„Tempojuhendi loomise koolitus”, Seminari õppekava koolitus (2022)
„Tempojuhendi loomise koolitus”, Seminari õppekava koolitus
Tempojuhendi loomise koolitus
Sissejuhatus
Me järgime seminaris „Tule, järgne mulle” ajakava. Sel viisil toetab seminar seda, mida õpilased kodus õpivad. Kuigi see lähenemine muudab seminariõpilaste õppimise tõhusamaks, nõuab see seminari õppekava kohandamist kohalikelt piirkondadelt ja programmidelt. Paljudel juhtudel võib olla nende kohanduste keerukuse tõttu parim, kui piirkonna haldurid, koordinaatorid ja programmihaldurid loovad tempojuhendi, et õpetajad ei peaks seda tegema. Nende juhendite loomine õpetajatele aitab säästa nende aega. Siiski peab osa õpetajaid tegema kohandusi teie antud tempojuhendisse.
Seminari tempojuhendi loomise juhised
Kuldõpetuse esikohale seadmine
Peate tempojuhendit luues pöörama hoolikalt tähelepanu sellele, mis aegadeks planeerite kuldõpetuse tunnid. Järgnevalt on toodud kuldõpetuse õpitegevuste planeerimise tähtsad juhised:
-
Otsustage, millal õpetada vaimsete teadmiste omandamise osad 1, 2 ja 3. Need tunnid tutvustavad õpilastele vaimsete teadmiste omandamise põhimõtteid. Neid on kõige parem õpetada kooliaasta alguses, enne kui hakatakse õpetama kuldõpetuse kirjakohtade tunde.
-
Tehke kindlaks, et kuldõpetuse kirjakohtade 24 tundi ja nendega seotud konteksti tunnid on tempojuhendis kirjas, nii et neid õpetatakse seminari toimumise ajal. Suurem osa kuldõpetuse kirjakohtade tunde toimuvad loomulikul viisil juba seminari toimumise ajal. Kõige parem on jätta need tunnid võimalikult lähedale ajale, mil vastavaid pühakirjasalme õpitakse „Tule, järgne mulle” ajakavas. Vaadake, millised kuldõpetuse pühakirjakohtade tunnid jäävad õpilastel vahele, sest seminar ei toimu. Tõstke need tunnid sellele nädalale, mil toimub kuldõpetuse kordamine, et need õpetataks kordamise asemel. Lisaks nende tundide tõstmisele tõstke ümber ka vastavad konteksti õppetunnid, milles kirjakohta kõigepealt tutvustatakse. Konteksti tunnid on õpetaja käsiraamatus leitavad just enne igat kuldõpetuse kirjakoha tundi. Nende kahe tunni ümbertõstmine tähendab, et kuldõpetuse kordamine ja üks teine selle nädala õppetund tuleb asendada.
-
Planeerige kordamise tunnid kuldõpetuse arvestuse jaoks ja kuldõpetuse arvestused. Õpetajad viivad läbi need semestri lõpu kordamised ja arvestused, et aidata õpilastel hinnata, kui hästi nad on kursuse vastavad kirjakohad selgeks saanud. Tempojuhend peaks sisaldama tundi „Kuldõpetus: kordamine 1. arvestuse jaoks” pärast seda, kui kõik kuldõpetuse kirjakoha tunnid, mis vastavad kuldõpetuse arvestuse kirjakohtadele, on toimunud. „Kuldõpetus: 1. arvestus” võiks toimuda üks nädal pärast kordamist. Tempojuhendit võib samamoodi kohandada, et pärast seda, kui õpilased on ära õppinud kuldõpetuse kirjakoha tunnid, mis vastavad kuldõpetuse arvestuse kirjakohtadele, võiksid toimuda tunnid „Kuldõpetuse kordamine 2. arvestuse jaoks” ja „Kuldõpetus: 2. arvestus”.
