6. peatükk

Saada täiuslikuks Issanda ees: „Iga päevaga veidi paremaks”

„Ärge lootke kohe täiuslikuks saada, sest siis peate pettuma. Olge täna paremad, kui olite eile, ja homme paremad, kui olete täna!”

Lorenzo Snow’ elust

President Lorenzo Snow osales kord preesterluse koosolekul, kus iga vanemate kvoorumi esindaja andis ülevaate oma kvoorumi tööst. Kuulates neid noori mehi, meenus president Snow’le tema enda noorus. Ta tõusis püsti ja ütles:

„Kui võimalik, tahaksin ütelda midagi, mida te kunagi ei unusta.

Kui ma näen noori preesterluse vanemaid koos − isegi nähes keskealisi vanemaid koos −, märkan ma nende vastumeelsust kõneleda publiku ees. Märkasin seda ka siin, täna hommikul, kui noored mehed andsid ülevaate oma tegemistest.

Ehk pole vale rääkida teile natuke omaenda avaliku kõnelemise kogemusest, mille sain enne, kui sain vanema kutse. Ma mäletan, kui mind kutsuti esimest korda tunnistust jagama. … Ma ei tahtnud seda teha, kuigi samas tundsin, et see on mu kohus, kuid ma aina viivitasin. Üks jagas tunnistust, siis teine, siis kolmas. Kõik olid peaaegu lõpetanud, kuid mina kartsin ikka veel püsti tõusta. Ma polnud kunagi varem rahva ees kõnelenud. … [Lõpuks] otsustasin, et mul on aeg püsti tõusta. Ja ma tõusin. Mida te arvate, kui pikalt ma rääkisin? Arvan, et pool minutit, mitte rohkem kui ühe minuti. See oli mu esimene katse ja teine oli arvatavasti samasugune. Ma häbenesin, … kuid tegin kindla otsuse, et kui mind kutsutakse täitma kas samalaadset või mõnda teist ülesannet, siis seda ma ka teen, olgu tulemus milline tahes. See on Iisraeli vanemana üks minu edu saladusi.”

President Snow ütles noortele meestele, et varsti pärast selle kogemuse saamist pidas ta esimese koosoleku põhimisjonärina. „Ma pole kunagi midagi nii palju kartnud kui seda koosolekut. Ma palvetasin terve päeva omaette ning hüüdsin Issanda poole. Ma polnud kunagi varem [avalikult] kõnelenud, tunnistuste koosolek välja arvatud. Mul oli hirm. Ma ei usu, et keegi oleks kunagi mingit olukorda nii palju kartnud kui mina tol ajal. Koosolek algas. Tuba oli rahvast peaaegu täis. … Ma kõnelesin umbes kolmveerand tundi.”¹ Samalt koosolekult oli tal meeles ka üks teine juhus: „Kui seisin koguduse ees, teadmata, mida öelda, siis samal hetkel, kui ma oma suu avasin, tuli minu peale Püha Vaim, täitis mind valgusega ning andis mulle, mida öelda, ning sõnad, millega mõtted edasi anda. Inimesed olid hämmastunud ning palusid veel ühte koosolekut.”²

President Snow ütles, mida noored mehed peaksid tema kogemusest õppima: „Mu noored sõbrad, teil on võimalus saada vägevateks – just nii vägevateks, kui te olla soovite. Elu alustades püüdlete asjade poole, mida on raske saavutada, kuid mis siiski on teie haardeulatuses. Teie püüdlused võivad nurjuda ning teid ei pruugi saata edu. Ent kui teie püüdlused on ausad ja kui teie soovid rajanevad õigemeelsusel, siis kogemus, mille te saate oma südamesoovide täitumist üritades, ning isegi vead, mida te võib-olla teete, pööratakse teie kasuks.”³

See oli president Snow’ lemmikõpetus. Ta tuletas tihti pühadele meelde Issanda käsku olla täiuslikud ning kinnitas neile, et usinuse ja Issanda abiga suudavad nad sellest käsust kinni pidada. Ta õpetas: „Me peaksime oma südames tundma, et Jumal on meie Isa, ja kuigi me teeme vigu ning oleme nõrgad, siis kui elame nii lähedal täiuslikkusele kui suudame, läheb meil kõik hästi.”⁴

Lorenzo Snow’ õpetused

Usinuse, kannatlikkuse ja jumaliku abiga võime kuuletuda Issanda käsule olla täiuslik.

„Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, ilmutas Issand ennast Aabramile ja ütles temale: Mina olen Kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole täiuslik! (1Ms 17:1 kuningas James’i piiblitõlkes)

Seoses selle pühakirjakohaga tsiteerin ma mõningaid Päästja sõnu mäejutlusest, nagu need on kirja pandud Matteuse evangeeliumi 5. peatüki viimases salmis.

„Olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!” (Mt 5:48) …

Me loeme, et Issand ilmus Aabrahamile ja lubas talle suuri õnnistusi, kuid enne, kui ta oli valmis neid vastu võtma, pidi ta [Aabraham] saama täiuslikuks Issanda ees. Samuti seadis Päästja ka oma jüngritele tingimuseks, et nad oleksid täiuslikud, nagu ka Tema ja nende Taevane Isa on täiuslikud. See teema peaks köitma viimse aja pühasid ja ma soovin jagada omapoolset arvamust neile, keda see puudutab.

Issand soovib anda viimse aja pühadele oma kõige kõrgemad õnnistused, kuid nagu Aabraham peame ka meie ennast nende saamiseks ette valmistama. Et seda teha, on meile järgimiseks antud sama käsk, mille Issand andis Aabrahamile. Ka meie peame saama täiuslikeks Issanda ees. Siin, nagu ka igal teisel puhul, ei ole Ta andnud meile käsku, mida me ei suudaks täita, vaid on andnud viimse aja pühadele võimaluse seada ennast Tema püha korra järgi. Kui Issand esitas selle tingimuse Aabrahamile, tegi Ta ka võimalikuks selle tingimuse täitmise. Aabrahamil oli Püha Vaimu kaaslus. Teatavasti õpetati Aabrahamile evangeeliumi ja evangeeliumi kaudu sai ta jumalikku abi, mis võimaldas tal mõista Jumala asju. Ilma selleta ei mõistaks neid ükski inimene, ilma selleta ei saaks ükski inimene täiuslikuks Issanda ees.

Rääkigem nüüd viimse aja pühadest: nad ei jõuaks kunagi selle moraalse ja vaimse tasemeni ilma üleloomuliku [taevaliku] abita. Me ei oota ka, et viimse aja pühad võiksid kohe igas olukorras seda käsku täita. See võtab aega, selle käsu pidamine nõuab palju kannatlikkust ja nii mõtete kui soovide distsiplineerimist. Ja kuigi me võime oma esimestes katsetes läbi kukkuda, ei tohiks see heidutada viimse aja pühi püüdmast sellest tähtsast käsust kinni pidada. Aabrahami elus tuli ette aegu, kui tema usk proovile pandi. Tal oli küllalt usku, et käia Issanda ees vastavalt sellele jumalikule seadusele, ning ta ei heitunud, vaid püüdis järjekindlalt täita Jumala tahet.

Me võime arvata, et ei suuda saavutada täiuslikkust ning et enda täiuslikuks muutmine on liiga raske töö. See võib osaliselt nii ka olla, kuid see on Kõigevägevama käsk ning me ei tohi seda eirata. Kui meid elus proovile pannakse, siis on just see õige aeg hüüda Issanda poole, et saada jõudu ja mõistmist, arukust ja armu, et seeläbi jagu saada lihalikust nõrkusest, mille vastu me pidevalt sõdime.⁵ (Vt 1. ja 2. soovitust lk 95.)

Kui me talitame vastavalt Issanda tahtele, siis oleme selles valdkonnas täiuslikud.

Aabrahamil kästi jätta maha oma rahvas ja oma maa (Aabr 2:1–6). Kui ta poleks seda teinud, ei oleks Issand teda heaks kiitnud. Kuid ta täitis selle käsu ja lahkudes oma kodust, kuuletus jumaliku täiuslikkuse seadusele. Seda tegemata ei oleks ta suutnud Kõigevägevama käske täita. Lahkudes isakodust, läbides selle katsumuse, tegi ta seda, mida tema enda südametunnistus ja Jumala Vaim heaks kiitsid. Niimoodi talitades ei teinud ta halba ja seepärast ei oleks keegi suutnud teha paremini.

