22. peatükk

Teha teistele head

„Arendage endas armastuse vaimu; olge valmis tegema teiste heaks rohkem, kui ise samasuguses olukorras ootaksite neilt.”

Lorenzo Snow’ elust

Lorenzo ja tema pere olid esimesi viimse aja pühasid, kes Illinoisi osariigist Nauvoost välja rändasid. Koos teiste perede grupiga suundusid nad 1846. aasta veebruaris läände Iowa osariiki. Ilmaolud muutsid nende teekonna raskeks − päev päeva järel pidid nad sompama vihmas, läbi lume ja pori.

Kord palus üks teekaaslane Snow’de perelt abi. Lorenzo Snow kirjutas oma päevikusse: „Mees palus, et ma lubaksin tema reisikirstu meie vankrisse panna, sest ta ei jaksanud seda enam edasi tassida. Meie vanker oli koormatud asjadega, mida olime suutnud sinna mahutada, aga ikkagi lubasin tal kirstu meie vankrisse tõsta ja meiega ühes tulla.”

Järgmisel päeval koges Lorenzo pere midagi väga ebameeldivat: murdus vankri telg. Ta kirjutas: „Sadas väga tugevasti ja ilm [oli] kohutavalt külm. Me panime kohe telgi püsti [ja] süütasime hikkoripuudest lõkke. … Pori ja vesi olid nii sügavad, et me ei saanud vankri juurde muidu kui põlvini vees kahlates. … Me olime viisteist miili laagripaigast eemal ja lähima majani oli üheksa või kümme miili. Kuna keegi meist polnud mehaanik, ei olnud eriti tõenäoline, et suudame vankri ära parandada.

Ootamatult saabus abi samalt mehelt, keda nad olid päev varem abistanud. „Meid tabanud õnnetus kurvastas mind,” kirjutas Lorenzo. „Aga äkitselt astus too mees minu juurde ja lausus, et on elukutselt vankriehitaja ning tal ei ole raske meie vanker korda teha. … Kohe kui ilm lubas, valmistas vend Wilson (nii oli tolle eelmainitud mehe nimi) uue telje, mis oli eelmisest märksa parem. Vanker korras, lahkusime paigast, kus olime vihma ja pori pärast mitu päeva telgis elanud.

Lorenzo Snow’ jaoks kinnitas see vahejuhtum väärtuslikku õpetust ligimeste teenimise kohta. Oma päevikusse kirjutas ta: „Abi andmine viib tihti abi saamiseni.”¹ (Vt 1. soovitust lk 243.)

Lorenzo Snow’ õpetused

Me oleme ühe ja sama Taevase Isa lapsed ja meid on saadetud maailma üksteisele head tegema.

Me kõik oleme ühe ja sama selestilise maailma Isa lapsed. … Kui me tunneksime üksteist nii hästi kui peaksime, … siis oleksime üksteise vastu lahkemad, kui oleme praegu, ja iga inimene sooviks leida viise, kuidas oma vendi abistada, kuidas leevendada nende kurbust ja olla neile toeks ning kuidas [nad võiksid] eemaldada pimeduse nende meeltest. Kui me mõistame üksteist ja omavahelisi tõelisi suhteid, siis peaksime tundma end teisiti kui tunneme praegu; selle teadmiseni võib jõuda ainult elu Vaimu saamise kaudu ning kui soovime üksteist õigemeelsuses tugevdada.²

Meid on saadetud maailma teistele head tegema − teistele head tehes teeme head endale. Me peaksime seda alati meeles pidama: mees oma naise suhtes, naine oma mehe suhtes, lapsed vanemate ja vanemad laste suhtes. Alati leidub võimalusi üksteisele head teha.³

Ma palun Jumalat Jeesuse nimel, et me võiksime püüda olla iga päev ustavamad; et püüaksime alati olla täna natukene paremad, kui olime eile; et võiksime püüda saada natuke rohkem armastust ja poolehoidu oma ligimeste suhtes, sest meile on öeldud, et selles on koos kogu seadus ja prohvetid: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! … Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Vt Mt 22:37–40.) „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid” (vt Mt 7:12). Need on põhimõtted, mille me peaksime ära õppima. … Me peaksime olema alati ja kõigile sõpradeks. Ükski viimse aja püha ei vihka maailma, vaid me oleme maailma sõbrad − see on meie kohus. Me peame õppima jagama oma armastust ja tegema tööd kogu inimkonna huvides. See on viimse aja pühade missioon. Me ei tohi jätta seda enda teada, vaid jagama kogu maailmaga, sest see sõnum peab jõudma kõikide inimesteni.⁴

