21. peatükk

Armasta Jumalat rohkem kui maailma!

„Me peame … jõudma kõrgema tasemeni: me peame armastama Jumalat rohkem, kui me armastame maailma!”

Lorenzo Snow’ elust

Varsti pärast seda, kui Lorenzo Snow Ohio osariigis Kirtlandis ristiti ja liikmeks kinnitati, pöördusid paljud viimse aja pühad, nende hulgas ka mõned Kiriku juhid, prohvet Joseph Smithi vastu. Lorenzo Snow’ sõnul kütsid usust taganemist üles spekulatsioonid või teisisõnu ebaharilikud äririskid, mille kaudu loodeti kiiresti rikastuda. Pimestatuna soovist maailma ajalike asjade järele, pöörasid inimesed selja evangeeliumi igavestele õnnistustele.

Umbes 50 aastat hiljem, teenides Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajana, kõneles Lorenzo Snow viimse aja pühade grupile Utah’ osariigis Loganis. Ta kirjeldas neile vastasseisu, mille tunnistajaks ta oli olnud Kirtlandis, ja hoiatas, et varsti seisavad ka nemad silmitsi samasuguste katsumustega. Juhataja Snow ütles: „Kiiresti on tulekul midagi, mis teid proovile paneb, võib-olla rohkem, kui teid kunagi on proovile pandud. Kuid kõik, mis meil teha tuleb, on näha oma vigu ja nõrkusi, kui meil neid on. Kui me oleme varem olnud truudusetud, siis uuendagem oma lepinguid Jumalaga ja leidkem läbi paastu ja palve andestust oma pattudele, et Kõigevägevama Vaim võiks puhata meie peal, et meil ehk õnnestuks pääseda neist vägevatest kiusatustest, mis on lähenemas. Tormitsev taevas muutub üha süngemaks. Te näete, missuguseid tagajärgi tõi spekulatsiooni vaim Kirtlandis. Seepärast olge hoiatatud!”¹

Kuna president Snow’ hoiatus on viimse aja pühadele päevakohane ka tänapäeval, on sellesse peatükki kaasatud suur osa tema jutlusest Logani pühadele. Ta ütles: „Võib-olla tuleb paar sõna meie tolleaegsest olukorrast [Kirtlandis] meile tulevikus kasuks − ehk võtame nendest õppust.”² (Vt 1. soovitust lk 236.)

Lorenzo Snow’ õpetused

Kui inimesed lasevad ilmalikkusel oma meeles ja südames võimust võtta, siis pööravad nad selja igavestele põhimõtetele.

Ma mäletan väga selgelt raskeid aegu, mida kogesin Kirtlandis, … kus elas Jumala prohvet ning kus Jumal Jeesus Kristus, Jumala Poeg, ilmus ja näitas ennast kogu oma hiilguses. Ta seisis templi kantsli rinnatise peal, mis oli käsu kohaselt ehitatud. Tema jalgealune oli sillutatud puhta kullaga ja merevaigu karva. Tema juuksed olid valged kui puhas lumi. Tema pale säras eredamalt kui päike. Tema hääl oli kui suurte vete kohin (vt ÕL 110). See imepärane ilmutus leidis aset templis, mis oli Tema auks püstitatud. Ma viibisin Kirtlandis sel ajal, kui toimusid sündmused, mis minu arvates hakkavad praegu korduma. Viimse aja pühasid ümbritsevad olud olid ebatavalised, vähemasti olid ebatavalised nende sündmuste tagajärjed inimestele. … Tol ajal olid inimesed Ameerikas haaratud spekulatsiooni vaimust. Spekuleeriti nii raha, pankade, maade ja linnakruntidega kui ka paljudes teistes valdkondades. See spekulatsiooni vaim tõusis maailmast ja uhtus üle pühade südamete nagu suur laine või veetulv ja paljud langesid ning jäid Kirikust kõrvale.³

