Lesson 3

Jeesuse Kristuse evangeelium

Sinu eesmärk

Valmista õpetades Kirikuga tutvujaid ette, et nad vastaksid ristimiseks vajalikele nõuetele, millest räägitakse pühakirjakohas Õpetus ja Lepingud 20:37 ning ristimisvestluse küsimustes. Seda on kõige parem teha nii, kui sa palud Kirikuga tutvujatel võtta endale järgnevalt toodud kohustused ja pidada neist kinni.

Ristimisvestluse küsimused

• Kas sa usud, et Jumal on meie Igavene Isa?

• Kas sa usud, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg, maailma Päästja ja Lunastaja?

• Kas sa usud, et Jeesuse Kristuse Kirik ja evangeelium on taastatud prohvet Joseph Smithi kaudu?

Kohustused

• Kas sa oled nõus jätkuvalt tugevdama oma usku Jeesusesse Kristusesse, jätkates Tema evangeeliumi õppimist?

• Kas sa oled nõus parandama meelt ja palvetama, et oma patud andeks saada?

• Kas sa oled nõus saama ristitud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks (kuupäeval)? Kas sa oled nõus saama kinnitatud Kiriku liikmeks ja võtma vastu Püha Vaimu anni?

• Kas sa tuled koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Kristuse kaudu võime me saada patust puhtaks

Jumal saatis oma Armastatud Poja Jeesuse Kristuse maailma, et kõikidel Jumala lastel oleks pärast surma võimalus Tema juurde elama naasta. Me võime saada patust puhtaks ja elada Taevase Isa juures üksnes Päästja armu ja halastuse kaudu. Patust puhtaks saamine on vaimne tervenemine (vt 3. Nefi 9:13; 18:32).

Tänu Kristuse lepitusele ja ülestõusmisele tuuakse kõik inimesed tagasi Issanda juurde, et nende üle mõistetaks kohut nende tegude ja soovide põhjal (vt 2. Nefi 9:10–16; Heelamani 14:15–18; 3. Nefi 27:14–22; ÕL 137:9). Meie üle mõistetakse kohut vastavalt õigluse ja halastuse seadustele.

Õiglus on muutumatu seadus, mis toob tegudele tagajärjed – õnnistused Jumala käskudele kuuletumise ja karistused sõnakuulmatuse eest. Igaüks meist teeb pattu. Patt teeb meid määrdunuks, ja miski ebapuhas ei saa elada Jumala juures (vt 1. Nefi 10:21; 3. Nefi 27:19; Moosese 6:57).

Päästja rahuldas õigluse nõuded nende eest, kes parandavad meelt oma pattudest ja püüavad pidada kinni kõikidest Tema käskudest, kui Ta astus meie eest välja ja kandis karistust meie pattude eest. Seda tegu kutsutakse lepituseks. Selle omakasupüüdmatu teo tõttu võib Kristus olla meie eestkostjaks Isa ees. Taevane Isa võib meile halastada, Ta võib jätta meid karistamata ning võtta meid vastu enda juurde. Meie Taevane Isa on halastav, andestades meile meie patud ja aidates meil naasta Tema juurde elama.

Jeesus ei võtnud aga ära meie isiklikku vastutust. Ta andestab meie patud, kui me võtame Ta vastu, parandame meelt ja kuuletume Tema käskudele. Lepituse ja evangeeliumi järgi elamise kaudu saame me vääriliseks, et minna jäädavalt meie Taevase Isa juurde. Me peame näitama, et me võtame Kristuse vastu ja et meil on Temasse usku, pidades kinni Tema käskudest ning kuuletudes evangeeliumi esimestele põhimõtetele ja talitustele.

Patt

Patul on eri kultuurides erinev tähendus. Mõnes kultuuris seostub see kuritöö toimepanemisega. Mõnes teises kultuuris mõistetakse patuna üksnes seda, kui keegi jääb valesti tegemisega vahele ja teeb sellega häbi perele või kogukonnale. Selgita, et patt on sõnakuulmatus Jumala käskude suhtes ja selle tagajärjeks on Jumalast eraldamine. Jumal teab kõike, mida me teeme ja mõtleme, ning patustades valmistame Talle pahameelt. Ära räägi oma mineviku üleastumistest. Laida maha Kirikuga tutvujate soov arutada nende üleastumisi või palu, et nad seda ei teeks.