Olge ausad, õiglased ja armulikud, rakendades kõigis oma kavatsustes ja otsustes, kõigis tegudes ja toimetustes õilsust ja jumalikkust! Arendage endas armastuse vaimu; olge valmis tegema teiste heaks rohkem, kui ise samasuguses olukorras ootaksite neilt. Püüdke olla suur mitte maailma, vaid Jumala silmis! Olge suur järgmises mõttes: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest, kõigest oma väest, meelest ja jõust ja oma ligimest nagu iseennast.” Te peate inimkonda armastama, sest kõik inimesed on teie vennad, Jumala lapsed. Paluge usinasti, et teil oleks sellist inimesearmastust, mõistmist, armastust, väge ja võimet töötada sihikindlalt Messia kuningriigi huvides.⁵ (Vt 2. soovitust lk 243.)

Meie õnn kasvab, kui aitame teistel õnne leida.

Meil peaks olema suur soov teha teistele head. Ärge hoolige ülearu palju iseendast! Küll ka meile saab osaks headus, kui mõtleme teistele ja püüame teha neid õnnelikuks ning tuua neid natuke lähemale Issandale. … Kui olete natuke masendunud, vaadake enda ümber ja leidke keegi, kes on hullemas olukorras kui teie. Minge tema juurde ja uurige, mis tal mureks on, siis püüdke teda lohutada tarkusega, mille Issand teile on andnud. Esimene asi, mida te märkate, on see, et teie enda masendus on kadunud, te tunnete kergendust, Issanda Vaim on teiega ja kõik paistab kirkam.⁶ (Vt 3. soovitust lk 243.)

Kui hoolitseme esmalt teiste huvide eest, muutume ise kiiremini paremaks.

Üks parimaid asju, mida võivad teha noor mees ja noor naine, kes püüavad olla parimad, on aidata teistel olla samuti parimad, aidata neil ennast parandada. Parim viis ennast parandada on teha teistele head. Pidage seda alati meeles!⁷

Hariduse omandamiseks peab inimene tööd tegema. Pärast ühe kursuse läbimist peab ta minema uuele kursusele ning töötama edasi, et omandada teadmisi, kuid ta ei omanda neid kunagi nii hästi kui õpitut teistega jagades. Las ta hakkab tööle, kogub kokku oma sõbrad ja püüab edastada neile samu teadmisi, mida on ise saanud. Siis saab tema ise teada asjadest, mida ta poleks kunagi teadnud, kui poleks püüdnud teisi õpetada ja teistele oma teadmisi jagada. Kõik, kes on olnud koolis õpetajad, mõistavad, mida ma tahan öelda. …

Las iga inimene peab meeles, et on teisi, kes on pimeduses ega ole teadmistes, tarkuses ja mõistmises kuigi kaugele arenenud. Las ta jagab oma sõpradele ja vendadele tarkust, mõistmist ja väge nii palju, kui ta ise on nendest kaugemale arenenud. Peagi ta märkab, et tema meel avardub ja valgus ja teadmised, mida ta on omandanud, kasvavad üha kiiremini. …

Kui soovite tagada endale oma sõprade sõpruse ja poolehoiu, siis lohutage neid selle valgusega, mida ise olete saanud, pidades meeles, et need õnnistused tulid Jumalalt. Nii teete vaid seda, mida iga inimene peaks tegema. …

Et tagada endale kõrgeimad ja suurimad õnnistused, et kindlustada endale Kõigevägevama heakskiit ning saada pidevalt paremaks õigsuses, peab inimene tegema kõike nii hästi, kui suudab. Ta peab olema valmis tooma oma sõprade heaks ohvreid. Kui ta soovib ennast parandada, on selleks parim viis aidata oma sõpradel paremaks saada. …

… Laske oma meeltel avarduda, et mõista end ümbritsevate sõprade huve ja nende eest hoolitseda. Kui teil avaneb võimalus seista oma sõprade huvide eest, siis tehke seda. Seda tehes märkate, kuidas kõigi teie vajaduste eest kantakse hoolt kiiremini, kui te oma sõprade eest hoolt kannate. Ma tean, et see on hea ja tähtis põhimõte.⁸ (Vt 4. soovitust lk 243.)

Kui me teiste heaks ohvreid toome, avaneb meie sees taevas.

