Liliu Tangata pe Fefiné
Te u poupouʻi fēfē nai ha taha kuo ʻiloʻi ʻaki e liliu tangata pe fefiné?


“Te u poupouʻi fēfē nai ha taha kuo ʻilo ʻaki e tangata pe fefiné?” Liliu Tangata pe Fefiné: Ko Hono Poupouʻi ʻo e Niʻihi Kehé (2020)

“Te u poupouʻi fēfē nai ha taha kuo ʻilo ʻaki e tangata pe fefiné?” Liliu Tangata pe Fefiné: Ko Hono Poupouʻi ʻo e Niʻihi Kehé

Te u poupouʻi fēfē nai ha taha kuo hā meiate ia kuó ne liliu tangata pe fefiné?

Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Lainolo A. Lasipeni, ko e kakai ko ia ʻoku nau a‘usia ʻa e ngaahi ongo ʻo e liliu tangata pe fefiné [“ʻoku fie maʻu ke nau ongoʻi ʻoku ʻōʻōfaki ʻa kinautolu ʻi he toʻukupu ʻo honau Fakamoʻuí pea ʻoku ʻofeina kinautolu. ʻI he taimi lahi, ʻoku ui kitautolu ʻe he ʻEikí; ʻokú Ne finangalo ke tau hoko ko Hono ngaahi toʻukupu ʻofá. ‘Oku fie maʻu ke fakalotolahiʻi [honau] ngaahi kaungāmeʻá ke fai ʻa e me‘a tatau”(“Ko Sīsū Kalaisi ʻa e Talí”[Ko ha Efiafi mo ha Taki Māʻolunga, 8 Fēpueli, 2019]).

ʻE lava ke faingataʻa pea fakatupu puputuʻu ʻa e talanoa kau ki he ngaahi ongoʻi ‘o e faikehekehe ʻi he tuʻunga tangatá pe fefiné. Mahalo ʻoku ʻikai ʻilo ʻe he taha ʻokú ke ʻofaʻí ʻa e founga ke talanoa atu ai kiate koe ʻo kau ki aí. Mahalo ʻe ʻi ai e taimi te ke ongoʻi ʻoku ʻikai ke ke feʻunga. Neongo he ʻikai ke ke ʻilo maʻu pē ʻa e founga hono tali ʻo e ngaahi meʻa ʻoku fehangahangai mo ha tokotaha kehé, ka he ʻikai te ke fakaʻiseʻisa ʻi hoʻo ala atu ko ia ʻi he loto-ʻofa mo e loto-mahinó.

Kapau ʻe tōtuʻa hoʻo ngaahi meʻa ʻoku fakahokó, ʻita, pe lea ‘aki ha ngaahi meʻa te ke fakameʻapangoʻia aí, ʻoua ‘e loto-foʻi. Mahalo ‘e faingataʻa foki ʻeni kiate koe. Ko ha kiʻi taimi ʻeni ʻi hoʻo moʻuí ke fepōtalanoaʻaki ai mo ia ʻokú ke ʻofa aí. Kapau ‘okú ke ongoʻi ‘oku totonu ke ke kole fakamolemole koeʻuhí ko ho‘o ngaahi tōʻongá, fakahoko ia.

Kapau ‘okú ke hohaʻa pe ongo‘i loto-mamahi ʻi he tūkunga ko ‘ení, ʻai ke ke ʻiloʻi ʻoku ʻikai ke ke tuenoa. Mahalo te ke hoha‘a koeʻuhí ko e kahaʻu naʻá ke fakaʻanaua maʻá ho fāmilí ʻoku kamata ke mōlia atu. ʻE ala fie maʻu ha taimi ki he tengihiá. (Vakai, “Grief,” Gospel Topics, topics.ChurchofJesusChrist.org.)

Naʻe fakamatala ʻa Palesiteni Poni H. Kōtoni ʻo pehē: “ʻOku tau fie maʻu kotoa ke ʻiloʻi kitautolu. ʻOku tau loto ke tau mahuʻinga, ke manatuʻi, pea mo ʻofaʻi. … Te tau lava ʻo fakafanongo mo ʻofa ʻo ʻikai fakaangaʻi pea ʻoange ha ʻamanaki pea mo ha tokoni ʻi he fakahinohino ʻilo pau ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní. … Tatau ai pē pe ʻoku mālohi pe vaivai ʻetau fanga sipí, fiefia pe mamahi, te tau lava ʻo fakapapauʻi ʻoku ʻikai ha taha ʻe tuenoa”Hoko ko ha Tauhisipi,” Liahona, Nōvema 2018, 74, 76).

Paaki