Kui viimse aja pühad kaugetel maadel võtsid vastu evangeeliumi ja kui Kõigevägevama hääl kutsus neid jätma maha oma isade maa ja oma rahvas, nagu seda tegi Aabraham, siis niivõrd kui nad kuuletusid käsule, kuuletusid nad sellele seadusele ning olid nii täiuslikud, kui inimesed selles olukorras ning selles tegevuses olla saavad. Nad ei olnud täiuslikud teadmistes ja väes jne, vaid oma tunnetes, ausameelsuses, motiivides ja otsusekindluses. Ning sügavaid ookeane ületades nad ei nurisenud ega kaevelnud, vaid kuulasid neile antud nõuandeid ning pidasid ennast ülal väärikalt, olles nii täiuslikud, kui Jumal neilt ootas.

Issand soovib meid viia selestilisse kuningriiki. Ta on meile öelnud läbi otsese ilmutuse, et me oleme tema järeltulijad, kes loodi igavestes maailmades, et me tulime maa peale erilise eesmärgiga valmistada ennast ette saama kogu Isa hiilgus, kui me naaseme Tema juurde. Seepärast peame leidma viise, kuidas sellest seadusest kinni pidada, pühitseda oma motiivid, soovid, tunded ja poolehoid, et need oleksid puhtad ja pühad ning me oma tahtes oleksime kõigis asjades kuulekad Jumala tahtele ja meie ainsaks sooviks on teha meie Isa tahtmist. Selline inimene on oma tegudes täiuslik ning teda saadab Jumala õnnistus kõiges, mida ta teeb, ja kõikjal, kuhu ta läheb.

Kuid me teeme rumalusi ja meie liha on nõrk ning oleme enam või vähem võhikud, kipume eksima. Jah, kuid see pole põhjus mitte soovida täita seda Jumala käsku, eriti nähes, et Ta on teinud meile võimalikuks sellest käsust kinni pidada. Minu mõistmise järgi tähendab sõna „täiuslikkus” just seda, nii nagu ütles meie Päästja ja nagu ütles Issand Aabrahamile.

Inimene võib olla mõnes asjas täiuslik, aga teistes mitte. Tarkuse Sõna järgiv inimene on täiuslik selle seaduse täitmises. Kui me andekssaamiseks oma pattudest meelt parandasime, olime selles asjas täiuslikud.⁶ (Vt 3. soovitust lk 96.)

Selle asemel et heita meelt, kui meie püüdlused nurjuvad, võime meelt parandada ja paluda Jumalat, et Ta aitaks meil saada paremaks.

Apostel Johannes räägib meile: „Me oleme nüüd Jumala lapsed, kuid veel ei ole saanud avalikuks, kelleks me ükskord saame. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda nii, nagu ta on. Igaüks, kellel on tema suhtes selline lootus, puhastab ennast, just nagu tema on puhas” (1Jh 3:2–3). Viimse aja pühad tahavad saavutada sellist täiuslikkust; meie tahame saada oma Isa ja Jumala sarnaseks, olla kõlbelised ja väärilised lapsed elamaks koos temaga; me ootame, et kui Jumala Poeg saab avalikuks, saame endale taastatud ja kirgastatud kehad ning „meie alanduse ihu muutub tema kirkuse ihu sarnaseks” (Fl 3:21).

