Alma 41

Jeesus Kristus taastab kõik asjad

Pärast seda, kui Alma oli õpetanud Koriantonile tema pattude ohtude kohta, asus ta valeõpetusi parandama. Ta õpetas Koriantonile olulisi tõdesid, et aidata tal mõista Taevase Isa taastamise plaani ja aidata tal meelt parandada. See õppetund aitab õpilastel näha, kuidas pahelisus ei too kunagi õnne.

Õpetage pühakirju viisil, mis suurendaks usku Jeesusesse Kristusesse.Üks pühakirjade eesmärkidest on tuua meid Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele lähemale (vt 1. Nefi 6:4). Leidke aega, et aidata õpilastel mõista, kuidas Jumala vägi, halastus ja armastus on inimesi pühakirjades õnnistanud. Julgustage õpilasi ära tundma samasuguseid õnnistusi ka omaenda elus, kui nad rakendavad usku Jeesusesse Kristusesse.

Õpilaste ettevalmistus: paluge õpilastel mõelda, kuidas käskude täitmine on toonud neile õnne ja aitab neil tunda, et nad on pärast seda elu valmis kohtuma Päästja ja Taevase Isaga.

Võimalikud õpitegevused

Uskumused elu kohta pärast surma

Järgnev võib aidata õpilastel mõelda tehtud valikute igaveste tagajärgede peale. Võite pärast iga väidet teha pausi ja lasta õpilastel vastata.

Mõelge, kuidas võiks teie tegevusi mõjutada see, kui usuksite ühte järgnevatest valeväidetest.

Pärast surma ei ole mingit elu.

Kui sureme, siis ülendatakse meid sõltumata meie tegudest maa peal.

• Miks on tähtis pärast surma juhtuvat õigesti mõista?

• Millised teadmised elust pärast surma mõjutavad teie tegusid siin ja praegu?

Taastamise tähendus

Pidage meeles, et Alma õpetas oma poega Koriantonit, kes oli teinud tõsiseid patte (vt Alma 39) ja kellel oli küsimusi evangeeliumi kohta. Alma 41. peatükist saame teada, et Koriantonit ajasid segadusse õpetused inimestelt, kes olid Jeesuse Kristuse evangeeliumist kõrvale kaldunud.

Lugege salmi Alma 41:1 ja leidke, mida Korianton ei mõistnud. (Alma õpetustes viitab sõna taastamine millelegi, mis on tagasi toodud või tagasi endisesse olekusse viidud. Samuti võib olla kasulik teada, et pühakirju väänama tähendab nende mõtet moonutama või muutma.)

• Mida Korianton ei mõistnud?

Et aidata Koriantonil meelt parandada, õpetas Alma talle tõelist õpetust. Ta teadis, et „tõeline õpetus, kui seda mõista, muudab hoiakuid ja käitumist” (Boyd K. Packer. Do Not Fear. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 79). Taastamise õpetuse mõistmine aitab meil aru saada, miks on selles elus tehtavad valikud nii olulised.

Võite lugeda salme 2–9 terve klassiga ja teha aeg-ajalt pause, et aidata õpilastel mõista seda, mida nad loevad. Pärast lugemist võib olla kasulik hinnata, kuidas õpilased on aru saanud taastamisest, millele Alma viitas. Võite kirjutada tahvlile sõna taastamine ning paluda klassil luua sellele õppetunni jooksul definitsioon ja seda lihvida.

Lugege salme Alma 41:2–9, et leida, mida õpetas Alma aitamaks Koriantonil muredega toime tulla.

• Mis taastatakse pärast meie surma?

• Lähtudes Almast, kuidas on see taastamine võimalik?

• Kuidas võiks teadmine taastamisest julgustada kedagi Koriantoni-sugust lepinguteele tagasi pöörduma?

„Pahelisus ei ole kunagi olnud õnn”

Lugege salmi Alma 41:10 ja leidke, mida õpetas Alma taastamise, pahelisuse ja õnne kohta.

• Millist väärarusaama aitas Alma Koriantonil õigesti mõista?

Salmist Alma 41:10 saime teada, et pahelisus ei ole kunagi olnud õnn.

• Kui mõtlete Alma õpetusele taastamise seadusest, siis miks on teie arvates tõsi see, et „pahelisus ei ole kunagi olnud õnn”?

Kasulik võib olla juhtida tähelepanu sellele, et mõne inimese arvates võivad nad naasta Jumala juurde oma tegude eest isiklikku vastutust võtmata. Nad võivad öelda, et nende patused valikud meeldivad neile. Mõnikord võivad need, kes on valinud patu, koguni näida õnnelikud.

