Raamatukogu
Jeesuse Kristuse surelik teenimistöö

„Jeesuse Kristuse surelik teenimistöö”, Teemad ja küsimused (2023)

Kristus inimesi õpetamas

Evangeeliumi uurimise juhend

Jeesuse Kristuse surelik teenimistöö

„Ja tema nimi on Jeesus Kristus, Jumala Poeg” (Moosia 3:8)

Taevase Isa vaimulastest suurim on Tema Esmasündinud Poeg Jeesus Kristus. Enne Tema sündi surelikkuses tunti Jeesust mitme tiitliga, näiteks Suur Jehoova ja Kõikvõimas Issand. Jumal Isa saatis oma Poja maa peale elama ja tooma end lõpmatuks lepitusohvriks, et teha võimalikuks lunastus kõikidele Jumala lastele. Oma sureliku elu jooksul õpetas Jeesus Kristus oma evangeeliumi, tegi vägevaid imetegusid ja rajas oma Kiriku. Tema elu kirjeldavatest pühakirjalugudest saame teada, et Ta oli oma Isale täiesti sõnakuulelik. Jeesus Kristus tervendas haigeid ja vaevatuid, pakkus lootust neile, kes kannatasid, õpetas meeleparanduse tähtsust ja tegi võimalikuks andekssaamise. Tema surelik elu oli täiuslik eeskuju kõigile Taevase Isa lastele.

Mis on Jeesuse Kristuse surelik teenimistöö?

Isa saatis oma armastatud Poja Jeesuse Kristuse maa peale maailma Päästjaks ja Lunastajaks. Oma surelike kogemuste ja lepitava ohverduse kaudu õppis Ta suurepäraselt tundma ja mõistma, mida igaüks meist siin maa peal kogeb. Jeesus Kristus näitas meile täiuslikku eeskuju, mida järgida.

Teema ülevaade: Jeesuse Kristuse surelik teenimistöö

Teemaga seotud evangeeliumi uurimise juhendid: Jeesuse Kristuse lepitus, Jeesuse Kristuse sünd, Jeesus Kristus, ülestõusmine

1. osa

Jeesus Kristus täitis alati oma Isa tahet

Jeesus õpetab templis

Jeesuse Kristuse sünniga seotud imelised sündmused on pühakirjades hästi dokumenteeritud (vt näiteks Lk 2:1–19). Tema lapsepõlve kohta jagavad pühakirjad ainult seda, et „lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal” ja et „Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures” (Lk 2:40, 52).

Kui Jeesus oli 12-aastane, sõitis Ta koos perega Jeruusalemma, et tähistada paasapüha. Koduteel Naatsareti avastasid Maarja ja Joosep, et Jeesust polnud nendega koos reisivate pereliikmete hulgas. Lõpuks leidsid nad Ta Jeruusalemma templis inimesi õpetamas ja nende küsimustele vastamas (vt Joseph Smithi tõlge, Luuka 2:46). Kui Maarja väljendas muret Tema puudumise pärast, ütles Jeesus: „Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?” (Lk 2:49) Isegi lapsepõlves keskendus Jeesus oma Isa töö tegemisele.

Jeesus armastas ja teenis Jumal Isa kogu oma sureliku elu jooksul. Ta ütles: „Ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud” (Jh 6:38). Jeesus Kristus soovib, et me kõik teeksime sama. Ta lubas, et see, „kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas”, pääseb Jumala kuningriiki (Mt 7:21).

Asjad, millele mõelda

  • Lugege Johannese 8:25–30, kus Jeesus Kristus selgitas: „Ma teen ikka, mis on [Isale] meelt mööda” (s 29). Mida saate teha, et paremini mõista ja järgida Isa tahet oma elus?

Tegevus teistega koos õppimiseks

  • Paluge oma rühmaliikmetel lugeda president Russell M. Nelsoni järgmises avalduses esitatud küsimusi ja mõtiskleda nende üle.

    „Kas teie olete valmis laskma Jumalal oma elus valitseda? Kas teie olete valmis laskma Jumalal olla oma elus kõige olulisem mõju? Kas lasete Tema sõnadel, Tema käskudel ja Tema lepingutel mõjutada oma igapäevaseid tegevusi? Kas kuulate Tema häält üle kõigi teiste? Kas olete valmis asetama kõik, mida Tema soovib, et te teeksite, kõrgemale kõigist teistest ambitsioonidest? Kas olete valmis laskma oma tahtel neelduda Tema tahtesse?”

    Kuidas võivad teie vastused neile küsimustele suunata teid järgima Päästja eeskuju, järgides alati Isa tahet?

Lisainfo

2. osa

Jeesuse Kristuse täiuslik elu on eeskuju kõigile

Ristija Johannes Jeesust Kristust ristimas

Oma avaliku tegevuse alguses tuli Jeesus Ristija Johannese juurde ja ta ristiti Jordani jões. Kuigi Jeesus ei teinud kunagi pattu, selgitas Ta, et Ta peab saama ristitud, „et täita kogu õigust”. Kui Jeesus veest välja tuli, ütles Jumala Isa hääl: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel.” Püha Vaim laskus Jeesuse peale kui tuvi. (Vt Mt 3:13–17.)

