24. peatükk

Mõtisklused Jeesuse Kristuse missioonist

„Me kõik vajame Jeesust Kristust. Ta tuli maailma valmistama teed, mida mööda käies võime leida rahu, õnne ja ülenduse.”

Lorenzo Snow’ elust

1872. aasta oktoobris tegi president Brigham Young oma esimesele nõuandjale president Georg A. Smithile ülesandeks reisida läbi Euroopa ja Lähis-Ida. Kirjas president Smithile kirjutasid president Young ja tema teine nõuandja president Daniel H. Wells: „Me palume, et sa paneksid hoolega tähele, millised võimalused on tutvustada evangeeliumi eri maades, kus sa reisid, või milliseid võimalusi võib selleks luua.” Reis pidi lõppema pühal maal, kus president Smith pidi selle maa Issandale pühendama ja pühitsema. Presidendid Young ja Wells kirjutasid: „Me palvetame, et sinu reis mööduks ohutult, et sind õnnistatakse tarkuse sõnadega ja sorava jutuga kõigis vestlustes, mis puudutavad püha evangeeliumit, et sa hajutaksid eelarvamused ja külvaksid inimeste sekka õigemeelsuse seemneid.”¹ President Smith võttis endaga kaasa väikese grupi viimse aja pühasid, nende hulgas vanem Lorenzo Snow, kes oli tol ajal Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige. Vanem Snow’ õde Eliza R. Snow, kes teenis Abiühingu üldjuhatajana, läks samuti grupiga kaasa.

Vanem Snow saatis reisilt kirju, kirjeldades maastikku, ehitisi ning inimeste kombeid ja olukorda. Aga kui ta külastas koos oma kaaslastega püha maad, muutus kirjade toon. Tema mõtted pöördusid Jumal Poja poole, kes oli mõnesaja aasta eest külastanud neidsamu paiku. Näiteks kirjutas ta oma muljetest 1873. aasta veebruaris, kui grupp lähenes Jeruusalemmale:

„Ühe tunni pikkune teekond … tõi meid Jeruusalemma. Me liikusime edasi ja viimaks tõusime mäkke ning nägime püha linna Jeruusalemma. Paremale jäi Siioni mägi, Taaveti linn. Meist vasakul kõrgus pealtnäha nii lage Oliivimägi, mis kord oli meie Päästja lemmikkülastuspaik ning viimane koht, kus Ta seisis enne üles oma Isa juurde minemist. Need huvitavad ajaloolised paigad oma pühade seostega kutsusid esile muljetavaldavaid ning hardaid mõtteid ja meenutusi. Jah, see on Jeruusalemm! Paik, kus Jeesus elas ja õpetas ja löödi risti ning kus Ta hüüdis „See on lõpetatud!”, langetas oma pea ja suri! Aeglaselt laskus meie grupp mäe otsast alla, … kuni jõudsime linnani.”²

Pärast Jordani jõe ääres käimist kirjutas vanem Snow: „Me jõime Jordani magusat ja värskendavat vett ning kümblesime selles pühas jões. Meile meenus, kuidas me lastena lugesime pühakirjadest lugusid tähtsatest sündmustest, mis neis paigus aset leidsid: lugu iisraellastest ja sellest, kuidas jõgi ära kuivas, kui seaduselaegast kandvad preestrid jõe vette astusid; lugu sellest, kuidas Eelija veed lahutas, kui ta kuivalt läbi jõe läks ja teisel pool tuulepöörises taevasse võeti; Eliisa, kui ta tagasi läks, võttis Eelija mantli, mis oli maha kukkunud, ning lõi sellega Jordani vett, öeldes „Kus on Issand, Eelija Jumal?”, lahutades niimoodi Jordani veed kolmandat korda. Kuid üks teine selle kohaga seotud sündmus pakub sügavamat huvi − meie Päästja ristimine, mida kirjeldatakse nõnda: Johannes kuulutas Juuda kõrbes ja siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida (vt Mt 3). Me viibisime samas paigas või selle paiga lähedal, kus kõik need meeldejäävad sündmused aset leidsid, seisime jõekaldal, vaatasime alla kitsasse orgu ja kümblesime samas jões, mis oli olnud kõigi nende sündmuste sõnatuks tunnistajaks.”³ (Vt 1. soovitust lk 261.)

Lorenzo Snow’ õpetused

Jeesus Kristus tuli maailma, et täita Isa tahet, ja valmistas tee, mille kaudu me võime saada rahu, õnne ja ülenduse osaliseks.