Sellised on meie ootused. Las nüüd kõik kohalolijad küsivad endalt: Kas meie ootustel on alust? Teisisõnu − kas me püüame endid puhastada? Kuidas võib viimse aja püha tunda ennast õigustatuna, kui ta ei püüa ennast puhastada, nagu Jumal on puhas, kui ta iga päev oma elus ei püüa hoida südametunnistust Jumala ja inimeste ees puhtana? Kahtlemata käivad nii mõnedki meist päevast päeva, nädalast nädalasse ja kuust kuusse Jumala ees tundega, et meil ei lasu mingit hukkamõistu, me peame ennast korralikult ülal, otsime siiralt ja alandlikult Jumala Vaimu juhatust. Siiski võib meie elus tulla aeg või ajad, kui meid pannakse proovile ning me anname kiusatusele järele. Kui see nii on, ei ole siiski mingit põhjust, miks me ei peaks proovima uuesti ning tegema seda kahekordse energiaga ja kindla otsusega saavutada oma eesmärk.⁷

Issand soovib oma laste suhtes maa peal olla leebe, kuid Ta nõuab neilt tõelist meeleparandust, kui nad ühegi kohustuse täitmisel vääratavad või läbi kukuvad. Ta ootab neilt kuulekust, et nad püüaksid heita endast ära kõik patud, puhastaksid endid ja saaksid tõepoolest Tema rahvaks. Et nad oleksid Tema pühad, et nad oleksid valmis tulema Tema juurde, saama Tema sarnasteks kõikides asjades ning valitseksid koos Temaga Tema hiilguses. Et seda saavutada, peavad nad kõndima kitsal ja ahtal teerajal, muutma oma elu eredamaks ja paremaks, täituma usu ja ligimesearmastusega, mis on Kristuse puhas armastus, ning ustavalt täitma igat oma kohust evangeeliumis.⁸

Kui me loeksime üksikasjalikku ülevaadet Aabrahami elust või teiste suurte ja pühade meeste elust, siis leiaksime kahtlemata, et nende püüdlusi olla õigemeelne ei krooninud alati edu. Seepärast ei peaks me heituma, kui nõrkusehetk meie üle võimust võtab, vaid vastupidi − parandagem viivitamata meelt oma vea üle, heastagem tehtud kahju nii palju kui võimalik ning otsigem Jumalalt uut jõudu minna edasi ning tegutseda paremini.

Aabraham käis täiuslikuna Jumala ees päevast päeva, kui ta lahkus oma isakojast, ning näitas üles ülevat ja hästitreenitud mõistust, pakkudes välja lahenduse enda ja oma vennapoja Loti karjaste vahelisele tülile (1Ms 13:1–9). Kuid ka Aabrahami elus tuli ette katsumus, mis ta proovile pani. Rängemat katsumust ei ole kerge ette kujutada: Issand palus tal tuua ohvrianniks oma armastatud ja ainsa poja, kelle kaudu ootas Aabram Issanda suurte lubaduste täitumist. Kuid olles valmis Jumala tahet täitma, suutis ta selles katsumuses vastu pidada ning tõestada Jumalale oma usku ja ausameelsust (1Ms 22:1–14). Vaevalt et Aabraham oli oma mõttelaadi pärinud oma vanematelt, kes olid ebajumalakummardajad, vaid ta omandas selle tänu Jumala õnnistustele, sõdides nagu ka meie liha vastu ning mitmel korral eksides ning olles lõpuks võimeline katsumustes kindlaks jääma ja neist edukalt jagu saama.

Apostel Paulus ütles: „Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne” (Fl 2:5–6). Iga inimene, kellel on see eesmärk, puhastab ennast, nagu ka Jumal on puhas, ning püüab käia Tema ees täiuslikuna. Meil on meie väikesed puudused ja nõrkused, me peaksime püüdma neist jagu saada nii kiiresti kui võimalik ja süvendama seda tunnet oma laste südames, et nad kasvaksid jumalakartlikuks ning peaksid ennast Tema ees hästi ülal igas olukorras.

Kui mees elab oma naisega ühe päeva ilma vaidlusteta või kedagi halvasti kohtlemata või Jumala Vaimu kurvastamata, siis on see hea ja siiamaani on ta täiuslik. Las ta püüab olla samasugune ka järgmisel päeval. Kui ta aga peaks järgmisel päeval oma püüdlustes ebaõnnestuma, ei tähenda see veel, et ta ei suudaks seda edukalt teha kolmandal päeval. …