Pühakirjade uurimine

Jumal saatis oma Poja

• Alma 11:40

• Johannese 3:16–17

Kristuse kaudu tulev päästmine

• 2. Nefi 2:6–8

• 2. Nefi 9:21–24

• Alma 34:8–9, 14–16

Kristus on meie Eestkostja

• ÕL 45:3–5

Halastus ja õiglus

• Moosia 15:9

• Alma 42:22–25

Usk Jeesusesse Kristusesse

Evangeeliumi esimene põhimõte on usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Kristusesse uskumise juurde kuulub kindel usk, et Ta on Jumala Ainusündinud Poeg ning maailma Päästja ja Lunastaja. Me mõistame, et võime naasta elama oma Taevase Isa juurde üksnes Tema Poja armule ja halastusele toetudes. Kui meil on usku Kristusesse, siis me võtame omaks Tema lepituse ja õpetused ja rakendame neid. Me usaldame Teda ja seda, mida Ta ütleb. Me teame, et Tal on võim oma tõotustest kinni pidada. Taevane Isa õnnistab neid, kellel on usku kuuletuda Tema Pojale.

Usk Kristusesse paneb tegutsema. See viib siira ja kestva meeleparanduseni. Kui meil on usku, siis me anname endast parima, et õppida oma Päästja kohta ja saada rohkem selliseks nagu Tema. Me tahame õppida, millised on Tema käsud, ja seejärel neile kuuletuda. Kuigi me teeme ikka vigu, näitame Talle Tema käske pidades ja pattu vältides, et armastame Teda.

Me usume Kristusesse ja usume, et Ta tahab, et me peaksime kinni kõikidest Tema käskudest. Me tahame näidata oma usku Temale kuuletumise kaudu. Me palvetame usuga, et saada jõudu kiusatustest võitu saamiseks. Me võime tugevdada usku ka mingisse konkreetsesse põhimõttesse, nagu näiteks Tarkuse Sõna või kümnis, uskudes esmalt Jeesusesse Kristusesse piisavalt tugevalt, et kuuletuda Tema käskudele. Kui me elame konkreetse käsu järgi, õpime selle õigsusest omaenda kogemuste kaudu (vt Johannese 7:17). Meie usk kasvab ka Jumala sõna kuulates (vt Roomlastele 10:17) ja lugedes (vt Heelamani 15:7–8).

Jumal õnnistab meid, kui me Talle kuuletume. Ta annab meile jõudu saada hakkama elu proovikividega. Ta aitab meil muuta meie südamesoove. Usu kaudu Jeesusesse Kristusesse võib Ta teha meid terveks nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Pühakirjade uurimine

Usk, vägi ja päästmine

• 1. Nefi 7:12

• 2. Nefi 9:23

• 2. Nefi 25:23

• Moroni 7:33–34

• Moroni 10:7

Õpetus usust

• Alma 32

• Efeslastele 2:8

• Pühakirjajuht, „Usk”

Näited usust

• Eteri 12

• Heebrealastele 11

Teod ja kuulekus

• 1. Nefi 3:7

• ÕL 130:20–21

• Jaakobuse 2:17–26

Meeleparanduseni viiv usk

• Alma 34

Meeleparandus

Evangeeliumi teine põhimõte on meeleparandus. Meie usk Kristusesse ja armastus Tema vastu panevad meid tegema meeleparandust ehk teiste sõnadega muutma oma mõtteid, uskumusi ja käitumist, mis ei ole kooskõlas Tema tahtega. Meeleparanduse juurde kuulub Jumala, iseenda ja maailma nägemine uues valguses. Kui me parandame meelt, tunneme kurvastust, mis on Jumalale meele järele, ja lakkame seejärel tegemast seda, mis on vale, ning teeme edasi seda, mis on õige. Meie elu keskseks eesmärgiks on joondada meeleparanduse kaudu oma elu Jumala tahtega. Me võime naasta Isa Jumala juurde elama üksnes Kristuse halastuse läbi ja me pälvime Kristuse halastuse üksnes meeleparanduse tingimusel.