Jeesus Kristus elas täiuslikku elu. Pärast ristimist paastus Ta 40 päeva ja 40 ööd, et Jumalaga suhelda (vt JST, Matthew 4:2). Hiljem tuli Saatan Teda ahvatlema. Ometi pidas Jeesus Kristus kiusatustele kindlalt vastu. Jeesuse Kristuse patuta elu valmistas Ta ette tooma end ohvriks kõigi Jumala laste pattude eest. Ainsa täiusliku olendina Jumala laste seas on Jeesus Kristus meie kõigi jaoks ülim eeskuju meie püüdlustes järgida Jumalat (vt 1Pt 2:21–22).

Asjad, millele mõelda

  • Lugege salme Matteuse 4:1–11, sealhulgas Joseph Smithi tõlke joonealuseid märkusi, mis kirjeldavad, mis juhtus, kui Saatan püüdis Jeesust kiusata. Mida võite õppida Kristuse eeskujust kiusatusele reageerimise kohta? Kuidas võivad paastumine, palve ja pühakirjade tundmine teid kiusatusest ülesaamiseks ette valmistada?

  • Ülestõusnud Jeesus Kristus õpetas kaheteistkümnele nefilasest jüngrile nende rollist rahva kohtumõistjatena. Lugege salmi 3. Nefi 27:27, et näha käsku, mille Jeesus Kristus oma jüngritele andis. Miks on oluline, et Jeesuse Kristuse järgijad oleksid Tema-sarnased?

Tegevus teistega koos õppimiseks

  • Paluge oma rühma liikmetel mõelda, miks oli Jeesusel Kristusel vaja kiusatusi kogeda. Paluge neil otsida vastuseid salmidest Heebrealastele 2:17–18; 4:15–16. Miks on tähtis, et me mõistaksime, et Jeesus Kristus koges kiusatusi, just nagu meie tänapäeval?

Lisainfo

3. osa

Jeesus õpetas meid üksteist armastama ja teenima

Jeesus tervendab jalutu

Jeesus Kristus õpetas, et on kaks suurt käsku. Esimene neist käskudest on armastada Jumalat kogu südamest, hingest ja meelest. Teine on armastada teisi nii, nagu me armastame iseennast. (Vt Mt 22:36–39.) Jeesus õpetas neid tõdesid sageli jutlustes ja tähendamissõnades (vt näiteks Mt 25:31–46; Lk 10:25–37).

Jeesus Kristus oli alati eeskujuks, kuidas järgida Jumalat ja armastada teisi. Ta näitas isiklikult oma armastust ja kaastunnet teiste vastu, teenides suure väega Jumala laste seas, tervendades haigeid ja tehes palju vägevaid imetegusid (vt Mt 11:4–5; Mo 3:5–6).

Tähtis osa Kristuse surelikust teenimistööst oli Tema Kiriku rajamine. Seda tehes kutsus Ta kaksteist jüngrit, volitas neid kuulutama evangeeliumi ja andis neile väe haigeid tervendada (vt Mt 10:1–8). Need jüngrid jätkasid Issanda tööd pärast Tema surma ja ülestõusmist, kui nad õpetasid meeleparandust ja kutsusid teisi end ristima ja saama Püha Vaimu andi (vt Ap 2:22–24, 37–47). Kasutades tervendamiseks preesterluse väge, teenisid nad teisi ja lõid võimalusi Jeesuse Kristuse evangeeliumi kuulutamiseks (vt Ap 3:1–11).

Asjad, millele mõelda

  • Teine suur käsk on armastada oma ligimest. President Russell M. Nelson õpetas: „Jeesuse Kristuse jüngritena peame olema eeskujuks, kuidas teistega suhelda – eriti kui oleme nendega eriarvamusel. Üks lihtsamaid viise Jeesuse Kristuse tõelise järgija äratundmiseks on see, kui kaastundlikult see inimene teisi inimesi kohtleb.” Kuidas saab Jeesuse Kristuse eeskuju meenutamine teid aidata, kui on raske teisi armastada?

Tegevus teistega koos õppimiseks

  • Võiksite näidata järgmist vanem Neil L. Anderseni mõtteavaldust.

    „Ärge andke alla – kui tahes sügavad on teie hingehaavad, mis tahes on need tekitanud, kus või millal on see juhtunud ja kui lühikest või pikka aega on need püsinud – ei ole te mõeldud vaimselt hukkuma. Te olete mõeldud vaimselt ellu jääma ja puhkema õide oma usus ja usalduses Jumala vastu.

    Jumal ei loonud meie vaime olema Temast eraldiseisvad. Meie Issand ja Päästja Jeesus Kristus oma loendamatu lepituse anniga päästab meid surmast ja pakub meile meeleparanduse kaudu andestust meie pattudest ja on valmis päästma meid ka meie haavatud hinge kurbuse ja valu käest.”