Jumala olemuse mõistmine

Jumala taastamisplaan on midagi enamat kui lihtsalt plaan, et saaksime taas elada. See on plaan, mis aitab meil saada Tema sarnaseks ja kogeda Tema õnne.

Lugege salmi Alma 41:11 ja leidke, miks ei ole valesid valikuid tehes võimalik tõeliselt õnnelik olla. Abiks võib olla teadmine, et „kibeduse sapp” (11. salm) tähendab patu tagajärjel äärmusliku kurbuse või tugeva emotsionaalse ängi kogemist.

• Millist vahet olete teie näinud Jumala pakutava õnne ja maise õnne vahel?

• Milliseid väärideid näete levimas, mis ei too õnne, isegi kui need paistavad ahvatlevad?

Vanem Marcus B. Nash Seitsmekümnest on selgitanud suhet Jumala olemuse ja õnne vahel:

„Pange tähele, et „maailmas ilma Jumalata” olemine ehk teiste sõnadega Tema evangeeliumi järgi elamisest keeldumine ja seeläbi Vaimu kaasluse puudumine tähendab seisundit, mis on vastuolus õnne olemusega. Jeesuse Kristuse evangeelium on tegelikult see – ja pange tähele, et ka ainuke – „suur õnneplaan” (Alma 42:8). Kui te valite mõne muu eluviisi või püüate elada ainult nende evangeeliumi osade järgi, mis tunduvad otstarbekohased, siis selline valik jätab teid pettuse teel ilma täielikust ja hiilgavast rõõmust ja õnnest, mille jaoks meie armastav Taevaisa ja Tema Poeg teid lõid.” (Marcus B. Nash. Suur õnneplaan . – 2006. a sügisene üldkonverents)

Aidake õpilastel mõista, et Taevase Isa olemuseks on õnn ja et me saame kogeda tõelist õnne, kui püüame saada Tema sarnaseks.

Üks viis seda õpetada on kirjutada tahvlile sõnad Õnn ja Õnnetus. Paluge õpilastel kirjutada Taevase Isa omadusi sõna Õnn alla ja paluge neil selgitada, miks need omadused viivad õnneni. Näiteks võite arutleda, kuidas suurem pühadus, kannatlikkus või usinus viivad suurema õnnetundeni. Seejärel võivad õpilased panna kirja tegevusi ja omadusi, mis toovad õnnetust, ja selgitada, mille poolest on need Jumala omaduste vastandid.

Et aidata teil näha, kuidas Jumala olemuseks on õnn, koostage nimekiri mõnest Tema tunnusjoonest või omadusest. Kui olete nimekirja valmis saanud, mõelge, kuidas toovad need omadused õnne nii Taevasele Isale kui ka teistele. Näiteks Jumal on halastav. Kuna Jumal on halastav, siis saab Ta rõõmustada hingede üle, kes parandavad meelt, ja jagada andestamisrõõmu ka teistele (vt Õpetus ja Lepingud 18:13). Valige vähemalt üks Jumala omadus või käsk ja kirjeldage, kuidas võib selle omaduse arendamine või selle käsu pidamine tuua kaasa õnne.

Headusesse taastamine

Korianton arvas, et ta võib elada pahelist elu ja sellele vaatamata hiilguses üles tõusta. Jumala seaduste järgi ei saa seda juhtuda (vt Galaatlastele 6:7–8). Alma parandas Koriantonit ja palus tal hakata astuma samme Jumala ja lõpptulemusena õnne juurde naasmiseks. Lugege salme Alma 41:12–15 ja leidke, kuidas julgustas Alma Koriantonit elama nii, et ta saaks headusesse ja õnne taastatud.

• Selle põhjal, mida te lugesite, mida võiks inimene „välja saata”, kui tahab, et suurem õnn „pöördub taas [tema] juurde tagasi” (Alma 41:15)?

• Millal olete kogenud tõelist õnne Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamisest?

Alljärgnev võib aidata õpilasi saadud muljete järgi tegutseda.

Mõtisklege täna tunnis kirjakohast Alma 41 õpitu üle ja oma soovi üle olla õnnelik. Järgnevad küsimused võivad aidata teil teha plaane suurema õnne leidmiseks.

• Mida ma saaksin hakata tegema, mis võiks aidata mul olla õnnelik ja saada taastatud headusesse?

• Mille tegemise ma saaksin lõpetada, et võiksin olla õnnelik ja saada taastatud headusesse?

Kutsuge Püha Vaimu oma mõtteid ja tundeid juhtima. Võiksite kirjutada oma muljed pühakirjapäevikusse või pühakirjadesse, et saaksite neid vajadusel vaadata. Koostage tegevuskava, mis hõlmab ka seda, millal te sellega alustate ja kuidas oma edenemist mõõdate.

Kommentaarid ja taustteave

Mis meile järgmises elus taastatakse?