-
Tehke kindlaks, et õpilastel on igal nädalal kuldõpetusega seotud kogemus. Planeerige kuldõpetuse kordamise tund nendeks nädalateks, mil õpilastel ei ole vaimsete teadmiste omandamise õppetundi, kuldõpetuse kirjakoha tundi, kuldõpetuse arvestuse jaoks kordamise tundi või kuldõpetuse arvestust. Seminariõpetaja käsiraamatus on juba kuldõpetuse kordamise tund igal tundide nädalal, kui ei ole kuldõpetuse kirjakoha või vaimsete teadmiste omandamise õppetundi.
Järgige „Tule, järgne mulle” ajakava
Tempojuhendit luues järgige põhiliselt „Tule, järgne mulle” ajakava. „Tule, järgne mulle” ajakavas on mõned pühakirjakohad, mis on väga sisutihedad ja neis on mitu kuldõpetuse kirjakohta. Et kuldõpetuse tunnid oleksid ühtlasemad ka nendel sisutihedate pühakirjakohtadega nädalatel, siis võite tempojuhendis panna tunnid nii, et õpilased hakkavad seminaris „Tule, järgne mulle” ajakavas olevaid pühakirjakohti õppima eelmisel nädalal või jätkavad nende õppimist ajakavale järgneval nädalal.
Kuid need olukorrad peaksid olema harvad. Õpilased peaksid tavaliselt seminaris õppima samu pühakirjakohti, nagu nad õpivad kodus „Tule, järgne mulle” kava järgi.
Mõtisklege kohaliku kooli ajakava üle ja arvestage kohalike vajadustega
Lisage tempojuhendisse nii hästi, kui saate, kohalikud koolivaheajad ja teised kooli ajakavas olevad pausid. Kui seminarinädal on kohaliku kooli ajakava tõttu lühem, siis seadke esikohale kuldõpetus. Peate nendel nädalatel olema valiv, millised teised tunnid ajakavva lisate. Võib olla vajalik, et vaatate üle iganädalasest ülevaatest erinevate tundide eesmärgid või vaatate üle isegi õppetunnid, et teha kindlaks, millised õpikogemused oleksid õpilastele parimad.
Tempojuhendit luues võtke kindlasti arvesse oma piirkonna või programmi noorte vajadused. Seminariõpetaja käsiraamatu alguses on sissejuhatavad tunnid, mille võib panna tempojuhendis kooliaasta keskele. Lisaks võib õpilastel olla kasu teistmoodi õpikogemustest, mis ei ole õpetaja käsiraamatus. Need kogemused võivad olla näiteks tunnid, mis aitavad õpilastel valmistuda üldkonverentsiks või noorte pühalikuks koosolekuks või nende üle mõtiskleda. Selliseid tegevusi võib lisada tempojuhendisse.
Juhtumianalüüsid
All on toodud kaks juhtumianalüüside näidet, mis näitlikustavad nende juhtnööride rakendamist tempojuhendi loomisel.
André Morales, koordinaator
Vend Moralese koordineeritava seminariprogrammi piirkonna õpilastel algab kool 6. märtsil. Ta hakkab õpetajatele õpilaste tempojuhendit ette valmistama, et õpetajad ei peaks seda ise tegema. Ta alustab „Tule, järgne mulle” ajakava vaatamisest, et näha, milliseid pühakirjakohti tuleks sellel nädalal õppida. Ta märkab, et 6. märtsi nädala pühakirjakohad on Matteuse 9–10; Markuse 5 ja Luuka 9. Seminariõpetaja käsiraamatus näeb ta selle nädala õppetundidena järgmist viite tundi:
Vend Morales mõistab, et paljude õpilaste jaoks on seminar uus, seega proovib ta semestrit alustada, valides mõne õppetunni materjali „Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat” sissejuhatavatest materjalidest. Ta valib „Uue Testamendi sissejuhatuse” ja „Pühakirjade uurimise”.
