8. peatükk

„Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda”

Õigemeelsed viimse aja pühad püüavad „kasvatada Jumala ees sellist iseloomu, millele võib kohtutunnil kindel olla”.

Lorenzo Snow’ elust

15. detsembril 1899 kõneles president Lorenzo Snow Kiriku presidendina Franklin D. Richardsi matustel, kes oli teeninud Kaheteistkümne Apostli kvoorumi juhatajana. Oma kõne lõpus ütles president Snow: „Ma palun Iisraeli Issandal õnnistada viimse aja pühasid, et me võiksime olla tulevasteks sündmusteks valmis õigete südametega Issanda ees.”

Illustreerides vajadust hoida oma „süda Issanda ees õigena”, jutustas president Snow kogemusest, mille ta oli saanud koos juhataja Richardsiga 1850ndatel aastatel, kui nad olid alles uued apostlid. Sel ajal viis president Brigham Young Kirikus läbi reformi, kutsudes viimse aja pühasid üles meelt parandama ning õiglasemalt elama.

President Snow meenutas: „Kui president Youngi innustati kutsuma inimesi meeleparandusele, kõneles ta väga jõuliselt, et mõnelt mehelt tuleks preesterlus ära võtta, kuna nad ei ole seda suurendanud, nagu nad oleksid pidanud tegema. Neil päevil elanud vennad mäletavad, kui tarmukalt ta sellel teemal rääkis. Kõne puudutas vend Franklini ja minu südant ja me arutasime seda asja omavahel. Me otsustasime, et läheme president Youngi juurde ja anname talle oma preesterluse, öeldes ise sellest lahti. Me kohtusime temaga eraviisiliselt ja ütlesime talle, mida olime otsustanud. President Young ütles meile pisarsilmil: „Vend Lorenzo, vend Franklin, te olete oma preesterlust Issanda silmis küllaldaselt suurendanud. Õnnistagu teid Jumal.”¹

Kogu oma elu jooksul soovis president Snow, et tema süda oleks Issanda ees õige, ja ta julgustas pühasid juurdlema enda väärilisuse üle. Ta kõneles „viisil, mis suurendas meie arusaamist”, vajadusest kasvatada „Jumala, meie Isa ees õiget iseloomu kui viimse aja pühad.”² (Vt 1. soovitust lk 114.)

Lorenzo Snow’ õpetused

Kui oleme verminud endale õige iseloomu, võime kindlameelselt kutsuda Jumala oma südant uurima.

Ma olen kindel, et selle prooviaja jooksul kõige väärtuslikum ja vaimumaailma tagasi pöördudes kõige kasulikum on hästi väljakujunenud ustava ja püsiva viimse aja püha iseloom.

Kui võõras kandideerib töökohale või usaldust nõudvale tööle, on tihti vajalik, et tal oleksid ette näidata dokumendid usaldusväärsetelt inimestelt, kes tunnistaksid tema väärilisust − soovitused ja iseloomustused, mis aitavad pälvida soosinguid ja eelistusi, mida muidu oleks raske saada. Kuid on suhteliselt kerge omandada n-ö kirjalik iseloom, nagu seda kutsutakse, iseloom, mille võib taskusse pista. Minu tähelepanekute kohaselt ei ole harvad juhused, kui inimestel on säärased kirjalikud iseloomustused, mis ei näita nende tõelist iseloomu.

Meie seas on inimesi, keda tuntakse selle Kiriku liikmetena ning kes teevad palju, et neid ümbritsevad inimesed neist hästi mõtleksid, kuid kelle tõeline iseloom ehk nii-öelda sisemine mina on varjatud. … See palve, millele ma [viitan] – „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Ps 139:23–24) – on väga märkimisväärne. Nii palvetas Issanda poole Taavet oma elu jooksul pidevalt ja enesekindlalt. Kuid tulid ajad, mil ta tundis sellise palve lausumisel ebakindlust ja nõrkusejudinaid.

