Kim, Taaqehin
28 abril–4 mayo: “Inchaq’rab’ re xjolominkil lin iglees”: Tzolʼlebʼ ut Sumwank 41–44


“28 abril–4 mayo: “Inchaq’rab’ re xjolominkil lin iglees”: Tzolʼlebʼ ut Sumwank 41–44,” Kim, Taaqehin—Choq’ re li ochoch ut li iglees: Li Tzol’leb’ ut Sumwank 2025 (2025)

“Tzolʼlebʼ ut Sumwank 41–44,” Kim, Taaqehin—Choq’ re li ochoch ut li iglees: 2025

Jesukristo

28 abril–4 mayo: “Inchaq’rab’ re xjolominkil lin iglees”

Tzolʼlebʼ ut Sumwank 41–44

Li Iglees kik’i sa’ junpaat sa’ li chihab’ 1830 ut 1831, mas wi’chik naq ke’tam li komon aran Kirtland, Ohio. Lix k’iijik li Iglees kixsahob’resi ut kixwaklesi xch’ooleb’ laj santil paab’anel, a’b’an kixk’am ajwi’ chaq junjunq li ch’a’ajkilal. Chan ru naru neke’junajiman jun siir aj paab’anel li neke’tam sa’ junpaat? Ut, k’a’ru naru nakab’aanu naq neke’xk’am chaq lix najteril tzol’leb’ ut wanjikeb’ sa’ lix paab’aaleb’? Qayehaq, naq laj Jose Smith kiwulak aran Kirtland sa’ xtiklajik li po febrero re 1831, kixtaweb’ li ak’ komon chixwotzb’al li k’a’ru reheb’, xb’aan naq ke’raj wank jo’eb’ aj Kristiano sa’ li Ak’ Chaq’rab’ (chi’ilmanq Hechos 4:32–37). Li Qaawa’ kixch’olob’ ut kixtuqub’ li na’leb’ chirixeb’ li na’leb’ a’an. Kich’olob’an chi us sa’ li k’utb’esinb’il na’leb’ wan sa’ Tzol’leb’ ut Sumwank 42 li kixk’ab’a’i “inchaq’rab’ re xjolominkil lin iglees” (raqal 59). Sa’ li k’utb’esinb’il na’leb’ a’in naqatzoleb’ li yaal aajeleb’ ru re xk’ojob’ankil lix Iglees li Qaawa’ sa’ roso’jikeb’ li kutan. Ut naqatzol naq toj wan li k’a’ru tento taqatzol: “Wi tattz’aamanq,” naxyeechi’i li Qaawa’, “taak’ul chi tasal tasal li k’utb’esinb’il na’leb’, chi tasal tasal eenawom” (Tzol’leb’ ut Sumwank 42:61).

Chi’ilmanq ajwi’ Santos, 1:116–121.

reetalil li tzolok

Li na’leb’ re tzolok sa’ li ochoch ut sa’ li iglees

Tzolʼlebʼ ut Sumwank 41

“Ani nakʼuluk re lin chaqʼrabʼ ut naxbʼaanu, aʼan ajwiʼ lin tzolom.”

Sa’ xtiklajik li chihab’ 1831, ke’xtikib’ xjunajinkileb’ rib’ laj santil paab’anel aran Ohio. Saheb’ xch’ool chixk’ulb’al lix chaq’rab’ li Dios li kixyeechi’ naq aran tixk’utb’esi (chi’ilmanq Tzol’leb’ ut Sumwank 38:32). A’ut xb’een wa, kixk’ut chan ru naq eb’ lix tzolom tento te’xkawresi rib’ re xk’ulb’al lix chaq’rab’. K’a’ru na’leb’ nakataw sa’ Tzol’leb’ ut Sumwank 41:1–6 li ke’tenq’ank raj reheb’ laj santil paab’anel chixk’ulb’al lix chaq’rab’ li Dios? Chan ru naq eb’ li na’leb’ a’in tate’xtenq’a chixk’ulb’al aana’leb’ rik’in a’an?