Mõned neist (Kirtlandi pühadest) hakkasid spekuleerima; nad unustasid oma usu, nad unustasid põhimõtted, mida neile oli ilmutatud, ja paljud vajusid aegade vaimu kütkeisse ja langesid spekulatsiooni lõksu. Tõusis kadedus ja tüli ning Issand, olemata nendega rahul, saatis nende sekka hävitust ja nende asupaik lõhuti tükkideks.⁴

Just enne seda suurt äralangemist oli Issand valanud inimeste peale imelisi õnnistusi. Nende peale valati rohkelt evangeeliumi ande − igavikulisi rikkusi. Neid külastasid inglid. Jumala Poeg, nagu varem öeldud, rääkis oma teenijatega. Inimesed olid templi pühitsemisel osa saanud imelistest õnnistustest. Sellel Jumala soosingu erilisel ajal osalesin ma ise paljudel templis peetud koosolekutel. Meil olid palvekoosolekud ja tunnistuste koosolekud, ning tunnistused, mida vennad ja õed jagasid, olid imelised. Nende seas esines suurel hulgal prohvetlikku ettekuulutamist; nad rääkisid võõraid keeli ja oli keelte tõlgendamist. Need õnnistused ilmnesid peaaegu kõigi Kirtlandi inimeste hulgas. Nende südamed olid pühendunud, nad olid valmis ohverdama kõik, mis neil oli. Nad tundsid ennast nii, nagu elaksid nad koos Jumalaga, mis oli loomulik, kui nad tundsid selliseid imelisi mõjusid.

Enne kui spekulatsiooni vaim inimeste südames võimust võttis, olid viimse aja pühad tunda saanud kõiki neid õnnistusi ja paljusid teisi, mida ma pole jõudnud üles lugeda. Oleks võinud arvata, et pärast nende imeliste ilmutuste saamist ei suuda enam ükski kiusatus pühadest võitu saada. Kuid see juhtus, ja neid pillutati laiali nelja ilmakaarde.

See võib tulla üllatusena, kuid spekulatsiooni vaim vallutas ka Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi ja Seitsmekümnete seitsme juhataja kvoorumi. Kogu Kirikus polnud kvoorumit, mida spekulatsiooni vaim ei oleks puudutanud. Selle vaimu kasvades tekkis rohkem lahkhelisid. Vennad ja õed hakkasid üksteist laimama ja üksteisega tülitsema, kuna nende huvid ei langenud ühte.

Kas see juhtub ka nende viimse aja pühadega, kellele ma praegu räägin? Ma kardan, et see on tulekul, aga kui palju see teid mõjutab, ei ole mulle teada. Teie saate selle kogemuse osaliseks ja võib-olla on see teile vajalik.

… Pool Apostlite kvoorumist langes Kirtlandi päevil nende kurjade mõjude alla. Selle kahetsusväärse olukorra lõi spekulatsioon, armastus maailma jumala − kulla vastu. Ja kui sel oli niisugune mõju neile, kes hoidsid maa peal kõrgeimat preesterlust, siis kuidas mõjutaks see meid, kellel pole ehk samasugust mõistmist, informatsiooni ja kogemusi, kui oli neil. …

Praegu te olete head inimesed. … Jumal armastab teid. Ta rõõmustab teie õigemeelsuse üle ega soovi, et teiega korduks sama, mis juhtus Kirtlandis. Selle järele pole mingit vajadust. Meie käes on vägi vältida asju, mis pühasid Kirtlandis tülli ajasid ja poole Kaheteistkümnest kukutasid. Issand ei soovi, et viimsetel aegadel taolised sündmused taas korduksid.⁵

Viimse aja pühad peaksid olema tarkuses ja mõistmises kaugemale arenenud ega tohiks sattuda sellisesse lõksu. Asi ei ole seda väärt. Asi pole väärt selja pööramist nendele suurepärastele põhimõtetele ja asjadele, mida oleme saanud igavestest maailmadest. Pöörata selg neile asjadele ja pühendada end maailma närustele asjadele ei ole seda väärt. Mis tahes kiusatus meie teele ka satub või millega iganes me juba silmitsi seisame − me peaksime võtma õppust minevikust ja mitte laskma minevikul enda üle võimust võtta või muidu me kahetseme seda väga.⁶ (Vt 2. soovitust lk 236.)