Mul on alust arvata, et paljud viimse aja pühad võivad oma elus suure osa ajast Issanda ees julgelt samamoodi palvetada: „Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Vaata, kas ma olen valuteel.” Kuid kui me võiksime rahvana elada nii, et võime igal ajal langetada Issanda ees pea ja sarnaselt palvetada, kui imeline see oleks ja milline saavutus see oleks tänu õigemeelsusele ja headele tegudele! … Ma soovitaksin, et [iga inimene] võtaks omaks Taaveti palve ja vaataks, kui lähedal tema valgusele ta saab elada, nii et sellest saaks siiras osa tema palvest Jumala poole. Paljud ei saavuta sellist täiust, sest teevad salajas, kui ükski surelik silm ei näe, asju, millel on kalduvus võõrandada neid Kõigevägevamast ning kurvastada Jumala Vaimu. Sellised inimesed ei saa üksinda olles nii palvetada. Nad ei saa seda teha enne, kui on parandanud meelt oma pattudest, heastanud halva, mida nad on korda saatnud, ning otsustanud käituda tulevikus paremini, kui nad käitusid minevikus, ja kasvatada Jumala ees sellist iseloomu, millele võib kohtutunnil kindel olla ja mis võimaldaks neil läbi käia pühade olevustega ja Isaga, kui nad on läinud vaimumaailma.

… Me peame olema ustavad mehed ja ustavad naised, me peame arendama usku ja olema Püha Vaimu kaasluse väärilised, kes aitab meil kogu päeva teha, mis on õige, aitab meil allutada meie enda tahte Jumala tahtele, võidelda meie patuse loomusega ja teha seda, mis on õige, armastusest õige vastu, pidades silmas üksnes Jumala hiilgust. Et seda teha, peab meie meeltes valitsema teadmine meil lasuvast vastutusest ja me peame mõistma, et Jumala pilk on meie peal ning me vastutame iga oma teo ja teo tagamõtte eest ning peame olema pidevalt en rapport [harmoonias] Issanda Vaimuga.³ (Vt 2. soovitust lk 114.)

Pühakiri õpetab näidete varal, kuidas oma iseloomu parandada.

Prohvetite iseloomus, eriti Moosese omas, on palju sellist, mida ma imetlen. Ma imetlen tema kindlat otsust täide viia Jumala sõna ja tahet Iisraeli rahva suhtes ja valmidust teha kõike, mis oli inimlikult võimalik, Kõigevägevama abiga. Üle kõige imetlen tema ausameelsust ja ustavust Issandale. …

Jumal imetleb tänapäeva mehi ja naisi, kes käivad sirgel rajal ega hooli Saatana jõududest, mis on nende vastu rivistatud, kes võivad öelda: tagane minust, Saatan (Lk 4:8), ja kes elavad õigemeelset ja Jumalale meelepärast elu. Sellistel inimestel on mõjuvõim Jumala juures ning nende eestpalved saadavad korda palju (Jk 5:16). Moosesel oli Kõigevõimsama juures selline mõjuvõim, et ta võis teatud juhtudel muuta [Jumala] eesmärke. Me mäletame, kuidas Issand vihastas Iisrali rahva peale ja kuulutas Moosesele, et Ta nad hävitab ja teeb Moosese suureks rahvaks ning annab temale ja ta järeltulijatele Iisraeli rahvale lubatud õnnistused. Kuid Mooses, suur juht ja seaduseandja, olles ustav talle osutatud usaldusele, seisis Issanda ees ja anus oma rahva eest. Väega, mis tal oli ja mida ta kasutas, päästis ta oma rahva ähvardavast hävitusest (2Ms 32:9–11 Joseph Smithi tõlkes; 2Ms 32:12). Kui üllas ja õilis paistis Mooses Issanda silmis. Millist rahuldust tõi Issandale teadmine, et Tema väljavalitud kangekaelset ja rumalat rahvast juhib selline mees.