President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on õpetanud:

„Jumala taastamise plaani (vt Alma 41:2) ühe teise osana taastatakse „kõik asjad ‥ nende õigel ja täiuslikul kujul” (Alma 40:23) ülestõusmise kaudu. See sisaldab kõikide meile surelikkuses osaks saanud füüsiliste puuduste ja puuete (nii kaasasündinud kui ka trauma või haiguse tagajärjel tekkinud) täiuslikuks muutmist.” (Dallin H. Oaks. Meeleparanduse abil puhtaks saanud. − 2019. a kevadine üldkonverents)

Kuidas võib meeleparandus mind headusesse taastamiseks ette valmistada?

President Dallin H. Oaks Esimesest Presidentkonnast on öelnud:

„Kas see taastamine täiustab meid ebapühadest või kontrollimatutest soovidest ja sõltuvustest? Nii ei saa see olla. Tänapäeva ilmutusest teame, et meie üle mõistetakse kohut meie soovide ning tegude järgi (vt Alma 41:5; Õpetus ja Lepingud 137:9) ja et isegi meie mõtted mõistavad meid hukka (vt Alma 12:14). Amulek õpetas, et me ei peaks lükkama „edasi oma meeleparanduse päeva” kuni surmani (Alma 34:33), sest seesama vaim, mis valdab meie keha selles elus, olgu Issanda või kuradi, „selsamal vaimul on võim vallata [meie] keha selles igaveses maailmas” (Alma 34:34). Meie Päästjal on vägi meid halvast puhastada ja Ta on valmis seda tegema. Praegu on aeg otsida Tema abi, et oma kurjadest ja ebasündsatest soovidest ja mõtetest meelt parandada ja olla puhas ja valmistunud viimasel kohtupäeval Jumala ees seisma.” (Dallin H. Oaks. Meeleparanduse abil puhtaks saanud. − 2019. a kevadine üldkonverents)

Mis siis, kui me küll peame käske, kuid ei tunne end õnnelikuna?

Vanem Quentin L. Cook Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud:

„Ma mõistan, et vaatamata ülevoolavale õnnele, mis peitub Jumala taevalikus plaanis, võib õnn meie hetkeoludes tunduda mõnikord väga kauge ja seosetuna. Võib näida, et ta on meie, vaevlevate jüngrite haardeulatusest väljaspool. Meie piiratud vaatenurgast võivad praegused kiusatused ja segajad tunduda ahvatlevad. Kiusatuste vältimisest tulev tasu tundub samas aga kauge ja kättesaamatu. Kuid tõeline arusaamine Isa plaanist näitab, et õigemeelsuse tasu on saadaval kohe praegu. Pahelisus, näiteks ebamoraalne käitumine, ei ole kunagi vastuseks.” (Quentin L. Cook. Bristoli moodi, tipp-topp korras: olge templiväärilised nii headel kui ka halbadel aegadel. – 2015. a sügisene üldkonverents)

Täiendavad õpitegevused

Praeguste soovide üle mõtisklemine

Kui õpilased loevad kirjakohta Alma 41:5, võivad nad mõista, kui olulised on nende soovid, et neile saaks osaks hea taastamine. Kui õpilastel oleks vaja soovide tähtsusest rohkem arusaamist, võivad nad otsida pühakirjadest ka teisi salme soovide kohta (näiteks Alma 29:5; Õpetus ja Lepingud 11:8, 14, 17; või Õpetus ja Lepingud 137:9). Seejärel võite paluda neil mõelda oma praeguste soovide peale ja selle üle, kuidas nad saaksid neid Jumala soovidega joondada.

Selle elu järgse taastamise kohta käivate vääruskumuste äratundmine

Alma õpetas Koriantonile, et mõned on taastamise osas pühakirju väänanud (vt Alma 41:1). Salmis Alma 41:10 tõi ta välja ühe vääruskumuse, nimelt, et inimest saab taastada patust õnne. Kui õpilased on uurinud Jumala olemust, võite jagada järgnevaid näiteid ja paluda õpilastel õpitut kasutades parandada valeõpetuses sisalduvaid väärarusaamu.

• „Ma tean, et see, mida ma teen, pole õige, aga ma saan alati meelt parandada ja kõik saab korda.”

• „Jumal armastab kõiki oma lapsi, seega ei saada ta kedagi meist põrgusse.”

Näitlikustav õppetund: bumerang

Näidake õpilastele bumerangi või joonistage see tahvlile. Küsige õpilastelt, mida bumerang teeb, kui seda õigesti visata. (See lendab tagasi kohta, kust see visati.)

Paluge õpilastel selgitada, mille poolest on bumerang nagu taastamise õpetus, mida selgitatakse salmides Alma 41:12–15.