See evangeelium on antud maailmale eri ajahetkedel. Prohvetid tundsid evangeeliumi õpetusi. Nad mõistsid lihtsalt ja selgelt juba maailma rajamisest peale, et Jeesus on tapetud tall (vt Ilm 13:8; Ms 7:47), ja et kindlal ajal ilmutab Kristus ennast maailma inimestele, sureb nende pattude pärast ning Ta lüüakse risti, et viia päästmisplaan lõpuni.⁴

Kui Jeesus abitu imikuna sõimes lebas, ei teadnud Ta, et oli Jumala Poeg ja oli loonud maailma. Ta ei teadnud, et Heroodes laskis tappa kõik noored poeglapsed, Ta ei suutnud ennast päästa ja [Joosep ja Maarja] pidid Temaga Egiptusesse põgenema, et kaitsta Teda kuninga käsu eest. … Ta sirgus meheks ja selle käigus anti Talle teda, kes Ta on ning mis eesmärgil Ta maailma tuli. Talle anti teada kogu hiilgus ja vägi, mis Tal oli enne maailma tulemist.⁵

Maa peal ringi käies ja oma missiooni täites rääkis Jeesus inimestele, et ei teinud imesid iseenda väest või tarkusest, vaid viibis maa peal, et teha oma Isa tahet. Ta ei otsinud kuulsust ega inimeste austust, vaid Teda saatnud Isa au ja hiilgust. Ta ütles: „Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu” (Jh 5:43).

Jeesuse missiooni eripära, mis eristas teda kõigist teistest missioonidest, oli see: Ta ei ihanud inimeste kuulsust ja au, vaid otsis oma Isa au ja hiilgust ning tegi Tema saatnud Isa tööd. Selles peitub Tema edukuse saladus ning selles peitub iga inimese edu saladus, kes töötab, järgides samu põhimõtteid.⁶

Jeesus Kristus, Jumala Poeg, pandi kord olukorda, mis nõudis ülimaid püüdlusi, et täide saata kõik, mis vaja miljonite Jumala laste päästmiseks. Selle katsumuse, selle ohverduse läbimine nõudis Jumala Pojalt ülimaid püüdlusi ja kindlameelsust.⁷

Jeesus, Jumala Poeg, saadeti maailma, et meie võiksime saada erilisi õnnistusi. Ta pidi tooma suure ohvri. See nõudis Temalt kogu Tema väge ja usku, et viia täide see, mida Isa Temalt ootas. … Ta viis selle lõpuni, kuigi katsumus oli nii raske, et Ta veritses igast poorist. … Tema tundeid ei saa kirjeldada. Ta ise ütles meile Õpetuse ja Lepingute raamatu 19. osas, et Tema kannatused olid nii suured, et panid Ta isegi „valust värisema ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus ning soovima, et [Ta võiks] pääseda kibeda karika joomisest.” Kuid oma südames kordas Ta: „Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Vt ÕL 19:15–19.)⁸

Me kõik vajame Jeesust Kristust. Ta tuli maailma valmistama teed, mida mööda käies võime leida rahu, õnne ja ülenduse. Kui Ta ei oleks seda ohvrit toonud, ei saaks me evangeeliumi õnnistuste ja eelisõiguste osaliseks, mis on võimalikud ainult Jeesuse Kristuse vahendusel. …

Kuigi Ta on enda ohvriks toonud ja andnud inimestele lunastusplaani, ei tule neile päästmine, kui nad ei tee selles plaanis oma osa.⁹

Me mõistame täielikult, et Jeesus Kristus elas maa peal surelikus kehas ning elab nüüd ülendatud kehas ning et ka meie võime saada sama õnnistuse, sama ülenduse ja hiilguse osaliseks.¹⁰ (Vt 2. ja 3. soovitust lk 261.)

Jeesus Kristus külastas maailma viimsetel päevadel ja ilmutas taevaseid tõdesid meie päästmise kohta.

Isik, kes elab taevas, kes valitses seal enne maailm loomist, kes lõi maa ja kes aegade keskpaigas tuli siia, et täiustada ja päästa see, mille Ta oli loonud, on ilmunud inimestele ka tänapäeval.¹¹

Me tunnistame kogu maailmale, et me teame jumaliku ilmutuse, Püha Vaimu ilmutuse kaudu, et Jeesus on Kristus, elava Jumala Poeg, ja et Ta ilmutas ennast Joseph Smithile, nagu Ta ilmutas ennast muistsetele apostlitele pärast hauakambrist ülestõusmist, ning tegi Joseph Smithile teatavaks taevased tõed, mis on vajalikud inimkonna päästmiseks.¹²

Kirtlandi templis oli kaks meest, kes Teda nägid. … Jumala Poeg ilmus neile, Tema, kelle juudid tapsid, ning need kaks meest ütlesid: „Kate võeti ära meie meelte pealt ja meie arusaamise silmad avati. Me nägime Issandat seismas kantsli rinnatise peal meie ees.” … Tema jalgealune oli sillutatud puhta kullaga. Tema pale säras eredamalt kui päike. Tema hääl oli kui suurte vete kohin. See oli Jehoova hääl, mis ütles: „Mina olen esimene ja viimane; mina olen see, kes elab, mina olen see, kes surmati; mina olen teie eestkostja Isa ees. Vaata, teie patud on teile andeks antud; te olete minu ees puhtad; seepärast tõstke oma pea ja rõõmustage. Te olete ehitanud selle koja minu nimele. Ma võtan selle koja vastu ja valan oma Vaimu nende peale, kes peavad kinni minu käskudest, ja ma ei luba rüvetada seda püha koda.” (Vt ÕL 110:1–8.) See oli sama isiku hääl, kelle juudid hülgasid, ja Teda nähti siin. Ma tean, et need asjad on tõde, nii nagu Jumal on tõde. Aga maailma rahvad ei tea seda, et Jeesus, Jumala Poeg, on ilmunud inimestele ja riietanud nad volitusega kuulutada Tema evangeeliumi ning lubanud Püha Vaimu kõikidele, kes neid õpetusi usuvad ja neile kuuletuvad, ning saavad teada, et need õpetused on õiged.¹³ (Vt 4. soovitust lk 261.)