Chi’ilmanq ajwi’ “Un ‘obispo de mi iglesia’,” sa’ Revelaciones en contexto, 91–93.

Tzolʼlebʼ ut Sumwank 42

Li Qaawa’ naxk’eheb’ lix taqlahom we xb’aan naq nikinixra.

Eb’ laj santil paab’anel ke’xk’oxla naq li k’utb’esinb’il na’leb’ wan sa’ Tzol’leb’ ut Sumwank 42:1–72 a’an jun reheb’ li q’axal nim xwankil k’ulb’il xb’aan li Profeet. A’an jun reheb’ li xb’eenil k’utb’esinb’il na’leb’ kipuktesiman. Chiru k’iila chihab’, eb’ laj santil paab’anel ke’xk’ab’a’i “li chaq’rab’.” Us ta ink’a’ tz’iib’anb’il chixjunileb’ lix taqlahom malaj lix chaq’rab’ li Qaawa’ sa’ li tasal, aajel ru xtz’ilb’al rix k’a’ut naq eb’ li na’leb’ a’an aajeleb’ chaq ru sa’ li Iglees li toje’ kik’ojob’aman wi’chik. Kʼaʼut naq aajeleb’ ru choqʼ qe anajwan?

Sa’ xk’ab’a’ naq li tasal 42 nim b’ayaq roq, naru nakatzol chi b’ayatq, jo’ chanru tusub’anb’il arin. K’e reetaleb’ li na’leb’ li neke’k’utman chi sa’ ut k’oxla chan ru naq eb’ li chaq’rab’ a’an a’aneb’ reetalil lix rahom li Qaawa’ choq’ re lix tenamit.

K’a’ut naq li Dios naxk’eheb’ lix chaq’rab’ ut lix taqlahom qe? Chan ru naq osob’tesinb’ilat sa’ xk’ab’a’ xnawb’al ru ut xyu’aminkileb’ li taqlahom?

Tzol’leb’ ut Sumwank 42:30–42

“Taajultiko’q aawe eb’ li neb’a’.”

Jo’ xcha’al li chaq’rab’ k’utb’esinb’il sa’ li tasal 42, li Qaawa’ kixk’ut chiruheb’ laj santil paab’anel chan ru naq, jo’eb’ laj taaqenel re li Kristo sa’ najter kutan, taawanq “chixjunil li k’a’aq re ru reheb’ sa’ komonil” (Hechos 2:44; 4 Nefi 1:3), chi “maak’a’ li neb’a’ sa’ xyanqeb’” (Moises 7:18). K’a’ru nakatzol sa’ Tzol’leb’ ut Sumwank 42:30–42 chirix chan ru naq eb’ laj santil paab’anel ke’xyu’ami li chaq’rab’ re q’axtesink-ib’? (Q’axtesink-ib’ naraj naxye xq’axtesinkil junaq k’a’aq re ru choq’ re jun loq’laj ajom.)

Us ta sa’ li kutan a’in ink’a’ wan “chixjunil li k’a’aq re ru sa’ komonil,” sa’eb’ li santil ochoch eb’ laj santil paab’anel neke’ok sa’ sumwank naq te’xyu’ami li q’axtesink-ib’. Chan ru naru nakaq’axtesi li k’a’ru xk’ehom li Dios aawe re rosob’tesinkileb’ li kristiaan wankeb’ rajom ru? Naru nakak’ul aana’leb’ naq taab’icha jun li b’ich jo’ “Rikʼin naq kʼiila usilal xinkʼul” (Eb’ li B’ich, 140).

Chi’ilmanq ajwi’ Sharon Eubank, “Nintz’aama naq a’an tooroksi,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re octubre 2021; “La ley,” sa’ Revelaciones en Contexto, 107–110.

Li Kristo ut li saaj aj jolominel aj b’ihom

Li Kristo ut li saaj aj b’ihom, xb’aan laj Heinrich Hofmann

Tzol’leb’ ut Sumwank 42:61, 65–68; 43:1–16

reetalil li seminario
Li Dios naxk’e li k’utb’esinb’il na’leb’ re xb’eresinkil lix Iglees—ut re inb’eresinkil laa’in.

