Teine Nefi raamat

1 Ja nüüd, sündis, et pärast seda, kui mina, Nefi, olin lõpetanud oma vendade õpetamise, rääkis ka meie isa Lehhi neile palju asju ja tuletas nendele meelde, kui suuri asju Issand on neile teinud, tuues nad välja Jeruusalemma maalt.

2 Ja ta rääkis neile nende vastuhakust vete peal ja Jumala halastusest nende ellujätmisel, et meri neid ei neelanud.

3 Ja ta rääkis neile ka tõotatud maast, mille nad olid saanud – kui halastav oli Issand olnud, hoiatades meid, et me peaksime Jeruusalemma maalt põgenema.

4 Sest vaata, ütles ta, ma olen näinud nägemust, millest ma tean, et Jeruusalemm on hävitatud; ja kui me oleksime jäänud Jeruusalemma, oleksime meie samuti hukkunud.

5 Aga, ütles ta, vaatamata meie kannatustele oleme me saanud tõotatud maa, maa, mis on kõikidest maadest parim; maa, mille kohta Issand Jumal on teinud minuga lepingu, et see maa saab minu seemne pärisosaks. Jah, Issand on andnud lepinguga selle maa minule ja minu lastele igaveseks ning samuti ka kõikidele nendele, kes Issanda käega juhitakse välja teistelt maadelt.

6 Mispärast, mina, Lehhi, kuulutan prohvetlikult vastavalt Vaimule, mis on minu sees, et keegi ei tule sellele maale ilma, et Issanda käsi neid tooks.

7 Mispärast, see maa on pühitsetud selle jaoks, kelle ta toob. Ja kui on nõnda, et nad teenivad teda vastavalt käskudele, mis ta on andnud, siis on see neile vabaduse maa; mispärast, neid ei viida kunagi vangistusse; ent kui nõnda sünnib, siis on see süütegude tõttu; sest kui maa kubiseb süütegudest, saab see olema nende pärast neetud, aga õigemeelsete jaoks on see õnnistatud igavesti.

8 Ja vaata, tark on hoida seda maad veel varjul teiste rahvaste teadmuse eest; sest vaata, paljud rahvad ujutaksid selle maa üle, nii et sinna ei jääks enam ruumi pärisosa jaoks.

9 Mispärast, mina, Lehhi, olen saanud lubaduse, et kuivõrd need, kelle Issand Jumal toob välja Jeruusalemma maalt, peavad kinni tema käskudest, saadab neid selle maa palgel edu; ja neid hoitakse varjus kõikide teiste rahvaste eest, et nad võiksid võtta selle maa oma valdusesse. Ja kui on nõnda, et nad peavad kinni tema käskudest, on nad selle maa palgel õnnistatud ja pole kedagi, kes neid häiriks või võtaks neilt nende pärandmaad; ja nad elavad julgelt igavesti.

10 Ent vaata, kui tuleb aeg, et nad kalduvad uskmatusse, pärast seda, kui nad on Issanda käest vastu võtnud nii suured õnnistused – kui nad teavad maailma ja kõigi inimeste loomisest, teades Issanda suurtest ja imepärastest töödest maailma loomisest peale; kui neile on antud vägi teha kõiki asju usus; kui neil on kõik käsud algusest peale ja nad on toodud tema lõpmatu headusega sellele väärtuslikule tõotatud maale – vaata, ma ütlen, kui saabub päev, mil nad hülgavad Iisraeli Püha, tõelise Messia, oma Lunastaja ja oma Jumala, vaata, lasuvad nende peal tema kohtumõistmised, kes on õiglane.

11 Jah, ta toob nende juurde teised rahvad ja annab võimu nendele, ja ta võtab neilt ära nende maavaldused, ja ta laseb neid hajutada ja lüüa.

12 Jah, ühest põlvkonnast teise on nende seas verevalamised ja suured nuhtlused; mispärast, mu pojad, ma tahan, et te peaksite meeles; jah, ma tahan, et te võtaksite kuulda mu sõnu.

13 Oo, et te ärkaksite; ärkaksite sügavast unest, jah, koguni põrguunest ja raputaksite endalt jubedad ahelad, millega te olete seotud, mis on ahelad, mis seovad inimlapsi, nii et nad viiakse ära vangidena alla igavesse häda ja viletsuse kuristikku.

14 Ärgake! Ja tõuske põrmust ning kuulake oma võbiseva vanema sõnu, kelle jäsemed te peate varsti panema külma ja vaiksesse hauda, kust ei pöördu tagasi ükski rändur; veel mõned päevad ja ma lähen kõige maailma teed.

15 Ent vaata, Issand on lunastanud mu hinge põrgust; ma olen näinud tema hiilgust ja tema armastuse käsivarred on igavesti ümber minu.

