Kosei rõõm

David Dickson

Kiriku ajakirjad

See noor mees Jaapanist armastab evangeeliumi jagada.

Foto: Getty Images

Ta mängib klaverit. Ta jookseb. Ta harrastab isegi kaugushüpet! Kuid need pole ainsad tegevused, mis 17-aastase Jaapanist Nagasakist pärit noormehe Kosei H. juures muljet avaldavad.

„Ta on üks parim noor misjonär, keda ma olen tundnud,” ütleb õde Mckenna Frasure, hiljuti koju naasnud misjonär, kes teenis Jaapanis, kus Kosei elab. „Kosei ei jätnud kunagi kasutamata võimalust olla koos misjonäridega ja tunnistada Kristusest Kiriku ürituste ja sotsiaalmeedia kaudu,” ütles ta.

Kosei peab misjonäre oma lähedasteks sõpradeks. Ja see pole üllatav, kui mõistate, kui väga talle meeldib evangeeliumi jagada.

„Misjonitöö valmistab mulle rõõmu,” räägib Kosei. „Nefi õpetas meile, et elupuu vili „on kõikidest asjadest kõige ihaldusväärsem” (1Ne 11:22). Mõned inimesed võivad sellest viljast ära öelda. Kuid kuna mina tean, kui magus see vili on, siis soovin jagada evangeeliumi ka end ümbritsevate inimestega.”

Evangeeliumi õnnistuste jagamine võib olla Kosei suurim talent.

Sotsiaalmeedia edu

Pärast misjonäride ettevalmistusklassis käimist tundis Kosei veelgi suuremat soovi evangeeliumi rõõmu oma sõpradega jagada. Ta alustas veebis. Üks peamisi tööriistu, mida ta kasutab evangeeliumiga seotud sõnumite ja sisu jagamiseks, on sotsiaalmeedia.

Mitu tema sõpra on neile sotsiaalmeedia postitustele vastanud. Üks sõber tuli Kosei juurde ja ütles: „Ma tunnen huvi sinu kiriku vastu.”

See sõber oli algul lihtsalt tuttav, kuid peagi nende sõprus süvenes. „Alguses tahtis ta teada, millised erinevused on tema ja minu usu vahel,” selgitab Kosei. „Kuigi ma polnud temaga eriti tihti rääkinud, said meist pärast sotsiaalmeedias evangeeliumi jagamist head sõbrad.”

Sport, huvialad ja igavesed sõprussuhted

Sotsiaalmeedia pole ainus viis, kuidas Kosei oma usku jagab. Tuletage meelde, et tema elu on tegus, täis erinevaid harrastusi. Tal on palju võimalusi inimestega kohtuda ja sõpru leida. Ja ta kasutab neid võimalusi, et levitada evangeeliumirõõmu.

„Kord kutsusin spordiklubi sõbra inglise keele tundi, mida misjonärid kirikus õpetasid,” selgitab Kosei. „Kui ta inglise keelt õppis, sai temast ja misjonäridest head sõbrad.”

Kuid nende vestlused ei piirdunud inglise keele tundidega.

„Mu sõber hakkas imestama, miks need peaaegu temavanused misjonärid Jaapanis vabatahtlikku tööd tegid ja misjonäridena teenisid. Järgmiseks soovis ta teada, mis ajendab misjonäre teenima. Nüüd on ta kuulnud misjonäride vestlusi ja hoiab endiselt misjonäridega videovestluste kaudu ühendust.”

Alati, kui ta sõpradega evangeeliumist räägib, püüab Kosei seostada seda nende huvidega. „Näiteks räägin kõigepealt sellest, mis juhtub pärast surma, mis on elu eesmärk või kas Jumal on olemas,” ütleb ta. „Seejärel kohandan seda nende huvidest lähtuvalt.”

Ta muidugi mõistab, et kõik pole huvitatud. Tal on olnud tagasilööke, just nagu kõigil teistel. Ühel päeval, kui mitu tema sõpra olid talle kiriku kohta küsimusi esitanud, üritas Kosei ühega neist kiriku jaotusmaterjali jagada. „Sõber jooksis aga klassiruumist välja ja naeris koridoris minu üle.

See tegi mind väga kurvaks,” meenutas Kosei.

Kuid ta ei lase tagasilöökidel end heidutada. Ta teab, et see, mida ta jagab, õnnistab nende elu igavesti, kui nad teda kuulda võtavad.

Rõõm, mis teda innustab

„Ma tunnen Kristusest õpetamisest rõõmu,” räägib Kosei. „Kui ma neid õpetusi ei teaks, poleks minu elus olnud tõelist rõõmu.”

Oma mitmete tegevuste ja huvialadega tegeledes teab Kosei, mida esikohale seada. „Jeesuse Kristuse evangeelium toob meie ellu lootust ja ilmutab kõike, mida me peaksime tegema,” ütleb ta. „Isegi kui tunneme masendust või kogeme raskusi, toob siiras palve rahu ja aitab meil olla positiivsed.”

Sellepärast on ta nii järjekindel igal võimalusel evangeeliumi jagama. Ta soovib, et teised võiksid kogeda seda, mis talle iga päev rõõmu teeb! „Soovin kogu südamest, et paljud võiksid kogeda seda tõelist rõõmu,” ütleb ta.

Mis on kõige olulisem

Loomulikult ei hõlma evangeeliumi jagamine kogu tema aega. Kosei teeb kõvasti tööd oma teiste elueesmärkide nimel. Iga päev teeb ta tublisti jooksu- ja jõutrenni. Kui tal on vaja veidi lõõgastuda, siis mängib ta klaverit. Samuti meeldib talle käia looduses ja veeta aega pere seltsis. „Käia looduses koos õdede-vendadega – ma ei unusta kunagi seda päeva, kui püüdsime kala ja sõime seda!” jutustab ta.

Kuid Kose võtab jätkuvalt aega selleks, mis on kõige olulisem.

Ja tal on väike nõuanne kõigile teistele, kes soovivad sama teha: „Me saame juhatust, kui peame käske. Seda tehes saab Issand meid tugevdada. Hirmud ja ärevus asendatakse lootuse ja enesekindlusega. Kui avame suu, ilma evangeeliumit häbenemata, õpivad inimesed tundma Kristuse sarnast armastust ja täituvad rõõmuga.”