Selleks, et meelt parandada, tunnistame me oma patte ja tunneme kahetsust ehk kurvastust, mis on Jumalale meele järele. Me tunnistame üles oma patud Jumalale. Lisaks sellele tunnistame me väga tõsised patud üles Jumalalt volituse saanud Kiriku juhtidele, kes saavad aidata meil meelt parandada. Me palvetame ja palume Jumalal meile andestada. Me teeme kõik, mis suudame, et lahendada probleemid, mida me võisime oma tegudega põhjustada. Seda kutsutakse heastamiseks. Meelt parandades muutub meie arusaamine iseendast ja maailmast. Me märkame muutudes, et oleme Jumala lapsed ja et me ei pea tegema üha uuesti samu vigu. Kui me siiralt meelt parandame, pöördume oma pattudest ära ega korda neid enam. Me hoidume igasugusest soovist pattu teha. Meil on üha tugevnev ja süvenev soov järgida Jumalat.

Siiral meeleparandusel on mitu tagajärge. Me tunneme oma elus Jumala andestust ja Tema rahu. Meie süütunne ja kurvastus pühitakse minema. Me tunneme külluslikumalt Vaimu mõju. Ja sellest elust lahkudes oleme me rohkem valmis elama koos oma Taevase Isa ja Tema Pojaga.

Isegi pärast seda, kui me oleme Kristuse vastu võtnud ja parandanud meelt oma pattudest, võime eksida ja uuesti patustada. Me peaksime püüdma jätkuvalt neid üleastumisi parandada. Lisaks sellele peaksime me jätkuvalt paremaks muutuma – arendama endas kristlikke omadusi, suurendama teadmisi ja teenima tõhusamalt. Õppides rohkem selle kohta, mida Päästja meilt ootab, tahame Talle kuuletudes oma armastust näidata. Kui me nõnda iga päev meelt parandame, avastame, et meie elu muutub paremaks. Meie süda ja käitumine muutuvad kristlikumaks. Me hakkame tundma suurt rõõmu igapäevasest meeleparandusest.

Pühakirjade uurimine

Kõik teevad pattu

• Roomlastele 3:23

• 1. Johannese 1:7–8

Meeleparandus

• Alma 34:8–17

• ÕL 58:42–43

• ÕL 61:2

• 2. korintlastele 7:9–10

• Pühakirjajuht, „Meelt parandama, meeleparandus”

Lunastus ja andestus

• Heelamani 5:10–11

Halastus nõuab patukahetsejat

• Alma 12:32–35

• Alma 42:13, 21–24

• ÕL 18: 10–13

Ristimine, meie esimene leping

Usk Jeesusesse Kristusesse ja meeleparandus valmistavad meid ette ristimise ja Kiriku liikmeks kinnitamise talitusteks. Talitus on püha toiming või kombetalitus, mis näitab, et me oleme sõlminud lepingu Jumalaga.

Jumal on alati nõudnud oma lastelt lepingute sõlmimist. Leping on Jumala ja inimese vaheline siduv ja püha kokkulepe. Jumal lubab meid õnnistada ja meie lubame Temale kuuletuda. Jumal määrab kindlaks evangeeliumi lepingute tingimused ja meie osaks jääb need kas vastu võtta või tagasi lükata. Lepingutest kinni pidamine toob õnnistusi selles ja ülenduse tulevases elus.

Lepingud kohustavad meid pidama kinni oma tõotustest Jumala ees. Selleks, et oma lepingutest kinni pidada, peame loobuma tegevustest või huvidest, mis ei lase meil neid lepinguid au sees hoida. Näiteks loobume me pühapäevastest sisseostude tegemisest ja meelelahutusest, et saaksime pühitseda hingamispäeva. Meil peaks olema soov võtta Jumala poolt pakutavad lepingud vääriliselt vastu ja seejärel püüda neist kinni pidada. Meie lepingud tuletavad meile meelde, et me peaksime iga päev meelt parandama. Pidades kinni käskudest ja teenides teisi, hoiame alal andestust meie pattude eest.

Lepinguid sõlmitakse tavaliselt selliste pühade talituste vahendusel nagu näiteks ristimine. Neid talitusi viiakse läbi preesterluse volitusega. Näiteks ristimistalitusega teeme me lepingu võtta enda peale Jeesuse Kristuse nimi, pidada Teda alati meeles ja pidada kinni Tema käskudest. Kui me täidame oma osa lepingust, lubab Jumal, et Püha Vaim on meie pidev kaaslane, et me saame andeks oma patud ja oleme uuesti sündinud.

