4. peatükk

Tugevdatud Püha Vaimu väel

„Otsustage elada alandlikult ja sellisel viisil, et Issanda Vaim võiks alati olla teie sõber.”

Lorenzo Snow’ elust

Oma esimesel üldkonverentsil Kiriku presidendina õpetas Lorenzo Snow: „Meil on vaja, et Issanda Vaim meid abistaks ja aeg-ajalt meile ilmutaks, mida me teatud olukordades peame ette võtma.”¹ President Snow ei oleks elus olnud, et seda ütelda, kui kaks tema sõpra ei oleks kuulanud Issanda Vaimu juhatust teatud olukorras 34 aastat varem.

1864. aastal läksid vanemad Lorenzo Snow ja Ezra T. Benson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist misjonile Hawaii saartele. Neid saatsid veel kolm misjonäri: Vanemad Joseph F. Smith, William Cluff ja Alma L. Smith. Kui nende laev Maui saare rannikul ankrusse heitis, astusid kõik peale Joseph F. Smithi väikesesse paati, et maale minna. Ranna poole sõudes lõid paati suured lained ning tüürimees kaotas paadi üle kontrolli. Paat läks ümber ja kõik paadisolijad paiskusid vette. Peale vanem Snow’ ilmusid kõik peagi pinnale. Salkkond saareelanikke ruttasid appi ja läksid koos William Cluffi ja Alma L. Smithiga nende sõpra päästepaadiga otsima. Vanem Cluff jutustas:

„Kõigepealt märkasin vend Snow’ juukseid hõljumas vees ümberläinud paadi otsa juures. Kui olime ta oma paati tõmmanud, käskisime aerutajatel kiiremas korras randa sõuda. Tema keha oli kange ja elu näis olevat temast lahkunud.

Vend A. L. Smith ja mina istusime kõrvuti. Me asetasime vend Snow risti oma põlvedele ja teel randa andsime talle vaikselt õnnistuse, paludes Issandal ta ellu jätta, et ta võiks naasta koju oma pere juurde.

Kaldale jõudnud, kandsime ta natuke maad eemal lebavate suurte tünnide juurde. Me panime ta kõhuli ühe tünni peale ja kiigutasime teda edasi-tagasi, kuni meil õnnestus allaneelatud vesi temast välja saada. …

Pärast mõnda aega kestnud edutuid elustamiskatseid ütlesid juuresolijad, et tema elu päästmiseks ei saa enam midagi teha. Kuid meie ei tundnud, et peaksime alla andma. Me palvetasime ja töötasime tema kallal edasi kindla teadmisega, et Issand võtab meie palveid kuulda ja ka vastab neile.

Lõpuks tulime mõttele, et peaksime oma suu tema suu peale panema ja püüdma tema kopse õhuga täita niimoodi õhku sisse puhudes ja välja lastes, ja nii palju kui võimalik loomulikku hingamist jäljendades. Natukese aja pärast märkasime ähmaseid elumärke. Esimesteks elu naasmise märkideks olid silmade nõrk pilgutamine (siiamaani olid silmad olnud pärani lahti ja ta oli paistnud surnuna) ja väga vaikne korisemine kurgus. Pilgutamine ja korin muutusid üha tugevamaks, kuni ta täielikult teadvusele tuli.”

Seda sündmust meenutades sai vanem William Cluffile selgeks, miks ta koos vanem Alma L. Smithiga suutis vanem Snow elu päästa. „Me ei teinud ainult seda, mis oli sellistes olukordades kombeks, vaid ka kuulasime, mida Vaim meile sosistas.”² (Vt 1. soovitust lk 73.)

Lorenzo Snow’ õpetused

Püha Vaimu anni läbi juhatatakse meid tõeni ja meid tugevdatakse usus.