Joona iseloomust leiame taas huvitava omaduse. Tõusis torm ja meremehed ei osanud kuidagi oma laeva uppumisest päästa. Joona, keda piinas südametunnistus, sest ta polnud Issanda käsul läinud Niinivesse, astus madruste ette ja tunnistas, et tema on süüdi neid ees ootavas hävingus ning ta on valmis ennast ohverdama, et teised laevalolijad pääseksid (Jn 1:4–12). Ka teistel prohvetitel ja jumalameestel, kuigi vahel võivad ka nemad nagu Joona üles näidata nõrkust, on iseloomus midagi suurt ja imetlusväärset.⁴ (Vt 3. soovitust lk 114.)

Õigemeelsed iseloomuomadused arenevad meis pikkamööda, kui me kasutame usku ja parandame meelt oma üleastumistest.

Iseloomujooned, mida leiame möödunud aegadel elanud väärilistes inimestes, ei ole sündinud kokkusattumusest ega saadud ühe päeva, nädala, kuu ega aastaga, vaid on pideva arengu tulemus. Need arenevad välja siis, kui oleme ustavad Jumalale ja tõele, hoolimata inimeste kiitusest või laitusest.

… On tähtis, et viimse aja pühad mõistaksid ja peaksid meeles, et päästmine tuleb tänu Jumala armule ja siis, kui arendame eelmainitud väärilisi inimesi juhtinud põhimõtteid meis endis. Head ei tuleks teha inimeste kiituse pälvimiseks. Head tehes arendame iseendis jumalikkust ja nii saame jumalikkuse endale liitlaseks ning aja jooksul muutub see osaks meie olemusest. …

Kas me ei tee vahel asju, mida hiljem kahetseme? Kõik võib taas olla hästi, kui lõpetame tegevused, mis on halvad, kui me näeme nende kurjust ja muudame endid. See on kõik, mida me teha saame, ja rohkemat ei saa nõuda üheltki inimeselt. Kuid kahtlemata kardavad mõned inimesed halbade tegude avalikuks tulemist palju rohkem kui halva tegemist, nad kardavad, mida inimesed ütlevad, kui teada saavad, jne. Ja teisalt on ka inimesi, kes teevad teatud heategusid, et pälvida oma sõprade kiitust, ja kui nende teod ei pälvi kiidusõnu ja tunnustust, on neil tunne, et nende teod läksid tühja ja kõik hea, mida nad korda saatsid, oli täielik läbikukkumine.

Kui me tõesti püüdleme Jumalale lähemale, kui me soovime ennast seada kooskõlla igavikuliste maailmade heade vaimudega, kui soovime arendada endas usku, mille kohta oleme lugenud ja mille kaudu iidsete aegade pühad saatsid korda imelisi tegusid, peame pärast Püha Vaimu vastuvõtmist kuuletuma tema sosistustele ja järgima tema soovitusi ning mitte peletama väärtegudega teda eemale. On tõsi, et oleme nõrgad, eksivad olevused, kes igal hetkel võivad Jumala Vaimu kurvastada, kuid niipea, kui tabame ennast väärteolt, peaksime meelt parandama ja püüdma nii palju kui võimalik oma viga heastada. Niimoodi toimides tugevdame oma iseloomu, läheneme eesmärgile, kindlustame ennast kiusatuste vastu ja lõpuks ületame end niivõrd, et see paneb meid endidki imestama oma arengu üle.⁵ (Vt 4. soovitust lk 114.)

Alal hoides oma õigemeelset iseloomu, jõuame Issandale lähemale.

Me oleme saanud evangeeliumi, mis toimib imeliselt, ja täites selle tingimusi, võime saada kõige imelisemate õnnistuste osaliseks, mis kunagi inimsoole antud on. Kuid nagu mängukanniga laps oleme tihti rahul maailma hävivate asjadega, unustades võimaluse arendada endis elu ja tõe igavesi põhimõtteid. Issand soovib, et meil oleks temaga lähedasem suhe. Ta soovib tõsta meie olemise ja arukuse taset, mida saab teha üksnes selleks otstarbeks loodud igavese evangeeliumi kaudu. Apostel Johannes ütles: „Igaüks, kellel on selline lootus tema peale, puhastab ennast, just nagu tema [Kristus] on puhas” (1Jh 3:3). Kas viimse aja pühad rakendavad oma elus evangeeliumi põhimõtteid ja viivad nii ellu Jumala plaani?