Selliste pühade talituste kaudu nagu ristimine ja Kiriku liikmeks kinnitamine õpime me tundma Jumalat ja kogeme Tema väge (vt ÕL 84:20). Jeesus õpetas, et meid tuleb ristida vee alla kastmise teel, et saada andeks oma patud. Ristimine on päästmiseks vajalik talitus. Keegi ei saa ristimata Jumala kuningriiki minna. Kristus oli meile eeskujuks, saades ise ristitud.

Ristimine vee alla kastmise teel sümboliseerib Päästja surma, matmist ja ülestõusmist. Sarnaselt esindab see ka meie vana patuse elu lõppu ja kohustust elada uut elu Kristuse jüngrina. Päästja õpetas, et ristimine on taassünd. Kui meid ristitakse, teeme me algust taassünni protsessiga ning saame vaimselt Kristuse poegadeks ja tütardeks (vt Moosia 5:7–8; Roomlastele 8:14–17).

Me peame saama ristitud selleks, et saada taastatud Kiriku ehk Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks ja minna lõpuks taevasesse kuningriiki. See talitus on Jumala seadus ja seda tuleb läbi viia Tema volitusega. Piiskop või misjonijuhataja peab andma preesterluse hoidjale loa ristimise või Kiriku liikmeks kinnitamise talituse läbiviimiseks.

Väikesed lapsed ei pea saama ristitud ja nad lunastatakse tänu Jeesuse Kristuse halastusele (vt Moroni 8:4–24). Neid tohib ristida alles siis, kui nad on jõudnud vastutavasse ikka ehk saanud kaheksa-aastaseks (vt ÕL 68:27).

Enne ristimist näitame me üles soovi sõlmida leping, kui peame kogu ülejäänud elu kinni kõikidest käskudest. Pärast ristimist näitame me üles usku, kui peame oma lepingust kinni. Me uuendame oma lepingut, mille ristimisel sõlmisime, kui võtame osa sakramendist. Iganädalane sakramendi võtmine on käsk. See aitab meil jääda vääriliseks, et Vaim saaks olla alati koos meiega. See on meie lepingu iganädalane meeldetuletaja. Jeesus Kristus esitles seda talitust oma apostlitele vahetult enne lepituse täideviimist. Ta taastas selle Joseph Smithi kaudu. Päästja käskis preesterluse hoidjatel õnnistada ja jagada sakramenti Tema keha ja Tema vere mälestuseks, mis valati meie eest. Võttes sakramenti vääriliselt, lubame me pidada alati meeles Tema ohverdust, uuendame oma lepinguid ja saame taas tõotuse, et Vaim on alati meiega.

Enne ristimist

„Tee kindlaks, kas [Kirikuga tutvujad] on hakanud uskuma Kristusesse, parandanud meelt üleastumistest ja muutnud oma elu piisavalt, vastamaks Õpetuse ja Lepingute 20:37 esitatud käsule. Kirikuga tutvujad peaksid elama kõlbelise puhtuse seaduse põhimõtete ja Tarkuse Sõna järgi ning kohustuma maksma kümnist. Kui misjonäride arvates on vajalik täiendav ettevalmistus, peaksid nad ristimise edasi lükkama ajani, mil Kirikuga tutvuja vastab nendele nõudmistele.

Iga Kirikuga tutvuja peaks saama enne ristimist kõik misjonäride õpetatavad õppetunnid, kohtuma piiskopi või koguduse juhatajaga ja käima mõnel sakramendikoosolekul” (Misjonitööd puudutav teadaanne. Esimese Presidentkonna kiri, 11. dets 2002).