On õnnistus, mis sõltub kuulekusest evangeeliumile ja selleks on Püha Vaimu and. … Päästja, kes kahtlemata tundis selle anni olemust ja iseloomu kõige paremini, ütles, et see juhib kogu tõe juurde neid, kes selle vastu võtavad, ja näitab neile tulevasi asju (Jh 16:13). See peaks olema midagi enamat kui vaim, mis tuleb Jumala juurest, täites kogu ilmaruumi ja andes valgust igale inimesele, kes tuleb maailma (ÕL 84:46); Püha Vaimu and juhib kogu tõe juurde ja näitab tulevasi asju.

Lisaks ütles apostel Paulus Püha Vaimu mõjust rääkides: „Igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. Ühele [antakse] usku” (1Kr 12:7, 9). Mitte tavalist, igapäevast usku, mida mõned inimesed tänapäeval teesklevad, vaid usku, mille omajat tahetakse saagida tükkideks, heita lõvide koobastesse, põlevatesse ahjudesse ja panna kannatama kirjeldamatuid piinasid. See oli selline usk, mis tuli läbi Püha Vaimu ja mis võimaldas seista keset igat raskust, trotsida igat vastuseisu ja anda elu oma tõekspidamiste nimel. Sellel usul oli kõikvõimas inspireeriv jõud, mille Issand andis läbi Püha Vaimu ja mida ei saanud ühestki teisest põhimõttest. Ühele anti usku, teisele tarkuse sõnu (1Kr 12:8), mitte ainult raamatutarkust, vaid teadmisi Kõigevägevamalt. Neil lasus vaim, mis neid innustas, mis oli käegakatsutav ja mis andis neile teadmisi nende eesmärgi kohta. Nad teadsid Jumala ilmutuse kaudu, et eesmärk, mille saavutamiseks nad kuuletusid, on õige, seda ilmutati neile viisil, mis ei jätnud ühtegi kahtlust. Siis seisid nad kindlalt … ilmutuse kaljul.³

Inimesi õpetades ütles Peetrus: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub” (Ap 2:38–39). Püha Vaimu and erineb kõigest, mida me võime näha usulahkude seas. See toob arukust ja ilmutust. See avaldab asju mineviku, oleviku ja tuleviku kohta, ning Püha Vaimu andi sai ainult evangeeliumi nõuetele kuuletudes, nagu kuulutati tol ajal ja kuulutatakse Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku vanemate poolt tänapäeval. Selle kalju peale toetasid nad oma usu, sellest kohast said nad endale teadmisi omaksvõetud evangeeliumi kohta, ning Päästja ütleb meile: „Ja põrgu väravad ei saa temast võitu” (3Ne 11:39). …

… Alus, millele Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on ehitatud, on ilmutus – sellele kaljule lubas Jeesus ehitada oma kiriku ja põrgu väravad ei saa sellest võitu (Mt 16:17–18). Me ei ole saanud seda teadmist liha ja vere kaudu ega seda tunnistust inimeselt, me pole seda saanud Piibli lugemisest … ega Mormoni Raamatu uurimisest, vaid me oleme selle saanud Püha Vaimu tegutsemise kaudu, mis õpetab meile Jumala asjust, mineviku, oleviku ja tuleviku asjadest ning mis teeb Jumala asjad meile selgelt mõistetavaks. Seda teadmist ei saa meilt võtta vangistus ega mis tahes tagakiusamine. Me jääme sellele truuks kuni surmani.⁴ (Vt 2. soovitust lk 73.)

Iga viimse aja püha võib saada nõu Pühalt Vaimult kui sõbralt.

On viis, kuidas inimesed võivad hoida oma südametunnistuse puhtana Jumala ja inimese ees. See viis on hoida endas Jumala Vaimu, mis on ilmutuse vaim igas mehes ja naises. See ilmutab neile ka kõige lihtsamates asjades, mida nad peaksid tegema. Me peaksime püüdma tundma õppida Vaimu olemust, et võiksime mõista tema sosistusi. Siis suudaksime alati teha seda, mis on õige. See on iga viimse aja püha suur eelisõigus. Me teame, et meil on õigus Vaimu juhatusele meie igapäevases elus.

