. Talle pakub suurimat rõõmu kõigi kolme lapse külastamine, nende ja oma lastelastega ajaveetmine ning hingesooja andva toidu valmistamine.
Iga kord, kui ma ema kodu külastasin, et seda koristada ja kõige korrasolekus veenduda, leidsin ma põrandalt vana padja. Ikka ja jälle tõstsin ma selle üles ja panin tugitoolile, nurisedes endamisi ema lohakuse üle.
Kui ma järgmine kord emale appi naasin, vedeles padi jälle põrandal. Ma ei öelnud emale kunagi midagi padja kohta, kuid taipasin lõpuks ühel hommikul, miks see alati põrandal on.
Emal oli vaja pehmet alust, millel põlvitada ja palvetada. Ta oli vana naine, kuid oma vankumatu usu tõttu palvetas iga päev põlvili. Ta palvetas oma laste ja lastelaste eest. Ta palvetas oma sõprade eest. Ta palvetas nende eest, kes enim abi vajasid. Ja ta palvetas nende eest, keda oli alati armastanud ja kellest ta ka vanas eas ikka veel heldelt hoolis.
Nüüd ei nurise ma enam endamisi, kui padi põrandal vedeleb. Mõnikord laskun ma ka ise sellele pehmele padjale põlvili, et Taevase Isa poole palvetada ning ema usu ja eeskuju eest tänada.