Me peame tunnetama …, et peale meie endi on ka teisi inimesi; me peame vaatama teiste südamesse ja tunnetesse ning saama vagamaks, kui me oleme praegu.

… Me peame ohverdama oma kaaslaste nimel. Seda tegid nii Päästja kui vend Joseph ja me näeme ka president [Brigham Youngi] seda tegemas. Jeesus, vend Joseph ja vend Brigham on alati olnud valmis ohverdama kõik rahva hüvanguks; see annab vend Brighamile mõjuvõimu Jumala juures ja mõjuvõimu inimeste juures, see on valmidus ennast ohvriks tuua, mida ta alati üles näitab. Nii on see ka teiste puhul. Kui nad on valmis teiste heaks ohverdama, saavad nad rohkem Jumala sarnaseks ja igaveste maailmade õnnistused on nende peal. Nad ei saa õnnistusi ainult selles elus, vaid kogu igavikus. Ja nii on ka teie puhul − samas mõõdus, mis te olete valmis üksteise nimel ohvriks tooma, edenete te Jumala kuningriigis. Kui te soovite saada Jumala sarnaseks ja elada koos Temaga, siis järgige rada, mida käivad inglid taevas. Kui soovite teada, kuidas saada paremaks, siis ma ütlen teile: saage Jumala sarnasteks!

… Inimesed võivad nautida taevast enda ümber igal pool. Me peame asuma tööle ja rajama taeva siin maa peal, hoolimata meid ümbritsevast kurjast ja kuraditest ning vaatamata selle maailma pahelisusele peame töötama, et rajada taevas siin maa peal.

Inimene ei saa kunagi nautida taeva õnnistusi enne, kui on õppinud, kuidas neid omandada, ja siis vastavalt tegutseb. Vaadake oma tuttavaid ning mõtelge nende olukorrale 20 aasta eest, … kui neil oli natuke rõõmu, rahu ja õnne, kuigi nende elus oli probleeme. Nüüd võib neil olla mugavam elu ja rohkem asju, et hoolitseda oma ajalike vajaduste eest, kuid kui neil pole sõpru ja puudub oma vendade lugupidamine, on nad õnnetud, õnnetumad, kui olid 20 aastat tagasi.

… Vennad ja õed! Issand õnnistagu teid! Mõtisklege nende asjade üle ja armastage üksteist ja ülendage end elus nii palju, kui Issand annab meile tarkust ja võimeid, ning õppigem üksteist usaldama.⁹ (Vt 5. soovitust all.)

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes kaaluge järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk V–VIII.

Lugege jutustust lk 237-239. Millal olete ise näinud, et abi andmine viib tihti abi saamiseni?
President Snow tuletas meile meelde, et me oleme Jumala lapsed (lk 239-240). Kuidas peaks see teadmine mõjutama meie suhtumist üksteisesse? Milliseid võimalusi teha head annab Abiühing oma õdedele? Milliseid võimalusi teha head pakub preesterluse kvoorum meestele?
Mõtisklege lk 240 toodud osa üle. Mispärast kasvab meie enda rõõm, kui aitame teistel rõõmu leida? Kuidas saaksid vanemad õpetada seda tõde oma lastele?
Mispärast kasvab meie tarkus, kui jagame oma teadmisi teistega? (Vt näiteid lk 240-241.) Mida olete kogenud seoses selle põhimõttega?
Uurige osa algusega lk 241. Mispärast toovad lihtsad abiteod meid taevale lähemale? Mõtiskledes selle peatüki sõnumi üle, mõtelge kuidas võiksite muuta oma kodu taevale sarnasemaks paigaks.

Samateemalised pühakirjakohad: Mt 25:31–45; Lk 6:36–38; Mo 2:17; 4:14–27; ÕL 81:5; 82:3

Abiks õpetamisel: „Parem on peatuda vaid mõnel heal mõttel ja neid korralikult arutada ja uurida, kui püüda meeleheitlikult õpetada igat sõna käsiraamatus. … Kui tahate, et teie tunnis oleks tunda Issanda Vaimu, siis on rahulik, kiirustamata õhkkond hädavajalik” (Jeffrey R. Holland. Teaching and Learning in the Church. − Ensign, juuni 2007, lk 91).

Läbi Iowa osariigi reisides sai Snow’de perekond abi mehelt, keda nad ise olid päev varem abistanud.

„Laske oma meeltel avarduda, et mõista end ümbritsevate sõprade huve ja nende eest hoolitseda.”