Pühakirjade uurimine

Kristuse eeskuju

• 2. Nefi 31:4–18

• Matteuse 3:13–17

Ristimisleping

• Moosia 5:8–10

• Moosia 18:8–10

• ÕL 20:37

Ristimisväärilisus

• 2. Nefi 9:23

• Moosia 18:8–10

• Alma 7:14–15

• 3. Nefi 11:23–27

• Moroni 6:1–4

• ÕL 20:37

• Apostlite teod 2:37–39

Issand seab sisse sakramenditalituse

• 3. Nefi 18:1–18

• Luuka 22:15–20

Ristimise eest tõotatud õnnistused

• Moosia 4:11–12, 26

• Moroni 8:25–26

• Johannese 3:5

• Roomlastele 6:4

Sakramendipalved

• Moroni 4 ja 5

• ÕL 20:75–79

Sakramendi võtmine

• ÕL 27:2

• 1. korintlastele 11:23–29

Volituse vajalikkus

• ÕL 22

• Heebrealastele 5:4

Püha Vaimu and

Jeesus õpetas, et meid tuleb ristida nii vee kui ka Vaimuga. Veega ristimisele peab järgnema Vaimuga ristimine või muidu ei ole ristimine täielik. Üksnes siis, kui me saame ristitud ja võtame vastu Püha Vaimu anni, võime oma patud andeks saada ja vaimselt uuesti sündida. Me alustame seejärel uut vaimset elu Kristuse jüngritena.

Kui keegi on veega ristitud, paneb vähemalt üks volitatud preesterluse hoidja oma käed tema pea peale ja kinnitab ta Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks. Seejärel annab ta temale Püha Vaimu anni.

Need, kes võtavad vastu Püha Vaimu anni ja jäävad vääriliseks, võivad tunda Tema kaaslusest rõõmu kogu oma elu. Püha Vaim mõjub meile pühitsevalt ja puhastavalt. Püha Vaim tunnistab Kristusest ja aitab meil ära tunda tõde. Ta annab vaimset jõudu ja aitab meil teha seda, mis on õige. Ta trööstib meid katsumuste või kurbuse hetkedel. Ta hoiatab meid vaimse või füüsilise hädaohu eest. Püha Vaim annab meile väe, millega õpetada ja õppida. Püha Vaimu and on üks meie Taevase Isa hinnalisemaid ande. Püha Vaimu väe kaudu võime tunda Jumala armastust ja tunnetada Tema juhatust. See and on igavese elu tõotus ja väike näide igavesest rõõmust.

Selle talituse läbiviimiseks vajalik preesterluse volitus, mis kaotati sajandeid tagasi usust taganemise tõttu, taastati prohvet Joseph Smithi kaudu. Püha Vaimu andi võib saada ainult siis, kui ollakse Kiriku liige. Selle volituse tõttu erineb Kirik kõikidest muudest maailma uskudest. Issand ise on kuulutanud, et see on „ainus tõeline ja elav kirik kogu maa palge peal” (vt ÕL 1:30).

Püha Vaimu juhatus

Selgita neile, keda sa õpetad, et Saatan võitleb Jumala vastu ja ahvatleb inimesi patustama. Selleks, et need head tunded, mida nad kogesid koos misjonäridega, alles jääksid, peaksid nad lugema Mormoni Raamatut, palvetama, käima kirikus ja kuuletuma käskudele. Selgita, et Püha Vaimu jätkuv juhatus on üks tasu, mis kaasneb sellega, kui ollakse ristitud ja Kiriku liikmeks kinnitatud.

Pühakirjade uurimine

Püha Vaimu olemus

• ÕL 130:22–23

• Johannese 3:1–8

• Galaatlastele 5:22–23

• Pühakirjajuht, „Püha Vaim”

Püha Vaimu õnnistused ja mõju

• 2. Nefi 32:1–5

• 2. Nefi 33:1–2

• Moosese 6:61

• Johannese 14:26

• Pühakirjajuht, „Püha Vaim”

Püha Vaimu anni tähtsus

• 2. Nefi 31:11–12, 18, 21

• 3. Nefi 18:36–37

• 3. Nefi 19:13

• 3. Nefi 27:19–20

• ÕL 19:31

• ÕL 33:15

• Apostlite teod 19:1–6

Pea vastu lõpuni

Jeesusesse Kristusesse uskumise, meeleparanduse ning ristimise ja Kiriku liikmeks kinnitamise talituse kaudu astume kitsale ja ahtale teerajale ning peame andma endast parima, et sellele rajale püsima jääda. Me teeme seda, kui rakendame pidevalt usku Jeesusesse Kristusesse, parandame meelt, võtame endile kohustusi ja järgime Vaimu.

