„Juurdepääs Tema jõule – nüüd ja alati”, Sulle, Noor!, märts 2024.
Jõud igal ajal
Juurdepääs Tema jõule – nüüd ja alati
Olete väärt saama Jeesuse Kristuse jõudu ja abi.
Illustreeris Alex Nabaum
Kujutage ette, et jalutate metsas ja näete väikest poisi, kes on kukkunud põõsasse ja seal okstesse takerdunud. Üks okstest on liiga raske, et ta seda üksi tõsta jaksaks.
Kas te aitaksite? Või istute kõigepealt maha, et otsustada, kas ta üldse väärib teie abi?
Muidugi aitate! Mõte oodata abistamisega seni, kuni poiss on selle ära teeninud, võib teile isegi absurdsena tunduda. Ja ometi mõtleme endast just nii – ainult, et sel puhul oleme meie see abi vajav laps.
Te olete päästmist väärt
Olenemata teie vanusest olete Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega võrreldes laps. (Te olete tegelikult otseses mõttes Taevase Isa laps.) Ja teie jõud – füüsiline, emotsionaalne, vaimne või hingeline – pole nendega võrreldes sugugi suur. Enamik meist mõistab seda piisavalt hästi. Kuid kui me mingil põhjusel komistame, tunneme liiga sageli, et ei või abi otsida enne, kui oleme selle välja teeninud. See lihtsalt pole tõsi.
President Dieter F. Uchtdorf, kes teenis Esimese Presidentkonna teise nõuandjana, rääkis kord Luuka 15. peatükis olevast kadunud lamba tähendamissõnast.
„Kas lammas peab teadma, kuidas kasutada keerulist sekstanti, et oma koordinaate arvutada?” küsis ta. „Kas ta peab oskama kasutada GPS-i, et oma positsiooni määrata? Kas tal peavad olema teadmised, kuidas luua rakendus, mis abi kutsub? Kas lambal on vaja sponsorite heakskiitu, enne kui Hea Karjane appi tuleb?
Ei. Kindlasti mitte! Lammas on jumalikku päästmist väärt lihtsalt sellepärast, et Hea Karjane teda armastab.
Minu jaoks on tähendamissõna kadunud lambast üks kõige lootustandvamaid lugusid kogu pühakirjades.”1
Igaüks meist võib mitmel erineval põhjusel ära eksida. Jumalik abi võib meist igaüht juba otsida.
Abi on alati saadaval
Abi pole meile kättesaadav mitte ainult siis, kui teeme pattu, vaid ka siis, kui elame parimal võimalikul viisil. Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Ma kahtlen, et kas me üldse mõistame täiel määral lepituse tugevdavat väge oma elus ega usu ekslikult, et peame kandma oma koormaid üksi – puhta meelekindluse, tahtejõu, enesedistsipliini ning ilmselgelt piiratud pädevusega.
Üks asi on teada, et Jeesus Kristus tuli ma peale, et meie eest surra. Samas tuleb meil osata hinnata ka seda, et Issand soovib oma lepituse ja Püha Vaimu väe kaudu meid virgutada – mitte üksnes selleks, et meid juhatada, vaid ka selleks, et anda meile jõudu ja teha meid terveks.”2
Te olete Tema abi väärt! Olenemata sellest, millist teed olete hiljuti kõndinud, on Jeesus Kristus valmis kõndima teiega järgmist teelõiku.