16 Ja ma soovin, et teil oleks meeles täita Issanda määrusi ja kohtuotsuseid; vaata, see on vaevanud mu hinge algusest peale.

17 Aeg-ajalt on mu süda olnud murest raske, sest ma olen kartnud, et teie kõvasüdamelisuse pärast toob Issand, teie Jumal, teie peale oma viha täiuse, nii et teid lõigatakse ära ja hävitatakse igaveseks;

18 või et teie peale tuleb mitmeks põlveks needus ja teid nuheldakse mõõga ja näljaga ning vihatakse ja juhitakse kuradi tahtmist ja vangistust mööda.

19 Oo mu pojad, ärgu tulgu need asjad teie peale, vaid olge Issanda valitud ja soositud rahvas! Ent vaata, tema tahtmine sündigu; sest tema teed on õigemeelsus igavesti.

20 Ja ta on öelnud: Kuivõrd te peate kinni minu käskudest, saadab teid maal edu, aga kuivõrd te ei pea kinni minu käskudest, lõigatakse teid minu juurest ära.

21 Ja nüüd, et minu hing teie üle rõõmustaks ja mu süda jätaks selle maailma, tundes head meelt teie pärast, et ma ei peaks minema hauda kurvastuse ja murega, siis tõuske põrmust, mu pojad, ja olge mehed, olge kindlad üksmeeles ja südames, ühinenud kõigis asjades, et te ei langeks vangistusse.

22 Et teid ei neetaks valusa needusega; ja samuti, et te ei tõmbaks endale õiglase Jumala meelepaha enda hävinguks, jah, mõlema, hinge ja keha igaveseks hävinguks.

23 Ärgake, mu pojad; pange selga õigemeelsuse kaitserüü! Raputage maha ahelad, millega te olete seotud, ja tulge välja varjust ning tõuske põrmust!

24 Ärge hakake enam vastu oma vennale, kelle nägemused on olnud hiilgavad ja kes on käskudest kinni pidanud sellest ajast saadik, kui me lahkusime Jeruusalemmast; ja kes on olnud tööriistaks Jumala käes, et tuua meid tõotatud maale; sest kui poleks olnud teda, oleksime me kõnnumaal nälja tõttu hukkunud; ometi olete püüdnud teie temalt elu võtta; jah, ja ta on kannatanud teie pärast palju muret.

25 Ja ma kardan ja värisen üliväga teie pärast, et tal tuleb taas kannatada, sest vaata, te olete süüdistanud teda, et ta on püüdnud saada teie üle väge ja võimu; kuid ma tean, et ta ei ole püüdnud saada ei väge ega võimu teie üle, vaid ta on taotlenud Jumala au ja teie endi igavest heaolu.

26 Ja te olete nurisenud selle üle, et ta on olnud teiega otsekohene. Te ütlete, et ta on olnud terav; te ütlete, et ta on olnud teie peale vihane; kuid vaata, tema teravus oli temas olnud Jumala sõna väe teravus; ja see, mida te nimetate vihaks, oli tõde vastavalt sellele, mis on Jumalas, mida ta ei saanud tagasi hoida, kuulutades julgelt teie süütegudest.

27 Ja on paratamatu, et Jumala vägi on temaga, koguni selleni välja, et tema käsib ja teie peate kuuletuma. Ent vaata, see ei olnud tema, vaid see oli Issanda Vaim, mis oli temas, mis avas ta suu kõnelemiseks, nii et ta ei saanud seda sulgeda.

28 Ja nüüd, mu poeg Laaman ja ka Lemuel ja Sam ja samuti mu pojad, kes on Ismaeli pojad, vaadake, kui te võtate kuulda Nefi häält, siis te ei hukku. Ja kui te võtate teda kuulda, siis ma jätan teile õnnistuse, jah, nimelt oma esimese õnnistuse.

29 Aga kui te ei võta teda kuulda, võtan ma oma esimese õnnistuse ära, jah, tõepoolest oma õnnistuse, ja see jääb siis tema peale.

30 Ja nüüd, Soram, ma räägin sinule: Vaata, sa oled Laabani teenija; ometi on sind Jeruusalemma maalt välja toodud ja ma tean, et sa oled mu poja Nefi tõeline sõber igavesti.

31 Mispärast, kuna sa oled olnud ustav, saab sinu seeme õnnistatud koos tema seemnega, nii et nad elavad selle maa palgel kaua ja neid saadab edu; ja mitte miski peale süütegude nende seas ei või kahjustada ega segada nende edu selle maa palgel igavesti.

32 Mispärast, kui te peate kinni Issanda käskudest, siis on Issand pühitsenud selle maa, et sinu seemnel oleks siin koos minu poja seemnega turvaline.