K’oxla naq yookat raj chi aatinak rik’in jun ak’ komon sa’ li Iglees li jwal sa xch’ool chixnawb’al naq b’eresinb’il li Iglees xb’aan li k’utb’esinb’il na’leb’. Chan ru naru nakawoksi Tzol’leb’ ut Sumwank 43:1–16 re xch’olob’ankil chiru a’an chan ru naq li Qaawa’ naxb’eresi lix Iglees rik’in lix profeet? Chan raj ru taaruuq taawoksi Tzol’leb’ ut Sumwank 42:61, 65–68 re k’utuk chirix xk’ulb’al li k’utb’esinb’il na’leb’ sa’ junesal?

B’ar wan junjunq reheb’ li “k’a’aq re ru re tuqtuukilal” ut sahil ch’oolejil xk’ehom aawe li Qaawa’ rik’in li Musiq’ej?

Re xnawb’al chan ru naq eb’ laj jolominel sa’ li Iglees neke’rab’i xyaab’ xkux li Qaawa’ naru nakawil junaq reheb’ li video sa’ “Escuchalo” sa’ li Biblioteca del Evangelio. Naru nakachap junaq aavideo laa’at, re xch’olob’ankil chan ru nakatraatina li Qaawa’.

Chi’ilmanq ajwi’ Russell M. Nelson, “Li k’utb’esinb’il na’leb’ choq’ re li Iglees ut choq’ re qayu’am,” Jolomil ch’utub’aj-ib’ re abril 2018; “Es preciso que todas las cosas se hagan con orden,” sa’ Revelaciones en contexto, 58–62.

Oksiheb’ li k’anjeleb’aal sa’ li k’utuk. Li chaab’il k’utuk ut eb’ li jalam-uuch naru naxtenq’aheb’ li kristiaan chixtawb’aleb’ ru chi us li yaal re li evangelio ut chixjultikankileb’ chi najt wi’chik. Qayehaq, naru nakawoksi junaq rompecabezas, li tusub’anb’il ru, re k’utuk chirix xk’ulb’al “chi tasal tasal li k’utb’esinb’il na’leb’, chi tasal tasal eenawom” (Tzol’leb’ ut Sumwank 42:61).

reetalil li raqal reheb’ li kok’al 03

Li na’leb’ re xtzolb’aleb’ li kok’al

Tzol’leb’ ut Sumwank 41:5

Jun tzolom a’an li naxk’ul lix chaq’rab’ li Dios ut na’ab’in chiru.

  • Re xtenq’ankileb’ laa kok’al chixnawb’al k’a’ru naraj naxye wank choq’ xtzolom li Jesukristo, naru nakatz’iib’a Tzol’leb’ ut Sumwank 41:5 chiru jun perel li hu, taakanab’ xyanq b’ar wi’ natz’iib’aman raj li aatin tzolom. Chirix a’an naru neke’xsik’ sa’ li raqal 5 li aatin maak’a’. Jo’ naxye li raqal a’in, k’a’ru naraj naxye wank jo’ xtzolom li Jesukristo? Chan ru yooko chixyalb’al qaq’e re chaab’ilo’k jo’ xtzolom li Kristo?

Tzol’leb’ ut Sumwank 42:2

Sa inch’ool naq nin’ab’in chiru li Qaawa’.

  • Maare taawulaq raj chiruheb’ laa kok’al xb’aanunkil jun b’atz’unk b’ar wi’ taa’ajmanq naq te’ab’inq chi us ut te’xtaaqe li k’a’ru te’rab’i. Naru nakawoksi li b’atz’unk a’in re xch’olob’ankil k’a’ru naraj naxye “chex’ab’inq, ut ab’ihomaq ut paab’omaq” li Qaawa’ (Tzol’leb’ ut Sumwank 42:2). K’a’ru naxch’olob’ chiqu? Chan ru noko’osob’tesiik naq naqapaab’eb’ lix chaq’rab’ ut lix taqlahom?