Vend Moralese arvates on need head valikud esimeseks kaheks tunniks, kuid tal on raskusi teiste selle nädala tundide valimisega. Ta vaatab selle nädala tarbeks nädala ülevaate dokumenti ja vaatab üle iga õppetunni eesmärgid. Ta arvab, et kaks kirjakoha Markuse 5 õppetundi oleksid õpilaste jaoks hea kogemus, kuid samal ajal saab aru, et kuldõpetust tuleb õpilastele tutvustada. Seega lisab ta õppetunni „Sissejuhatus kuldõpetusse”. Kaheks teiseks tunniks valib ta Markuse 5. Seega näeb esimene nädal tempojuhendis välja nii:
Järgmise nädala ajakavas näeb vend Morales kuldõpetuse tundi Matteuse 11:28–30 põhjal.
Ta tunneb, et enne Matteuse 11:28–30 kuldõpetuse tundi peaksid õpilased mõistma vaimsete teadmiste omandamise põhimõtteid. Ta otsustab planeerida kõik vaimsete teadmiste omandamise kolm õppetundi selle nädala esimesse poolde. Seejärel planeerib ta konteksti tunni ja vastava kuldõpetuse kirjakoha tunni Matteuse 11:28–30.
Iga järgmise nädala puhul otsustab ta järgida vaid paari erandiga õpetaja käsiraamatu õppetundide järjekorda. Ta vaatab „Tule, järgne mulle” ajakava ja märkab, et suvise koolivaheaja ajal, mil seminari ei toimunud, oli neli muud kuldõpetuse kirjakohta. Tal on vaja lisada tempojuhendisse nende nelja pühakirjakoha kuldõpetuse kirjakoha tunnid ja vastavad konteksti tunnid: Luuka 2:10–12, Johannese 3:5, Johannese 3:16 ja Matteuse 5:14–16. Vaadake, kuidas ta muutis järgmist paari nädalat, tegemaks kindlaks, et õpilastele õpetataks kõik kuldõpetuse kirjakohad ja nendega seotud konteksti tunnid.
Pärast seda, kui vend Morales on jõudnud tempojuhendiga sinnamaani, märkab ta, et järgmine nädal on ülestõusmispühad. Seminariõpetaja käsiraamat ei sisalda ülestõusmispühade ega jõulude nädalatel „Tule, järgne mulle” sisu, seega saab vend Morales planeerida sellele nädalale ükskõik millised tunnid. Ta võiks valida mõned teised tunnid, mis õpilastel suvel vahele jäid. Ta otsustab planeerida sellele nädalale kaks allesjäänud suvevaheajal ajakavas olnud kuldõpetuse kirjakoha tundi ja nendega seotud konteksti tundi. Tal on ikka üks tühi koht tunni jaoks ja ta otsutab lisada tunni sissejuhatavatest materjalidest, mida ta õpilased pole veel saanud.
Nüüd kui vend Morales on lisanud tempojuhendisse kõik kuldõpetuse kirjakohtade tunnid ja seotud konteksti tunnid, järgib ta õpetaja käsiraamatus olevat tundide järjestust. Mõnikord on mõni nädal, kus ühel päeval kooli ei ole. Nendel nädalatel seab ta esikohale kuldõpetuse õpikogemused ja valib, milline teine tund sellel nädalal tempojuhendist välja jätta.
Vend Morales järgib sellist mustrit kuni kursuse esimese poole viimaste nädalateni. Kui alles on jäänud kaks nädalat, planeerib ta kuldõpetuse kordamise tunni asemele tunni „Kuldõpetus: kordamine 1. arvestuse jaoks”. Kursuse esimese poole viimasele nädalale otsustab ta planeerida tunni „Kuldõpetus: 1. arvestus”. Ta planeerib selle nädala alguse poole, et juhuks kui mõni õpilane puudub või kellelgi on vaja see uuesti teha, siis neil oleks võimalus seda teha.
Stacie Richards, koolitundidevahelise seminari direktor
Õde Richardsi ja tema õpetajate õpetatava piirkonna kooliaasta teine semester kestab 3. jaanuarist 27. maini. Seejärel on 22. augustini kestev suvine koolivaheaeg.