Inimesed tulevad suure innuga minu juurde, et mõnes küsimuses nõu saada. Nad ei peaks üldse alati minu juurde tulema (mõnel juhul on minu juurde tulek muidugi õige tegu), sest neis endis on Vaim, et teha head ja viia täide Jumala eesmärgid. … Nad ei pea tulema Kiriku presidendi juurde või kaheteistkümne apostli või Iisraeli vanemate juurde, et nõu küsida, nad võivad leida vastuse iseenesest. Nende sees on sõber, kes teab täpselt, mida neile ütelda. Alates ajast, mil me võtame vastu evangeeliumi, läheme ristimisvette ja saame käte pealepanemise teel Püha Vaimu anni, on meil sõber, kui me teda valede valikutega enesest eemale ei heida. See sõber on Püha Vaim, kes on osaline Jumala asjades ning näitab neid meile. Sellise suurepärase viisi on Issand meile andnud, et me tunneksime valgust ega roomaks pidevalt pimeduses.⁵ (Vt 5. soovitust lk 73.)

Püha Vaim võib meile tuua rõõmu ja meelerahu.

Issand on istutanud meie südamesse teatud soovid ja tunded ja nii on see kogu inimkonnaga, kogu inimperega. Kõikide inimeste põue on istutatud ja punutud teatud soovid ja võimed, et tunda naudingut, soovid teatud asjade järele, mis on mõeldud tooma meile rahu ja heaolu ning on vastavuses nende tunnetega ja toovad meile õnne. Kuidas aga neid soove rahuldada, seda maailm ei tea ega mõista. Kuid Issand on andnud meile kanali, mille kaudu võime neid asju mõista, kui oleme ustavad ja kõnnime Püha Vaimu valguses ning võtame vastu tõe.⁶

Iga viimse aja püha eelisõiguseks on elada evangeeliumi järgi sellisel viisil, et nad tunnevad, et Jumal nende eluviisi heaks kiidab. Muidugi teeme vahel asju, mille pärast meil on häbi, kuid me parandame oma südames meelt ja otsustame oma väärtegu mitte enam korrata. Issand meilt ainult seda palubki; mehi ja naisi, kes sellisel viisil elavad, ei mõisteta hukka. Neil on õigemeelsus ja rõõm Pühast Vaimust.⁷

Kui me hoiame enda sees alles Vaimu valgust, siis võime käia evangeeliumis viisil, mis aitab meil nautida selles elus rahu ja õnne. Ja kui me püüdleme õnne ja rahu poole, mida meile võib tuua tulevik, siis võime nautida meelerahu, mis saab osaks ainult neile, kes on täidetud Püha Vaimuga.⁸ (Vt 3. soovitust lk 73.)

Me vajame Püha Vaimu abi katsumustes, kohustuste täitmisel ja selestiliseks auhiilguseks valmistumisel.

Meie käest nõutakse palju ja vahel nõutakse meilt asju, mis näivad võimatutena ning mida suudame korda saata ainult Issanda Vaimu abiga.⁹

Ma soovin oma vendadele ja õdedele meelde tuletada, … me sõltume oma teadmiste ja arukuse saamisel Jumala Vaimust, kes võib olla meis, kui me Tema eest hoolitseme; inspiratsiooni ja ilmutuse vaimust, mis teeb meile teatavaks Jumala tahte, õpetab meile meie kohustusi ja ülesandeid, mille täitmist meilt nõutakse. … Me vajame abi. Meil on oht teha midagi sellist, mis toob meile õnnetust ja juhib meid pimedusse ja selleni, mis ei ole meile hea. Kuid läbi Trööstija, kelle Issand lubas oma pühadele, kui me hoolikalt kuulame Tema sosistusi ning mõistame Tema keelt, võime hoiduda paljudest probleemidest ja tõsistest raskustest.¹⁰

