„Pange õige kirja”, Sulle, Noor!, juuli 2021, lk 18–19.
Pange õige kirja
Pühakirju uurides oma mõtete kirjapanemine võib aidata teil õppida.
„Iga kord kui ma hakkan pühakirju lugema, jään ma magama,” ütles üks misjonär oma misjonijuhatajale. „Just nagu oleksid pühakirjad unerohi!”
Tema misjonijuhataja vastas: „Kas sa lugedes ka märkmeid teed?”
„Ei,” vastas misjonär.
„Ainult lugedes on kerge magama jääda või lasta mõttel uidata,” selgitas misjonijuhataja, „aga see on võimatu, kui lugemisele lisada kirjutamine!”
Misjonijuhataja nõuanne oli sellele vaevlevale misjonärile suureks abiks. Nii et kui otsite uut viisi, kuidas paremini pühakirju uurida, siis proovige seda. Loetust kirjutades olete tõenäoliselt ka rohkem kaasatud ja õpite paremini.
Järgnevalt on toodud mõned lähenemisviisid, millest oleme kasu saanud.
Vend Steven J. Lund:
Lugedes hoian paberi käepärast. Kui Vaim mind uurimise käigus õhutab, siis kirjutan need õhutused üles.
Sain selle idee vanem Richard G. Scottilt (1928–2015) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, kes ütles: „Pange kindlasse kohta kirja Vaimult õpitud tähtsad asjad. Te avastate, et hinnalisi muljeid kirja pannes tuleb neid sageli veelgi. Samuti on teadmised, mida olete omandanud, teiega kogu elu.” (To Acquire Knowledge and the Strength to Use It Wisely. – Ensign, juuni 2002, lk 32)
Ma tean, et need sõnad on tõesed. Kõnesid ja õppetunde ette valmistades vaatan lisaks pühakirjadele ka seda, mida ma neid lugedes olen kirja pannud.
Vend Ahmad Corbitt:
Mulle meeldib uurida teemade kaupa. Loen pühakirju algusest lõpuni, kuid samuti meeldib mulle pühakirju lapata ja teemasid uurida. Näiteks kasutan Pühakirjajuhti, et leida kirjakohti usu või Iisraeli kokkukogumise teemal. Ja ma ei tee lihtsalt märkmeid, vaid kirjutan üles, mida ma õpin, et teha kindlaks, et ma seda tõeliselt mõistan. Mind paneb imestama, kui palju paremini ma seda tehes asjadest aru saan. Samuti valin ma välja mõned salmid, mida pähe õppida.
Vend Bradley Wilcox:
Mul on pühakirjapäevik, kuhu kirjutan pühakirjakohad oma sõnadega ümber. Näiteks: „Loomupärane inimene on Jumala vaenlane” (Mo 3:19) kohta kirjutasin ma: „Uhke inimene, kes meelt ei pranda, otsustab olla Jumala vaenlane, aga Jumal ei ole tema vaenlane. Jumal on tema parim sõber.”
Samuti kirjutan üles küsimusi. Need võivad olla küsimused, millele mõtlen enne lugemist, või küsimused, mis tekivad lugemise käigus. Igatahes aitavad need mul keskenduda.
Oma mõtete üleskirjutamise vägi
Igaüks meist selles juhatuses uurib pühakirju erinevalt, kuid me kõik kirjutame neid lugedes!
Lugemine aitab meil oma mõtteid ja tundeid ära tunda. See on oluline. Ja kui me kõneleme või kirjutame, siis avastame ja väljendame oma sisemisi mõtteid ning tundeid. Leiame, et see aitab meil paremini evangeeliumi tõdesid omaks võtta.
Üks noormees avastas enda jaoks selle tõe, kui tal paluti sakramendikoosolekul kõne teha. Ta oli kuulnud palju teisi inimesi kõnelemas, kuid ei mäletanud nende kõnede üksikasju. Seekord oli teistmoodi. Kui ta kirjutas üles oma kõne kava, siis mitte ainult ei aidanud see tal organiseeritud kõne esitada, vaid jäi talle kauaks ajaks meelde.
Sama võib juhtuda pühakirjade uurimisel. Kui te pühakirju avades magama jääte, siis on aeg üles ärgata. Võtke kätte pliiats, pastakas, telefon või arvuti ja hakake kirjutama. Võite üllatuda, kuidas see teie kogemust muudab.