Semestri esimeseks pooleks saab õde Richards luua tempojuhendi, milles on vähe erinevusi õpetajate käsiraamatuga. Kuid kui ta võrdleb kooli kava „Tule, järgne mulle” ajakavaga, siis märkab ta, et õpilaste suvisel koolivaheajal oleku ajaks on planeeritud õppekavva kaks kuldõpetuse kirjakohta. Need kohad on Johannese 17:3 ja Luuka 24:36–39. Kuna kuldõpetuse üks eesmärk on katta lõhe selle vahel, mis õpilastel jääb vahele koolivaheajal, otsustab ta leida koha käesoleva semestri kavas, kuhu need kirjakohad lisada. Ta teab ka, et peab enne suvevaheaega planeerima tunnid „Kuldõpetus: kordamine 1. arvestuse jaoks” ja „Kuldõpetus: 1. arvestus”.
Nende kohanduste tegemiseks otsustab ta alustada semestri viimasest nädalast ja sealt minna tagasi, kuni on saanud lisada arvestuse, kordamise arvestuse jaoks, kuldõpetuse tunnid ja nendega seotud konteksti tunnid ning kõik teised soovitud tunnid. Ta otsustab tundi „Kuldõpetus: 1. arvestus” semestri viimasel nädalal mitte läbi viia, sest see koolinädal on väga paindlik ja paljud õpilased puuduvad sellel nädalal. Seepärast jätab ta viimase nädala nii, nagu ajakavas planeeritud.
Teades, et tundi „Kuldõpetus: kordamine 1. arvestuse jaoks” tuleks õpetada enne arvestust, otsustab õde Richards panna selle semestri eelviimase nädala esimeseks tunniks ja arvestuse sama nädala viimaseks tunniks. See võimaldab õpilastele paar päeva nende kirjakohtade õppimiseks, millega nad pärast kordamist nii tuttavad ei olnud.
Seejärel otsustab ta, et kordamine on kõige tõhusam pärast seda, kui õpilased on ära õppinud kõik kuldõpetuse kirjakohtade tunnid. Ta saavutab selle eesmärgi, tõstes Matteuse 22:36–39 kuldõpetuse tunni koos vastava konteksti tunniga eelmise nädala lõppu, ja samal ajal jääb tal ka paar päeva kordamise ning arvestuse vahele.
Seejärel näeb õde Richards võimalust panna Johannese 17:3 kuldõpetuse tund koos vastava konteksti tunniga tempojuhendisse. Need tunnid olid algselt planeeritud suvevaheajale. Pärast kõikide selle nädala alles jäänud õppetundide eesmärkide lugemist valis ta kolm õppetundi, mida tema arvates tema piirkonna õpilased kõige rohkem vajasid. 24.–30. aprilli nädala puhul ei näinud ta muudatuste tegemist vajalikuna.
Õde Richards teadis, et oli veel vaid üks kuldõpetuse tund, Luuka 24:36–39, mis oli vaja kuskile panna. Tavaliselt oleks see langenud suvisele koolivaheajale. Ta märkas, et 17.–23. aprilli nädalal oli kuldõpetuse kordamise tund, mille sai asendada Luuka 24 tunniga. Aga kui ta vaatas ajakavas veel edasi, siis märkas ta ülestõusmispühade nädalat, kus ei olnud ühtegi planeeritud tundi.
Teades, et Luuka 24 kuldõpetuse tund koos oma vastava konteksti tunniga sobib ülestõusmispühade nädalasse hästi, otsustas ta selle sinna planeerida. Seejärel vaatab ta üle teised tunnid, mis õpilastel suvise koolivaheaja tõttu vahele jäävad, ja otsustab, et kõige olulisemad tunnid nendest oleksid Päästja kannatamisest Ketsemani aias, Tema ristilöömisest ja Tema ülestõusmise tunnistajatest. Ta täidab ülestõusmise nädala, lisades sinna need tunnid.
Valides need tunnid, suutis õde Richards seada esikohale kuldõpetuse ning anda õpilastele väärtuslikud õpikogemused, mis keskenduvad ülestõusmispühade nädalal Päästjale.
Kogu ülejäänud semestri tunnid suutis ta organiseerida viisil, mis järgis õpetajate käsiraamatu järjekorda üsna hästi.