Me sõltume täielikult inspiratsiooni vaimust ja ma ei tea, millal varem − alates ajast, mil Aadam oli Eedeni aias − oleks inimesed vajanud Jumala Vaimu rohkem kui tänapäeval. Aegade tunnustähed on täitumas ja me peame nüüdsama tõsiselt otsima Jumala Vaimu ja taevalikku juhatust, sest varsti on käes aeg, kui katsutakse läbi kõigi viimse aja pühade südamed ja pannakse proovile nende ausameelsus. Me teame, et vajasime seda minevikus. On kerge näha, et kui meie kaaslaseks poleks olnud Jumala Vaim, mis juhatas meid läbi paljude raskuste, ei oleks meil praegu lootust saada ülenduse ja hiilguse osaliseks ning meie olukord oleks palju vähem soodne. Ja kui meil on Püha Vaimu abi tarvis läinud minevikus, siis võime tõeliselt mõista, et meil läheb seda vaja ka tulevikus.¹¹

Me peame mõistma – ja ma oletan, et me üldjuhul ka mõistame –, et seda tööd, mida me oleme tulnud täide saatma selles elus, ei saa teha Jumala auks ega enese rahuloluks, kui me toetume ainuüksi omaenese tarkusele. Meil on vaja, et Jumala Vaim meid aitaks ja aeg-ajalt meile ilmutaks, mida me hetkeolukorras tegema peaksime.¹²

Oleks rumal oodata, et viimse aja pühad järgiksid tänapäeval selestilist seadust − seadust, mis lähtub Jumala juurest ning mille eesmärgiks on tuua inimesed Tema juurde −, ilma et neid toetaks üleloomulik (taevane) vägi. Evangeelium lubab meile, et saame Püha Vaimu anni, mis on oma olemuselt jumalik ja mida pole ühelgi teisel inimrühmal. Päästja lubas meile, et see juhib meid kogu tõesse ja innustab neid, kel see on, ning annab neile teada Jeesusest, teadmise Isast ja selestilise maailma asjadest; see annab teada neile, kel see on, asjadest, mis on tulemas, ja asjadest, mis olid minevikus, ning innustab neid sedavõrd, et nad saavad üleloomulike andide osaliseks – keelte anni, ettekuulutuse anni, anni panna käed haige peale ning ta terveks teha.

Neile, kes selle evangeeliumi vastu võtsid, lubati neid üleloomulikke jõude, ande ja teadmist, et nad ei peaks lootma inimese ega inimeste peale, teadmaks tõde vastuvõetud usu kohta, vaid et nad võiksid saada teada Isalt, et see usk tuli Temalt, et evangeelium tuli Temalt ning Tema teenijal on õigus ja volitus nende talituste läbiviimiseks. Siis ei kõiguta neid ükski teiste õpetuste tuul ega tõuka neid rajalt, millel nad kõnnivad. Et nad oleksid valmis hiilguseks, mis tuleb, ning saaksid sellest osa, et nad võiksid vastu pidada igas proovilepanekus ja katsumuses, mis Jumala tahtel neile osaks saab, et valmistada neid veel enam ette selestiliseks hiilguseks. Et nad ei käiks pimeduses, vaid Jumala valguses ja väes ning võiksid tõusta kõrgemale maailma asjadest ning neid ümbritsevatest asjadest üle olla. Et nad võiksid kõndida iseseisvalt selestilise maailma all ning Jumala ja taeva palge ees vabade inimestena, püüeldes eesmärgi poole, mille Püha Vaim on neile kätte näidanud, eesmärgi poole, mille poole liikudes nad võivad suurendada oma teadmisi ja väge ja niiviisi valmistada ennast ette hiilguse jaoks, mille Jumal nende peale paneb, ja selle ülendatud seisundi jaoks, millesse Jumal on plaaninud neid asetada.¹³