Päästja tuleb taas ja me peame ennast Tema tulekuks ette valmistama.

Meil on tunnistus Kristusest, et Ta tuleb maa peale valitsema.¹⁴

Jeesus tuleb peagi ja ilmub meie keskele, nagu Ta ilmus ajal, mil viibis juutide keskel. Ta sööb ja joob koos meiega ja vestleb meiega ning selgitab kuningriigi saladusi ja räägib meile asju, millest praegu ei või kõnelda.¹⁵

Kui sa sõidad rongivagunis, siis kuni sa istud oma kohal, viib rong sind sinu sihtjaama; kuid vagunist maha astuda võib olla ohtlik ja võib minna kaua aega, enne kui tuleb järgmine rong. Nii on lood meiega: kui elame õigesti, teeme oma tööd, peame kinni oma lepingutest, teeme Jumala tööd ja täidame Tema eesmärke, siis oleme valmis ajaks, kui Jeesus Kirstus tuleb aus ja hiilguses ning toob kõigile ustavatele kõik nende oodatud õnnistused ja veel tuhat korda rohkem. …

… Ma ütlen viimse aja pühadele: kui mõni teie seast on unine, siis lugege Päästja sõnu kümnest neitsist, kellest viis olid arukad ja võtsid kaasa õlianumad oma lampide jaoks, ning kui peigmees tuli, olid neitsitest vaid pooled valmis Teda kohtama (vt Mt 25:1–13; ÕL 45:56–59). Ärgu olgu meiega, viimse aja pühadega, samamoodi. Püüdkem olla truud oma igavestele lepingutele, mille oleme sõlminud, ja ustavad Jumalale. Õnnistagu Jumal viimse aja pühasid ja valagu oma Vaim teie peale! Olge ustavad oma Jumalale, ustavad oma peredele ja pidage end alati mõistlikult ülal ning töötage Jumala kuningriigi heaks, et teid ei leitaks rumalate neitsite seast, vaid leitaks väärilistena nende hulgast, kes kroonitakse kuningateks ja kuningannadeks, kes valitsevad kogu igaviku.¹⁶ (Vt 5. ja 6. soovitust lk 261.)

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes kaaluge järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk V–VIII.

Mõtisklege president Snow’ kogemuse üle, mille ta sai pühal maal (lk 256). Mispärast muutusid tema mõtted ja mõtisklused seal viibides hardaks? Mil viisil võime arendada samasuguseid tundeid Päästja suhtes ilma püha maad külastamata?
Uurige osa algusega lk 256 ja mõtisklege, mida Jeesus on teie heaks teinud. Mõtiskledes Päästja soovi üle otsida oma Isa au ja hiilgust, mõtelge, mida teie peate tegema, et järgida Jumala tahet.
Lk 257–258 jagab president Snow edukuse saladust. Kuidas toimib see meie puhul?
Lugege osa, mis algab lk 258. Kuidas mõjutab teie elu teie tunnistus Jeesusest Kristusest? Kuidas võime jagada oma tunnistust Jeesusest Kristusest maailmaga? Näiteks, kuidas võime jagada oma tunnistust oma perega? Nendega, kes teenivad kodu- ja külastusõpetajatena? Inimestega, keda me iga päev kohtame?
Kuidas võime ennast Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks ette valmistada? (Vt näiteid lk 259–260.) Kuidas saame aidata teistel selleks valmistuda?
Mil viisil mõjutasid president Snow’ õpetused sinu tunnistust Jeesusest Kristusest? Leidke võimalusi jagada oma tunnistust pereliikmete ja teistega.

Samateemalised pühakirjakohad: Lk 12:31–48; 2Kr 8:9; 2Ne 2:7–8; 25:23, 26; Al 7:11–13; ÕL 35:2; JSA 1:17

Abiks õpetamisel: „Paluge tunnis osalejatel valida üks huvitav osa ja seda vaikselt lugeda. Paluge ühe ja sama osa valinutel moodustada paari-kolmeliikmelised rühmad ja arutada, mida nad on õppinud” (käesolev raamat lk vii).

„Me tunnistame kogu maailmale, et me teame jumaliku ilmutuse, Püha Vaimu ilmutuse kaudu, et Jeesus on Kristus, elava Jumala Poeg.”

1872. aasta lõpus ja 1873. aasta alguses külastasid Lorenzo Snow ja teised püha maad.

President Snow innustas pühasid järgima viie aruka neitsi eeskuju Päästja tähendamissõnas kümnest neitsist.