  • Naru nakatz’aqob’resi ru li perel re kok’ k’anjel re li xamaan a’in rik’ineb’ laa kok’al. Naru nekeb’icha jun li b’ich na’aatinak chirix xpaab’ankileb’ lix chaq’rab’ li Dios, jo’ “Tinpaab’ li evangelio” (B’ichleb’aal choq’ reheb’ li Kok’al, 72). Naru nekewotz cherib’il eerib’ chan ru naq li Dios naxk’e xsahil eech’ool sa’ xk’ab’a’ xpaab’ankileb’ lix chaq’rab’.

    li tzolok sa’ li Tzoleb’aal reheb’ li Kok’al

Tzol’leb’ ut Sumwank 42:38

Nink’anjelak chiru li Jesukristo naq nink’anjelak chiruheb’ li was wiitz’in.

  • Chirix rilb’al Tzol’leb’ ut Sumwank 42:38, tenq’aheb’ laa kok’al chixk’oxlankil chan ru naru neke’k’anjelak chiru li Jesus naq neke’k’anjelak chiruheb’ li ras riitz’in. Naru nekextaw xna’leb’ sa’ li video “Pass It On [Compártelo]” (ChurchofJesusChrist.org). Naru ajwi’ neke’ril xjalam-uuch li Jesus naq naxtenq’aheb’ li ras riitz’in, naq naxk’irtesiheb’ li yaj, malaj naq naxk’ut xchaab’ilal chiruheb’ li kok’al (chi’ilmanq Hu reheb’ li Jalam-uuch re li Evangelio, 42, 47).

    2:3

    Pass It On

    Jesus Christ (at the pools of Bethesda) lifting a blanket under which a crippled man lies. Christ is looking compassionately at the man and extending His hand toward him. Other people are gathered around the pools and around Christ.
  • Naru nakak’ut chiruheb’ laa kok’al jun xhuhil li lajetqil ut li mayej ut taach’olob’ chiruheb’ chan ru na’oksiman re xk’eeb’al li k’a’ru wan qe re rosob’tesinkileb’ li qas qiitz’in (chi’ilmanq ajwi’ “Diezmos y donativos en línea”).

Tzol’leb’ ut Sumwank 43:1–7

Ka’ajwi’ li profeet naru naxk’ul li k’utb’esinb’il na’leb’ choq’ re chixjunil li Iglees.

  • Patz’ reheb’ laa kok’al naq te’xk’oxla naq jun kristiaan nawakli sa’ li ch’utam re xwotzb’al xnawom ch’oolej ut naxye sa’ li teep naq kixk’ul li k’utb’esinb’il na’leb’ choq’ re li Iglees (qayehaq, naq ink’a’ chik taqak’ux li zanahoria malaj naq tento taqach’aj li quq’ rik’in li leech ut ink’a’ rik’in li ha’.) Li kristiaan a’an naxye ajwi’ naq tento taqab’i li k’a’ru naxye a’an sa’ xna’aj rab’inkil li profeet. K’a’ru li ink’a’ us rik’in a’an? Chirix a’an naru neketzol Tzol’leb’ ut Sumwank 43:1–7 re xtawb’al chan ru naq li Qaawa’ naxk’eheb’ lix taqlahom choq’ re lix Iglees.

  • Naru ajwi’ nakak’ut jun xjalam-uuch li yo’yookil profeet ut taapatz’ reheb’ laa kok’al naq te’xwotz junaq na’leb’ xk’ut a’an toje’. Wi neke’raj xtenq’, k’ut b’ayaq li video malaj il ru jun raqal reheb’ li aatin xyeeman sa’ li jolomil ch’utub’aj-ib’ toje’ xnume’. K’a’ut naq a’an jun osob’tesihom naq wan jun li yo’yookil profeet sa’eb’ li kutan a’in?

Re xtawb’al xkomon chik li na’leb’, chi’ilmanq li hu Amigos re li po a’in.

laj Jose Smith nak’utuk

Laj Jose Smith najultikan aatin, xb’aan laj Sam Lawlor

perel re kok’ k’anjel reheb’ li kok’al