    Arutage meie käsutuses olevat väge tänu Päästja võimele tervendada. Paluge rühmaliikmetel võimaluse korral jagada kogemusi, kui nad on tundnud oma elus Jeesuse Kristuse tervendavat väge.

Lisainfo

4. osa

Jeesus Kristus andis oma elu Jumala laste lunastamiseks

Jeesus põlvitamas

Mormoni Raamatu prohvet Abinadi kuulutas prohvetlikult, et Jeesus Kristus tuleb taevast alla ning teda mõnitatakse, piitsutatakse, Ta heidetakse välja, lüüakse risti ja tapetakse – kõik selleks, et Ta saaks lunastada oma rahva (vt Mo 15:1–7). Tänapäeva maailmas on suurim vajadus, et kõik õpiksid ja mõistaksid meie Issanda Jeesuse Kristuse surelikku missiooni, kuidas Ta kannatas ja maksis meie pattude eest, et me saaksime päästetud.

Mõned kõige olulisemad sündmused maa ajaloos leidsid aset Issanda elu viimastel tundidel. Juutide paasapüha lähenedes viis Jeesus oma jüngrid Ketsemani, õlipuuaeda Õlimäele või selle lähedale kohe Jeruusalemma müüride juures. Just siin Jeesus Kristus palvetas ja hakkas enda peale võtma kõike, mida meie lunastuseks nõuti. Kuningas Benjamin kuulutas prohvetlikult, et Jeesus Kristus tunneb „kehalist valu, nälga, janu ja kurnatust” ning „ahastus[t] tema rahva pahelisuse ja jäleduste pärast” (Mo 3:7). Me ei suuda mõista Tema kannatuste intensiivsust ja ulatust Ketsemanis, kuid piin pani Jeesuse higistama ja „tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale” (Lk 22:44; vt ka ÕL 19:18).

Seejärel reetis Jeesuse üks tema jüngritest, juudi usujuhid vahistasid Ta, mõnitasid Teda ja esitasid valesüüdistused. Roomlased võtsid ta kaasa, kuulasid Ta üle ja peksid Teda. (Vt Mt 26:47–68; 27:1–31.) Sõdurid võtsid Jeesuse Kristuse ja lõid Ta risti, naelutades Tema käed ja jalad risti külge (vt Lk 23:33–38). Kui Ta üles tõsteti ja Ta ristil rippus, jätkusid Tema valu ja kannatused meie pattude pärast. Jeesuse Kristuse lepitus hõlmab tasu, mille Ta maksis Ketsemanis ja ristil, et saada üle patu tagajärgedest kõigi eest, kes oma patte kahetsevad (vt Al 5:48; 3Ne 9:22; ÕL 19:17).

Pärast Tema surma pandi Tema keha hauda (vt Jh 19:38–42). Kolmandal päeval pärast ristilöömist võttis Kristus üles oma keha ja temast sai esimene inimene, kes surnuist tõusis (vt Mt 28:1–8). Paljud inimesed olid tunnistajaks ülestõusnud Issandale ja tunnistasid sellest hiilgavast uudisest. Kuna Jeesus Kristus tõusis üles, ühendatakse iga Jumala lapse vaim taas nende kehaga ja nad saavad surematuse õnnistuse (vt 1Kr 15:21–22; Al 11:44–45). Kõik, mida Jeesus Kristus oma sureliku elu jooksul kannatas, tehti tänu Tema armastusele kõigi Taevase Isa laste vastu (vt 1Ne 19:9; ÕL 34:3).

Asjad, millele mõelda

  • Enne Ketsemani aeda minekut tutvustas Jeesus Kristus oma jüngritele sakramenditalitust. Lugege salme Matteuse 26:26–30. Mida saate teha, et sakramenti võttes mõtiskleda rohkem Jeesuse Kristuse elu ja lepituse üle? Kuidas võib teie sakramendivõtmise kogemus suurendada teie armastust Jeesuse Kristuse vastu?

Tegevus teistega koos õppimiseks

  • Lugege koos järgnevat president Russell M. Nelsoni avaldust.

    „Alandudes, et tulla maa peale Isa Ainusündinuna lihas, Teda teotati, pilgati, peksti rooskadega ja Tema peale sülitati. Ketsemani aias võttis meie Päästja enda peale iga valu, iga patu ja kõik piinad ja kannatused, mida teie või mina ja iga inimene, kes on kunagi elanud või elab, võib kunagi kogeda. Selle piinarikka koorma all veritses Ta igast poorist. Kõik need kannatused suurenesid, kui Teda Kolgatal julmalt risti löödi.

    Nende piinarikaste kogemuste ja Tema järgneva ülestõusmise kaudu – Tema lõputu lepituse kaudu – andis Ta surematuse kõigile ja lunastas meie meeleparanduse tingimusel igaühte meist patu tagajärgede käest.”

    Arutage rühmaga, miks on oluline õppida Jeesuse Kristuse kannatustest Ketsemanis ja ristil, Tema surmast ja ülestõusmisest. Kuidas saab Jeesuse Kristuse kogemuste parem mõistmine teid Temale lähemale tuua?

Lisainfo