Me oleme lubanud, et hoidume ilmalikkusest ja pühendame ennast Jumala kuningriigile.

Maailma jumaluseks on kuld ja hõbe. Maailm kummardab seda jumalat. Kuigi inimesed ei pruugi seda tunnistada, on see jumal nende silmis kõikvõimas. Taeva Jumal on ette näinud, et viimse aja pühad peavad näitama, kas nad on oma teadmistes ja tarkuses ja Jumala väes küllalt kaugele arenenud, et maailma jumal ei saaks nende üle võimust võtta. Me peame jõudma nii kaugele. Me peame samuti jõudma kõrgema tasemeni: me peame armastama Jumalat rohkem, kui me armastame maailma, rohkem, kui me armastame kulda ja hõbedat, ning armastama oma ligimest nagu iseennast.⁷

Kui me … ei pea kinni lepingutest, mida oleme sõlminud, ega kasuta oma aega, andeid ja võimeid Jumala kuningriigi ülesehitamiseks maa peal, kuidas võime siis loota, et tuleme esimese ülestõusmise hommikul esile koos suure lunastustöö tegijatega? Kui meie oma kommete, harjumuste ja tegudega jäljendame maailma ja seega samastame ennast maailmaga, siis kas te arvate, mu vennad, et Jumal annab meile õnnistused, mida me saada soovime? Ma ütlen teile, et Ta ei tee seda! … Me peame ennast kasvatama taeva õigemeelsuses ja kinnitama oma südamed Jumala õigluses. Prohvet Jeremia kaudu ütles Issand: „Ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks” (Jr 31:33). Issand püüab teha just seda ja Ta saavutab selle meis, kui me kuuletume Tema tahtele.⁸

Ma tänan Jumalat, et nendel maailmas valitsevatel korruptsiooni ja kurjuse aegadel leidub õigemeelseid mehi ja naisi, kes pühendavad Jumala antud andeid Tema ülistuseks ja hiilguseks. Ja on ka tuhandeid vooruslikke ja auväärseid mehi ja naisi, kelle Issand on rahvaste seast välja valinud, kes on valmis pühendama oma aega ja andeid, aitamaks täide viia Jumala tööd Tema laste huvides.⁹ (Vt 3. soovitust lk 236.)

Kui keeldume vahetamast igavikulist hiilgust maailma rikkuste vastu, järgime Päästja eeskuju.

Võite oodata …, et kohtate elus oma teel takistusi, mis panevad teie otsusekindluse proovile, ja mõnel teie seast võib tekkida kiusatus pöörata kõrvale tõe ja au rajalt ning Eesavi kombel loobuda igavesest hiilgusest hetkelise rahulolu ja naudingu nimel (vt 1Ms 25:29–34). Kasutage juhust ja tehke nii nagu Päästja, kui Talle pakuti maailma hiilgust, juhul kui ta end alandab ja narrina käitub. Päästja vastas oma kiusajale: „Tagane minust, Saatan!” (Vt kuningas Jamesʼi piiblitõlkes Lk 4:5–8.)¹⁰

Elu üle mõtiskledes leian, et maailma kestus on igavikuga võrreldes lühike; meie mõistmisvõime ja jumalikkus ei ole loodud − see on eksisteerinud alati ja eksisteerib kogu igaviku (vt ÕL 93:29). Nendele tõsiasjadele vaadates on meile kui intelligentsetele olevustele kohane mõista, et siinne elu lõpeb vaid mõne päeva pärast ja siis tuleb elu, mis on igavene; ning kui me oleme käskudest kinni pidanud, on meil eelis nende ees, kes pole ennast parandanud.¹¹