Viimse aja pühad peaksid püüdlema samade eesmärkide poole, mida õpetasid Jeesuse-aegsed apostlid. Me peaksime elama iga päev niimoodi, et meie südametunnistus oleks kõigi ees puhas. Meie abistamiseks, pühade täiustamiseks jne on Jumal seadnud Kirikus ametisse apostlid, prohvetid ja evangelistid jne (Ef 4:11–12 kuningas James’i piiblitõlkes). Jumal on samuti andnud meile oma Püha Vaimu, kes on eksimatu teejuht, seistes Jumala inglina meie kõrval, öeldes meile, mida peame tegema, ning andes meile jõudu ja abi, kui meie teele kerkivad raskused. Me ei tohi heituda, kui avastame endas nõrkusi. Vaevalt leiame nendest suurepärastest eeskujudest, mida nii iidsed kui ka tänapäeva prohvetid meile seadnud on, hetki, kui nad lubasid kurjal end heidutada; kuid samas püüavad nad pidevalt ületada oma nõrkusi ja valmistada endid kogu auhiilguse saamiseks.⁹ (Vt 4. soovitust lk 96.)

Jumaliku abiga võime üle olla maailma rumalusest ja edevusest.

Kui me kord mõistame, et meis endis peitub jõud tänu evangeeliumile, mille oleme vastu võtnud ja mille abil võime saavutada võidu oma kirgede ja himude üle ning allutada oma tahte kõikides asjades Taevase Isa tahtele, ja selle asemel et esile kutsuda halbu tundeid oma pereringis ja nende seas, kellega suhtleme, aitame tuua natuke taevast maa peale, on pool lahingut võidetud. Üks peamisi raskusi, mille käes paljud kannatavad, on see, et me oleme liiga kärmed unustama suurt eesmärki, milleks meie Taevane Isa meid surelikku ellu saadab. Oleme unustanud ka püha kutse, mis meile on antud, ning selle asemel et tõusta mööduvatest asjadest kõrgemale, lubame endil liiga tihti laskuda maailma tasemele ega kasuta Jumala taevalikku abi, mis ainsana aitab meil maailma asjadest üle olla. Me pole sugugi paremad ülejäänud maailmast, kui me ei püüa olla täiuslikud, nagu meie Taevane Isa on täiuslik.

Nõnda püüdis Päästja veenda möödunud aegade pühasid, kellel olid samasugused kired ja kes tundsid samasuguseid kiusatusi nagu meie. Tema teadis, kas inimesed suudavad Tema käsku järgida või mitte. Issand ei küsi meilt kunagi midagi, mida me teha ei suudaks. Iisraeli vanemad, kes tahavad minna evangeeliumi kuulutama kõverale ja väärastunud sugupõlvele, inimestele, kes on täis kurjust ja rikutust, peaksid eriti seda soovi arendama. Ja mitte ainult nemad, vaid kõik, kõik noored mehed ja naised, kes kuuluvad Kirikusse, kes on väärilised, et neid kutsutaks pühaks, peaksid arendama soovi elada vastavalt sellele käsule, et nende südametunnistus võiks olla Jumala ees puhas. Ilus on näha noori ja vanu, kes püüdlevad täiuslikkuse poole. Eriti meeldiv on näha noori inimesi elamas nii, et Jumala valgus ja arukus säravad nende palgeil, et neil on õige arusaam elust ning nad on võimelised elama kõrgemal maailma rumalustest ja edevustest ning inimese pahelisusest.¹⁰

Viimse aja pühadel pole mingit vajadust muretseda selle maailma asjade pärast. Need kõik on mööduvad. Meie südamed peaksid püsima taevastel asjadel, me peaksime püüdma saada täiuslikuks nagu Jeesus Kristus, kes oli Isale täiuslikult kuulekas kõikides asjades, sai seetõttu suure ülenduse ja eeskujuks oma vendadele. Miks peaksime muretsema ilmalike asjade pärast, kui meie tulevik on nii suurepärane? Kui me hoiame Issanda poole ja peame Tema käske, järgime tema täiuslikku eeskuju ning püüdleme Tema taevase kuningriigi igaveste tõdede poole, läheb meil hästi ning võit on lõpuks meie päralt.¹¹

Kõigis oma tegudes ja käitumises pea meeles, et sa valmistud ja ehitad endale praegu elu, mis jätkub igavesti. Ära tee midagi, mis sind häbistaks või mida sa ei teeks taevas. Ära ihalda eset, mida selestiline valgustatud südametunnistus heaks ei kiidaks. Kuigi tunded ja kired sunnivad sind tegutsema, lase alati end juhtida ja valitseda puhtal austusväärsel ja pühal põhimõttel.¹²

Me ei saa täiuslikeks ühekorraga, kuid võime saada veidi paremaks iga päevaga.

