„Paremaks saamise jumalik plaan”, Sulle, Noor!, juuli 2021, lk 2–5.
Paremaks saamise jumalik plaan
Kui näeme surelikku elu õiges kontekstis, siis mõistame, et küsimus ei ole mitte „olla või mitte olla?”, vaid hoopis „kas saada paremaks või mitte saada paremaks?”.
Mul on olnud õnnistus olla iga meie lapse sünni ajal oma naise juures ja viibida oma mõlema vanema surma juures. Mind üllatas see, mida nendel sünni- ja surmahetkedel tundsin. Tundsin, et leiab aset midagi püha. Aeg maa peal on meie eksistentsi igavikuliselt oluline osa. Taevas tähistab iga sureliku elu algust ja lõppu.
Seda, mida me siin maa peal olles tegema peame, võib mõista ainult siis, kui teame, mis toimus enne sündi ja mis tuleb pärast surma. Kui meil oleks ainult maapealne elu, siis ütleksime vahest „söö, joo ja ole rõõmus” (2Ne 28:7), ilma et teiste pärast muretseksime. Kuid kui näeme surelikku elu õiges kontekstis, siis näeme, et küsimus ei ole mitte „olla või mitte olla?”, vaid pigem „kas saada paremaks või mitte saada paremaks?”.1
Teadmine päästmisplaanist – meie elu enne sündi, elu eesmärk maa peal, elu pärast surma – ja võtmerollist, mida meie Päästja Jeesus Kristus selles plaanis mängib, näitab meile, et Ta aitab meil sellest elust läbi minna. Temaga lepinguid sõlmides astume lepingurajale ja saame samm-sammult rohkem Tema- ja meie Taevase Isa sarnaseks.
Meie elu enne maapealset elu
Ilmutusest õpime, et oleme Jumala vaimulapsed ja elasime koos Temaga kaua aega enne seda, kui maa peale tulime. Meie Taevane Isa valmistas meile tee, kuidas saada rohkem Tema-sarnaseks. Need, kes valisid surelikkusele eelnenud elus meie Isa päästmisplaani ehk õnneplaani – mida tegime me kõik –, otsustasid saada paremaks.
Vanem Christofferson koos oma abikaasa ja lastega.
Meie aeg maa peal
Me tulime maa peale, mille lõid Jumal ja Tema Poeg Jeesus Kristus. Me saime füüsilise keha. Keha on hädavajalik, et saada sama hiilguse osaliseks, mis on Jumalal. Kui näitame, et peame kinni Jumala käskudest, siis „lisatakse hiilgust [meie] peade peale ikka ja igavesti” (Aabr 3:26). See tähendab, et saame oma taevaste vanemate sarnaseks ja elame koos nendega igavesti. Me hüüdsime rõõmust nendest imelistest võimalustest kuuldes.
Meie teiega ootasime kaua aega, kuid nüüd oleme siin maa peal. Ootame aega, mil tõuseme üles täiusliku, surematu kehaga ja siseneme taevariiki, et nautida igavest elu – mis on nii imeline, et me ei suuda seda isegi ette kujutada. Vahepeal me õpime ja püüame teha „kõike, mida iganes Issand, [meie] Jumal, [meil] teha käsib” (Aabr 3:25). Kuna me teame Jumala plaani, teame, et neid käske ei anta meie vabaduse või õnne piiramiseks – hoopis vastupidi. Käsud on meie teejuhiks ülima vabaduse ja rõõmu juurde.
Ta andis meile Päästja
Kuid ikkagi on elu raske. Me komistame, õppides usus elama. Kuid Jumal lubas enne maa loomist, et Ta annab Päästja, kes päästab meid patust ja surmast. Oma kannatuste ja surmaga – oma lepitusega – maksis Jeesus Kristus meie pattude eest ja pakub meile meeleparanduse andi. Niisiis, kui me meelt parandame, annab Ta andeks meie patud ja puhastab meid nende mõjudest. Ja oma ülestõusmise kaudu annab Päästja meile isikliku ülestõusmise ja surematuse anni.
J. Kirk Richards. Iga põlv nõtkub
Lepingurajal käimine
Just nagu me sünnime füüsiliselt sellesse surelikku maailma, peame me sündima uuesti vaimselt taeva kuningriiki. Me teeme seda, kui rakendame usku Kristusesse, parandame meelt, saame ristitud ja võtame vastu Püha Vaimu. See on vaimse muutumise algus, mis kestab kogu maapealse elu. Me nimetame seda mõnikord „lõpuni vastupidamiseks”, mis tähendab, et püüame kogu elu olla kuulekad oma ristimislepingule, vajadusel meelt parandada ja edasi liikuda. „Jah, ja nii sageli, kui minu rahvas meelt parandab,” ütleb Jeesus, „andestan ma neile nende eksimused minu vastu” (Mo 26:30).
Võite loota Jumala abile
Sünnieelses elus valisite Jumala, valisite Kristuse, valisite nende abiga saada paremaks. Ja võite loota nende abile. Jumaluse liikmed pole meie elus passiivsed vaatlejad. Nad armastavad meid lõpmatult ja kasutavad oma väge, et meid aidata, nii palju kui me seda lubame. Nad austavad alati meie valikuvabadust, kuid on innukad meid õnnistama. Jeesus kinnitab meile: „Ei unusta mina sind, oo Iisraeli koda. Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse” (1Ne 21:15–16).
Samm-sammult paremaks saamine
Mõni leiab, et selestiline kuningriik on realistlik lootus teistele, kuid millegipärast mitte neile endale. Tõde on see, et keegi ei ole selle vääriline ilma Jeesuse Kristuse armuta. Õnneks võite saada osa Tema armust. Jeesus ütles meile, et on maailma ära võitnud. Oma ristimislepingu ja teiste lepingutega seote end Tema külge nii, et koos Temaga võidate ka teie maailma ära.
Te ei pea saavutama siin maa peal täiuslikkust. Prohvet Joseph Smith võrdles seda redelil ronimisega: alustate alt ja evangeeliumi põhimõtteid õppides ja nende järgi elades ronite samm-sammult üles. Ja ta õpetas, et see õppimine jätkub pärast seda elu – „See kõik ei olegi mõeldud mõistmiseks selles maailmas”.2
Ükskõik, milliste nõrkuste, raskuste või kannatustega me maa peal kokku puutume, lubab Jumal oma ustavatele lastele, et me ei jää ilma ühestki õnnistusest, kui püsime lepingurajal (või sellele kiiresti tagasi pöördume). Siis läheb kõik hästi. See on paremaks saamise jumalik plaan!