… Mida võime antud olukorras teha, et tõsta endid kõrgemale lähtuvalt oma Jumala õigemeelsusest? Milliseid eeliseid, õnnistusi ja eelisõigusi annab päästmisplaan, mida me järgime, ja mida peab tegema, et neid saada? Kui nõutaks ohverdust, oleks see väga sobilik kõigile neile, kes soovivad oma religiooni tundma õppida ja kes püüavad vastata selle nõudmistele, elades selle järgi iga päev, et näidata oma soovi alluda Jehoova tahtele, teadvustades Tema kätt vastuseisu kui ka edu puhul.

… Oleks kasulik vaadata enda sisse, pidada endaga aru oma vaikses nurgas, otsustamaks oma olukorra üle … Issanda ees, et vajaduse korral uuendada oma usinust ja ustavust ning teha rohkem häid tegusid.

Rääkides inimkonnast üldiselt, pole kahtlust, et me muutume Jumala silmis paremaks. Kuid kuigi see on nii, olen ma veendunud, et meie seas leidub inimesi, kelle vaimseid ande võiks kasutada palju enamaks, kui neid praegu kasutatakse, ning kes võiksid liikuda kiiremini teel pühaduse poole ja jõuda Issandale palju lähemale. Kuid selles maailmas valitsev vaim tegutseb nende kallal, et nad ei suurendaks neid vaimseid võimeid ja õnnistusi ega otsiks lähedasemat suhet Issandaga, kuigi see on nende eelisõigus.⁶

Meie, viimse aja pühade iseloomu tuleks iga hinnaga hoida rikkumata. Jumala poolt heaks kiidetud iseloom väärib hoidmist isegi eluaegse enesesalgamise hinnaga.

Niimoodi elades võime vaadata tulevikku … täie kindlustundega, et … meid kroonitakse koos Jumala poegade ja tütardega ning me saame selestilise kuningriigi vara ja hiilguse osaliseks.⁷ (Vt 5. soovitust all.)

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes kaaluge järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk-del V–VIII.

Lugedes jutustust lk 107 ja 109, mida saate teada vanem Lorenzo Snow’ ja vanem Franklin D. Richardsi tegude kohta? Kuidas jagaksite neid põhimõtteid oma pereliikmega või teistega?
President Snow ütles: „Me peame olema ustavad mehed ja ustavad naised” (lk 110). Mida tähendab teie arvates olla ustav mees või ustav naine?
Mõtiskle President Snow’ tähelepanekute üle Moosese ja Joona näidetes (lk 110–111). Mida õpite nendest lugudest, mis aitaksid teil parandada oma iseloomu?
Mõtiskle lk 112 algava täislõigu üle. Mispärast peame olema teadlikud oma vigadest, et tugevdada oma iseloomu? Kuidas võime näha oma vigu ilma meelt heitmata?
Lugege President Snow’ nõuandeid selle peatüki viimases osas (lk 113–114). Püüdke leida aega enese analüüsimiseks ja selgitage välja oma seisukord Issanda ees.

Samateemalised pühakirjakohad: Ps 24:3–5; 2Pt 1:2–11; Mo 3:19; Al 48:11–13, 17; Et 12:25–28; ÕL 11:12–14; 88:63–68

Abiks õpetamisel: „Paluge tunnis osalejatel valida üks huvitav osa ja seda vaikselt lugeda. Paluge ühe ja sama osa valinutel moodustada paari-kolmeliikmelised rühmad ja arutada, mida nad on õppinud.”

President Franklin D. Richards

Kuigi Joona näitas üles nõrkust, võime õppida tema suurest ja imetlusväärsest iseloomust.