Jehoova ilmub Moosesele ja 70 Iisraeli vanemale; illustreerinud Jerry Harston

25. aprill – 1. mai

2. Moosese 24; 31–34

„Minu pale läheb ühes”

Juhinduge õpetamiseks valmistudes järgmistest vanem Jeffrey R. Hollandi sõnadest: „Enamik inimesi ei tule kirikusse pelgalt uute evangeeliumiseikade järele. ‥ Nad tulevad saama vaimset elamust. ‥ Nad tahavad tugevamat usku ja uut lootust.” (A Teacher Come from God. – Ensign, mai 1998, lk 26)

Pange oma muljed kirja

Innustage mõttevahetust

Klassi liikmed võiksid ette kujutada, kuidas nende sõber ütleb: „Ma ei loe Vana Testamenti. See ei näi kuidagi minu elusse puutuvat.” Paluge neil jagada vastuseks midagi sellist, mida nad hiljuti Vana Testamenti uurides tähendusrikkaks pidasid.

Õpetage põhiõpetust

2. Moosese 31:12–17

Hingamispäeva austamine näitab, et oleme pühendunud Issandale.

• Võiksite alustuseks klassi liikmetelt küsida, kas nad on pidanud kunagi mõnele pereliikmele või sõbrale selgitama, miks ei ole pühapäev nende jaoks samasugune päev nagu kõik teised. Paluge neil jagada, mida nad ütlesid või mida nad võiksid öelda tulevikus. Soovi korral leiavad nad lisaideid salmidest 2. Moosese 31:12–17 või „Lisamaterjalides” kirjas olevast avaldusest. Kuidas me näitame oma hingamispäeva valikutega, et oleme pühendunud Jeesusele Kristusele?

• Kuigi salmides 2. Moosese 31:14–15 kirjeldatud karistused tänapäeval ei kehti, annavad need siiski mõista, kui tähtis on hingamispäev Issandale. Miks on see käsk nii tähtis? Kasuks võib tulla järgmiste pühakirjakohtade arutamine: 2. Moosese 31:12–17; Jesaja 58:13–14; Õpetus ja Lepingud 59:9–13.

  

  Me näitame hingamispäeva austades, et me armastame Issandat.

2. Moosese 32; 34:1–17

Patt on Jumalale selga keerata, kuid Ta pakub meile tagasiteed.

• Selleks et aidata klassi liikmetel 2. Moosese 32. peatükis kirjas oleva loo üle mõtiskleda ja seda endale kohandada, paluge neil selle peatükiga esmalt ise või rühmades tutvuda. Seejärel paluge osal klassi liikmetel etendada iisraellasi, kes muutusid Moosest tagasi oodates kärsituteks ja otsustasid valmistada kuldse ebajumala. Mis tunded võisid viia neid ebajumalakummardamiseni? Teised klassi liikmed võiksid püüda neid veenda, et nad Issandale ja Tema prohvetile ustavaks jääksid. Klassi liikmed võiksid rääkida, mis neid lepinguid pidama inspireerib. Mida saame teha, et aidata neid, kel võib olla lepingute pidamisega raskusi?

• Kui inimesed loevad Vana Testamenti, üllatuvad nad vahel rangete karistuste üle, mida Issand patu eest ette näeb. Salmid 2. Moosese 34:1–9 aitavad neil mõista, et kuigi Issand patu hukka mõistab, on Ta samas halastav ja pakub andestust meeleparandajatele. Klassi liikmed võiksid lugeda neid salme ja mõtiskleda taoliste küsimuste üle: mida me õpime neist salmidest Issanda kohta? Miks meil on vaja seda Tema kohta teada? Võiksite märkida, et Joseph Smithi tõlke järgi salmile 2. Moosese 34:7 (Holy Bible, Exodus 34:7, joonealune märkus e) ei jäta Jumal „vastuhakkajat karistamata”. Mida see võiks tähendada? Klassi liikmed võiksid jagada, kuidas nad on näinud Jumala halastust. Kuidas saab Jumal olla nii täiuslikult halastav kui ka täiuslikult õiglane? (Vt Al 42:13–15.)

• Salme 2. Moosese 34:6–17 võib võtta kui sissejuhatust, et aidata iisraellastel ebajumalakummardamise patust meelt parandada (sellest räägitakse 2Ms 32. peatükis). Mida me nendest salmidest leiame, mis võinuks aidata iisraellastel meelt parandada? Mida õpime selle õpetuse põhjal Issanda ja meeleparanduse kohta?

2. Moosese 33:11–17

Me vajame oma elus Jumalat.

• Kuidas aidata klassi liikmetel rakendada seda, mida Issand ütles Moosesele salmides 2. Moosese 33:11–17? Alustuseks võiksite üle vaadata, millise töö pidi Mooses veel Jumala jaoks ära tegema (vt 2Ms 33:1–3). Mida me leiame salmidest 11–17, mis oleks võinud Moosesele jõudu ja tröösti anda? Klassi liikmed võiksid mõelda millelegi, mida Jumal neilt ootab, nt Kiriku kutse, perekondliku kohustuse või mõne teenimisvõimaluse täitmine. Seejärel võiksid nad need salmid uuesti läbi lugeda. Millised mõtted meil tekkisid seoses sellega, kuidas Jumal meid toetab?

Lisamaterjalid

Hingamispäev on tähis.

President Russell M. Nelson on selgitanud: „Nooremas eas uurisin ma teiste koostatud loetelusid selle kohta, mida peaks ja ei peaks hingamispäeval tegema. Alles hiljem sain ma pühakirjadest teada, et minu käitumine ja hoiak hingamispäeval olid tähiseks minu ja mu Taevase Isa vahel (vt 2Ms 31:13; Hs 20:12, 20). Kui ma seda mõistsin, ei vajanud ma enam nimekirju, mida tohib teha ja mida ei tohi. Kui pidin langetama otsuse, kas mõni tegevus on hingamispäeval sobilik, küsisin ma endalt lihtsalt: „Millise tähise ma Jumalale anda tahan?” See küsimus muutis mu hingamispäevade valikud kristallselgeks.” (Hingamispäev on rõõm. – 2015. a kevadine üldkonverents)

Õpetamise täiustamine

Õpetage Vaimuga. „Ülim eesmärk kõiges, mida evangeeliumiõpetaja teeb – iga küsimus, iga pühakirjakoht, iga tegevus –, on kutsuda Vaimu suurendama usku ja kutsuma kõiki Kristuse juurde.” (Päästja viisil õpetamine, lk 10)