Me peaksime elama nii, et võiksime teada, et meie eluviis on Jumalale meelepärane. Me peaksime mõistma Püha Vaimu häält ja sosistusi. Nagu päeval, mil taevast ei varjuta pilved ja me näeme kõike enda ümber selgelt, mõistes selle kõige ilu ja eesmärki, niisamuti sõltume Jumala Vaimust, et Ta valgustaks tõe ja pääste põhimõtteid. Mitte keegi, kes nimetab ennast viimse aja pühaks, ei või olla eriti õnnelik, kui ta ei ela just sellisel viisil, jumaliku juhatuse all.¹⁴ (Vt 4. soovitust lk 73.)

Kui me elame alandlikult, aitab meid Püha Vaim meie teel.

Otsustage elada alandlikult ja sellisel viisil, et Issanda Vaim võiks alati olla teie sõber, kes teile head nõu sosistab, mis tahes olukorda te ka ei satuks. …

… Kui kaua ma veel elan, seda ma ei tea ega muretse selle pärast. Ma soovin − ja seda peaksite ka teie soovima −, et mul oleks alandlikkust, leplikkust ja lapsemeelsust, et mul oleks ilmutuse vaim. Teil kõigil on eelisõigus omada küllaldaselt ilmutuse vaimu, et teada täpselt, mismoodi te peaksite talitama. Teil on sama suur õigus Vaimu kaaslusele, kui minul on õigus teada, mida on parim teha Kiriku heaoluks homme, kui saabub homme.¹⁵

Me peaksime nii palju kui võimalik unustama kõik maised hädad, mis meid kurvastavad ja rõhuvad, ning hoidma meeles Issandat ning omama küllaldaselt Tema Püha Vaimu, et võiksime saada teadmisi ja soovitusi, mis aitavad meid meie teel edasi.¹⁶ (Vt 5. soovitust all.)

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes kaaluge järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk-del V–VIII.

Lugedes jutustust lk 65–67), mõtelge ajale, kui teid õnnistati, kuna keegi järgis Püha Vaimu juhatust. Mõelge ka aegadele, mil te ise olete järginud Püha Vaimu juhatust, et kedagi abistada.
Lugege lk 67 algavat osa. Mida teie arvates tähendab „kindlalt [seista] ilmutuse kaljul”? (Vaadake näiteid lk 67–68.) Kuidas isiklik ilmutus annab meile jõudu „seista keset igat raskust” ning „trotsida igat vastuseisu”?
President Snow on öelnud, et Püha Vaim „aitab meil nautida selles elus rahu ja õnne” (lk 70). Millal on Püha Vaim aidanud teil olla õnnelik ja tunda rahu? Millistel teistel viisidel võib Püha Vaim meid aidata? (Vaadake näiteid lk 70–73.)
Uurides osa, mis algab lk 70), mõtelge, kuidas teie olete õppinud märkama Püha Vaimu juhatust. Kuidas võiksite aidata pereliikmel või sõbral ära tunda Vaimu juhatuse?
Selles peatükis on kaks viidet Pühale Vaimule kui sõbrale (lk 69 ja 72). Miks peab meil olema alandlikkust ja lapsemeelsust, et Püha Vaim võiks olla meie sõber?

Samateemalised pühakirjakohad: Lk 12:12; Jh 14:26–27; Rm 14:17; 1Kr 12:4–11; Gl 5:22–25; 1Ne 10:17–19; 2Ne 32:5

Abiks õpetamisel: „Arutelu soodustamiseks esitage peatüki lõpus toodud küsimusi. … Võite vastavalt osalejate vajadustele ka ise küsimusi välja mõelda” (lk vi selles raamatus).

Misjonitöö algusaeg Hawaii saartel

Kui Lorenzo Snow teenis misjonil Hawaii saartel, päästis tema kaaslaste Vaimust juhatatud abi tema elu.

„Meil on õigus Vaimu juhatusele meie igapäevases elus.”