Evangeelium liidab ühte kõikide südamed, kes sellele kuuletuvad; Ta ei tee vahet rikaste ja vaeste vahel; me oleme kõik ühte seotud, täitmaks meile antud kohust. … Las ma küsin teilt midagi: kes siin maailmas saab nimetada midagi enda omaks? Kes võib ühtegi selle maailma asja tõeliselt enda omaks pidada? Minule ei kuulu midagi − olen vaid ülevaatajaks piskule, mille kasutamise kohta pean Jumalale vastust andma. Viimse aja pühad on saanud evangeeliumi seaduse läbi Jumala ilmutuse ja see on kirja pandud nii lihtsalt, et kõik võivad seda mõista. Ja kui me mõistame positsiooni, millele asusime siis, kui tegime ristimislepingu pattude andekssaamiseks, peame olema teadlikud asjaolust, et seadus nõuab, et me eelkõige otsiksime Jumala kuningriiki ja et meie aega, andeid ja võimeid tuleb kasutada selle huvides (vt Mt 6:33; 3Ne 13:33). Kui see nii ei oleks, siis kuidas võiksime pärast siinset elu, kui see maailm muutub Jumala ja Tema Poja elupaigaks, saada igavese elu ning elada ja valitseda koos Temaga?

Kes võib öelda, et rikastel või neil, kellel on palju andeid, on rohkem lootust nendest õnnistustest osa saada kui vaestel või neil, kes on andekad ainult ühes asjas? Minu arusaamist mööda võib mees, kes töötab kas rätsepana, puuraidurina, kingsepana või mingis teises valdkonnas töölisena, kes elab vastavalt evangeeliumi seadusele ning on oma kutses aus ja ustav, saada kõikide uue ja igavese lepingu õnnistuste osaliseks niisama hästi kui iga teine mees. Tänu oma ustavusele võib ta saada trooni, võimu ja meelevalla; ta saab lapsi niisama palju, kui on tähti taevavõlvil või liiva mererannas. Kes võib oodata sellest enamat?¹² (Vt 3. ja 4. soovitust lk 236.)

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes kaaluge järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk V–VIII.

Lugege jutustust lk 229-231. Mispärast sunnib ilmalikkus inimesi oma usku unustama? Kuidas võime hoolitseda oma ajalike vajaduste eest, ise ilmalikuks muutumata?
Mõtisklege lõigu üle, mis algab lk 231. Kuidas aitab meie armastus Jumala vastu meil ilmalikkust vältida?
President Snow õpetas, et oleme teinud lepingu kasutada „oma aega, andeid ja võimeid Jumala kuningriigi ülesehitamiseks maa peal” (lk 233). Mida saame teha, et sellest lepingust kinni pidada?
Vaadake selle peatüki viimast osa. Mil viisil võivad järgmised tõed aidata meil oma lepingutest kinni pidada? „Maailma kestus on igavikuga võrreldes lühike.” Keegi ei saa „ühtegi selle maailma asja tõeliselt enda omaks pidada”.

Samateemalised pühakirjakohad: Mt 6:19–24; Jh 17:15; 1Jh 2:15–17; Jk 2:13–19; Mr 8:35–39; ÕL 38:39; 63:47–48; 104:13–18

Abiks õpetamisel: Väikesed vestlusrühmad annavad suurele arvule inimestele võimaluse õppetunnis kaasa lüüa. Inimesed, kes tavaliselt osalema ei kipu, võivad jagada väikeses rühmas mõtteid, mida nad terve rühma ees ei avaldaks (Teaching, No Greater Call, lk 161).

Isegi pärast suuri ilmutusi Kirtlandi templis taganesid usust paljud Kirtlandi pühad.

Nagu rikas noormees, kes Päästjaga kõneles (vt Mt 19:16–22), pööravad ka tänapäeval paljud inimesed abivajajatele selja.