Saanud kord oma patud andeks, peaksime püüdma iga päev jääda patust puhtaks, et Püha Vaim saaks olla alati meiega. Ristimislepinguga lubame oma Taevaisale, et me kuuletume Tema käskudele kogu oma ülejäänud elu. Kui me eksime, peame meelt parandama, et mitte kaotada selle lepingu õnnistusi. Me lubame teha head, teenida teisi ja järgida Päästja eeskuju. Pühakirjades kutsutakse seda eluaegset kohustust sageli lõpuni vastupidamiseks.

Evangeeliumi rada järgides võime saada Jumalaga lähedasemaks, saada jagu kiusatusest ja patust ning tunda rikkalikumalt rõõmu Püha Vaimu annist. Kui käime sellel rajal kannatlikult, ustavalt ja järjekindlalt kogu oma elu, saame igavese elu vääriliseks.

Usust Kristusesse, meeleparandusest, lepingute sõlmimisest, nende uuendamisest ja nendest kinni pidamisest ning Vaimu läbi puhtaks saamisest saab meie eluviis. Need põhimõtted kujundavad ja juhivad meie igapäevaseid tegemisi. Selle tee järgimisega kaasnevad rahu ja rõõm ning me muutume järk-järgult kristlikumaks. Kui me seda teed järgime ja „Kristuses püsivana edasi pürgi[me] … ning pea[me] vastu lõpuni”, tõotatakse meile: „Te saate igavese elu” (2. Nefi 31:20 ).

Pühakirjade uurimine

Pea vastu lõpuni

• 2. Nefi 9:24

• 2. Nefi 31:14–20

• 3. Nefi 27:16–17

• Matteuse 10:22

Õnnistused neile, kes lõpuni vastu peavad

• 1. Nefi 13:37

• 3. Nefi 15:9

• ÕL 14:7

Ristimisettepanek

Ristimise ja Kiriku liikmeks kinnitamise ettepanek peaks olema konkreetne ja otsene: „Kas sa oled nõus järgima Jeesuse Kristuse eeskuju ja lased end ristida kellelgi, kellel on Jumala preesterluse volitus? Meil on ristimisteenistus (kuupäev). Kas sa valmistad end ette, et saada ristitud sel kuupäeval?”

Õpetamissoovitused

Selles osas on välja toodud soovitused, mida sa saad kasutada selleks õppetunniks valmistumisel ja selle õpetamisel. Järgi palvemeelselt Vaimu juhatust, kui sa otsustad, kuidas neid soovitusi kasutada. Lisa õppetunni plaanile ka enda mõtteid. Pea meeles, et need soovitused ei ole kohustuslikud, kuid võimaldavad sul paremini Kirikuga tutvujaid aidata.

Lühikese õppetunni plaan (3–5 minutit)

Jeesuse Kristuse evangeelium on ainus tee igavesse ellu. Tema evangeeliumi esimesed põhimõtted ja talitused on usk Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus, ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks ja Püha Vaimu and. Seejärel peame me lõpuni vastu pidama. Rakendades neid põhimõtteid kogu oma elu, järgime me Päästja eeskuju, õpime elama Tema käskude järgi ja kujundame endas kristlikke omadusi. Me võime saada andeks oma patud ja naasta elama oma Taevaisa juurde.

• Kristuse kaudu võime me saada patust puhtaks

• Usk Jeesusesse Kristusesse

• Meeleparandus

• Ristimine, meie esimene leping

• Püha Vaimu and

• Pea vastu lõpuni

Kohustused

• Kas te soovite tugevdada usku Jeesusesse Kristusesse, jätkates Tema evangeeliumi õppimist?

• Kas te olete nõus parandama meelt ja palvetama, et oma patud andeks saada?

• Kas te olete nõus saama ristitud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks (kuupäev)? Kas te olete nõus saama kinnitatud Kiriku liikmeks ja võtma vastu Püha Vaimu anni?

• Kas te tulete koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Keskmise pikkusega õppetunni plaan (10–15 minutit)

Meie sõnum on usust ja lootusest. Me armastame ja teenime Jeesust Kristust. Tal on keskne koht Jumala plaanis, mis on loodud, et meid õnnelikuks teha. Kristuse lepitav ohverdus võimaldab meil elada igavesti Jumala juures. Kui me elame Tema evangeeliumi järgi, annab Ta halastavalt andeks meie patud. Ta teeb meid terveks ning asendab süü ja häbi selles elus rahu ja õnnega.