Laps sirgub lapseeast nooruki-ikka ja noorukieast meheks pidevalt ja vääramatult kasvades; kuid keegi ei oska öelda, kuidas või millal kasvamine aset leiab. Ta ei pane tähele, et ta kasvab, kuid kui ta järgib tervise seadusi ja püsib mõistlikuna kursil, jõuab ta meheikka. Nii on ka meiega, viimse aja pühadega. Me kasvame ja edeneme. Me ei ole igal hetkel sellest teadlikud, kuid umbes pärast aasta möödumist leiame, et oleme nii-öelda teel ülesmäge, liikumas mäetipu poole. Me tunneme, et meil on usk Issandasse, et Tema hoolitsus toob alati kasu, et oleme Temaga ühendatud, et Ta on tegelikult meie Isa ja Ta juhib meid elus edasi.¹³

Ärge lootke kohe täiuslikuks saada, sest siis peate pettuma. Olge täna paremad, kui olite eile, ja homme paremad, kui olete täna. Ärge laske kiusatustel, mis täna võivad osaliselt meie üle võimust võtta, kiusata teid homme. Püüdke saada iga päevaga järjest paremaks, ärge laske oma elul mööduda, ilma et oleksite teinud head nii teistele kui ka iseendale.¹⁴

Iga eelmine päev või iga eelmine nädal peaksid olema parimad, mis meil iialgi on olnud. Me peaksime ennast iga päev natuke edendama nii teadmistes kui tarkuses ning võimes head teha. Vanemaks jäädes peaksime iga päevaga jõudma Jumalale lähemale.¹⁵ (Vt 5. soovitust lk 96.)

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes kaaluge järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk-del V–VIII.

President Snow mõistis, et käsk olla täiuslik tekitas paljudele viimse aja pühadele muret (lk 87–89). Seda peatükki uurides otsige juhatust, et lohutada neid, kellele käsk täiuslik olla muret tekitab.
Osas, mis algab lk 87, viitab fraas „üleloomulik abi” Issanda abile. Kuidas aitab Issand meil saada täiuslikuks?
Lk 89–90) uuri president Snow’ sõnu Aabrahami ning viimse aja pühadest teerajajate kohta. Mida tähendab olla „selles tegevuses” täiuslik? Mõtisklege selle üle, kuidas saada täiuslikumaks oma „tunnetes, ausameelsuses, motiivides ja otsusekindluses”.
President Snow ütles: „Me ei tohi heituda, kui avastame endas nõrkusi” (lk 92–93). Kuidas võime heitumisest üle olla? (Mõningaid näiteid vt lk 90–93.)
Kuidas aitab teid teadmine, et te ei pea lootma kohe täiuslikuks saada? (Vt lk 95.) Mõtelge, kuidas saate järgida president Snow’ soovitust „saada iga päevaga järjest paremaks”.
Leidke sellest peatükist paar ütlust, mis teid inspireerivad. Mis teile nende juures meeldib?

Samateemalised pühakirjakohad: 1Ne 3:7; 3Ne 12:48; Et 12:27; Mn 10:32–33; ÕL 64:32–34; 67:13; 76:69–70

Abiks õpetamisel: „Inimesed on meelitatud, kui nende panust tunnustatakse. Püüdke tunnustada iga inimese kommentaare ning võimalusel kaasake nende kommentaarid klassi vestlusesse” (Teaching, No Greater Call, lk 35–36).

Päästja ütles mäejutluses: „Olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!” (Mt 5:48)

Issand käskis Aabrahami: „Käi minu palge ees ja ole täiuslik!” (1Ms 17:1 kuningas James’i piiblitõlkes)

Me peaksime iga päev püüdma parandada suhteid oma pereliikmetega.