Jeesuse Kristuse evangeelium on lihtne. See saab alguse Kristusesse uskumisest. Me usume Temasse, usaldame Teda ja sõltume Temast. Selline usk suunab meid meelt parandama – lõpetama selle tegemise, mis on vale, ning jätkama selle tegemist, mis on õige. Kui meil on Temasse usku, siis me tahame näidata oma armastust, pidades kinni Tema käskudest ning saades ristitud. Pärast ristimist lubab Ta anda meile Püha Vaimu anni. Püha Vaim juhatab meid, trööstib meid ja aitab meil teada tõde. Me võime oma südames ja meeles teada, mil Püha Vaim on meiega. Me tunneme rahu, armastust ja rõõmu. Me tahame teenida teisi. Me püüame kogu elu teha Issandale meelehead.

Jeesus Kristus on taastanud oma evangeeliumi viimse aja prohveti kaudu. Me õpime evangeeliumi kohta Mormoni Raamatust, mida te võite lugeda ning mille üle te saate mõtiskleda ja palvetada. Jumal ütleb teile Püha Vaimu väe kaudu, et see on õige. Kui te saate teada, et see on õige, tahate te parandada meelt ja saada ristitud, et teie patud andestataks ja et te võiksid saada Püha Vaimu anni.

Kohustused

• Kas te olete nõus jätkuvalt tugevdama oma usku Jeesusesse Kristusesse, jätkates Tema evangeeliumi õppimist?

• Kas te parandate meelt ja palvetate, et oma patud andeks saada?

• Kas te saate ristitud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks (kuupäev)? Kas te saate kinnitatud Kiriku liikmeks ja võtate vastu Püha Vaimu anni?

• Kas te tulete koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Täispika õppetunni plaan (30–45 minutit)

• Kristuse kaudu võime saada patust puhtaks

  • Jumal saatis oma Armastatud Poja Jeesuse Kristuse maailma (vt Johannese 3:16–17).

  • Me võime saada patust puhtaks üksnes Kristuse armu ja halastuse kaudu (vt 2. Nefi 2:6–8).

  • Me peame võtma Kristuse vastu, meelt parandama ja Talle kuuletuma.

• Usk Jeesusesse Kristusesse

  • Me peame uskuma Kristusesse kui maailma Päästjasse.

  • Ta tahab, et me Ta vastu võtaksime ja Tema õpetusi järgiksime.

  • Kui me kuuletume, siis meid õnnistatakse (vt ÕL 130:20–21).

• Meeleparandus

  • Usk Kristusesse viib meeleparanduseni (vt Alma 34).

  • Me tunneme kurvastust, mis on Jumalale meele järele (vt 2. korintlastele 7:9–10).

  • Me lakkame tegemast seda, mis on vale, ning jätkame selle tegemist, mis on õige.

  • Me tunnistame üles oma patud ja tunnistame tõsised patud üles ka Kiriku juhtidele, kes saavad meil aidata meelt parandada (vt ÕL 58:43).

  • Meile andestatakse ning süü ja kurbus asenduvad rahuga (vt Alma 36:17–21).

• Ristimine, meie esimene leping

  • Talitus on püha toiming, mille kaudu me sõlmime lepinguid Jumalaga.

  • Leping on Jumala ja Tema laste vaheline püha kokkulepe.

  • Lepingutest kinnipidamine toob õnnistusi.

  • Meid ristitakse vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks (vt 4. usuartiklit).

  • Kui meid ristitakse, alustame me uut, Kristusele pühendatud elu (vt Roomlastele 6:3–8).

  • Ristimise peab läbi viima keegi, kellel on preesterluse volitus.

  • Me uuendame oma lepinguid, võttes iga nädal sakramenti (vt ÕL 20:77, 79).

• Püha Vaimu and

  • Vee alla kastmise teel ristimisele järgneb ristimine Vaimuga. Need kaks on lahutamatud.

  • Preesterluse hoidjad annavad Püha Vaimu anni käte pealepanemise teel.

  • Püha Vaim õpetab, puhastab, trööstib, tunnistab tõest, hoiatab ning juhatab meid (vt 2. Nefi 32:1–5; Moosia 5:1–6; Moroni 10:5; ÕL 36:2).

• Pea vastu lõpuni

  • Kui me oleme kord ristitud ja kinnitatud Kiriku liikmeks, siis peame sellele rajale püsima jääma.

  • Me anname endast parima, et jääda patust puhtaks, et saaksime tunda rõõmu Püha Vaimu annist.

  • Järgides ustavalt evangeeliumi rada, mis hõlmab usku, meeleparandust, lepingute sõlmimist ja neist kinnipidamist ning Püha Vaimu vastuvõtmist, võime olla igavese elu väärilised (vt 2. Nefi 31:14–20).

  • Me peame parandama meelt jätkuvalt kogu oma elu (vt ÕL 19:15–20).

Kohustused

• Kas sa jätkad usu tugevdamist Jeesusesse Kristusesse, jätkates Tema evangeeliumi õppimist?

• Kas sa parandad meelt ja palvetad, et oma patud andeks saada?

• Kas sa oled nõus saama ristitud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks (kuupäev)? Kas sa oled nõus saama kinnitatud Kiriku liikmeks ja võtma vastu Püha Vaimu anni?

• Kas sa tuled koos meiega sel pühapäeval kirikusse?

• Kas me võime kokku leppida aja meie järgmiseks külaskäiguks?

• Käsud neljandast õppetunnist, mille võid lisada.

Küsimused, mida esitada pärast õpetamist

• Milliseid küsimusi on sul selle kohta, mida me oleme õpetanud?

• Mida tähendab meeleparandus?

• Miks on Püha Vaimu annil evangeeliumis oluline osa?

• Miks on sinu jaoks tähtis saada ristitud ja võtta vastu Püha Vaimu and?

• Kas meie Kiriku koosolekutel oli midagi sellist, mida sa ei mõistnud?

• Mis sulle meie Kiriku koosolekutel meeldis?

Võtmesõnad

• Kiriku liikmeks kinnitamine: Melkisedeki preesterluse hoidjad panevad oma käed inimese pea peale, et temast saaks Kiriku liige ja et anda talle Püha Vaimu and.

• Leping: Jumala ja Tema laste vaheline kokkulepe. Me ei ole selles lepingus võrdsed osapooled. Jumal seab lepingu tingimused ja meie oleme nõus tegema, mida Ta meilt palub. Seejärel lubab Jumal meile kuulekuse eest teatud õnnistusi. Me saame talitustest osa lepingu kaudu. Selliseid lepinguid sõlmides lubame neid au sees pidada. Näiteks sõlmivad Kiriku liikmed Issandaga lepingu ristimisel ja uuendavad seda lepingut sakramenti võttes. Ka templis sõlmitakse lepinguid. Issanda rahvas on lepingurahvas. Pidades kinni Issandaga sõlmitud lepingutest, oleme me väga õnnistatud.

• Lõpuni vastupidamine: Põhimõte, mille kohaselt me jääme kiusatustest, vastuoludest ja ebaõnnest hoolimata Jumala käskudele kogu elu kindlaks.

• Igavene elu: Igavesti kestev elu Jumala juures koos oma perega (vt ÕL 132:19–20). Igavene elu on Jumala ülim and inimesele.

• Evangeelium: Jumala päästmisplaan, mis sai võimalikuks Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Evangeeliumi juurde kuuluvad igavesed tõed ehk seadused, lepingud ja talitused, mis on vajalikud selleks, et inimkond saaks naasta Jumala juurde.

• Arm: Jeesuse Kristuse vägi, mis võimaldab meil saada õnnistusi selles elus ning pälvida igavese elu ja ülenduse, kui me oleme rakendanud usku, parandanud meelt ja andnud endast parima käskude pidamisel. Selline jumalik abi või jõud saab meile osaks Jeesuse Kristuse halastuse ja armastuse tõttu. Igaüks meist vajab jumalikku armu Aadama langemise ja ka meie endi nõrkuste pärast.

• Halastus: Kaastunde, helluse ja andestuse vaim. Halastamine on Jumalale iseloomulik omadus. Jeesus Kristus pakub meile halastust oma lepitava ohverduse kaudu tingimusel, et me teeme meeleparandust.

• Heastamine: Millegi tagastamine, mis on ära võetud või kadunud.

Muud sõnad, mida peab õpetatavatele lähemalt selgitama

• Patust puhas

• Ülestunnistus

• Andestus

• Palve

• Sakrament

• Kitsas ja ahas teerada

• Kiusatus