Olge tasased ja vaga südamega
Vanem Ulisses Soares
Seitsmekümne juhatusest
Tasadus ei tähenda nõrkust, vaid see tähendab, et oleme lahked ja käitume hästi.
Mormon õpetas, et inimesel „ei saa olla usku ja lootust muidu, kui ta on tasane ja vaga südamega”1. Ta lisas, et ilma nende omadusteta on „usk ja lootus asjata, sest mitte keegi pole vastuvõetav Jumala ees kui vaid südames tasane ja vaga”2.
Tasadus on omane neile, kes on „jumalakartlikud, õigemeelsed, alandlikud, õplikud ja kannatustes kannatlikud”3. Sellised inimesed tahavad järgida Jeesust Kristust ja on meelelaadilt rahulikud, kuulekad, sallivad ja alandlikud.
Apostel Paulus õpetas, et tasadus on Vaimu vili.4 Seda saab kõige kergemini saavutada siis, kui me „elame Vaimus”5. Ja selleks, et elada Vaimus, peab meie eluviis peegeldama õigemeelsust Issanda ees.
Kui võtame enda peale Kristuse nime, oodatakse meilt, et püüaksime matkida Tema omadusi ja muuta iseloomu, et saada iga päevaga üha enam Tema sarnaseks. Oma jüngreid manitsedes ütles Päästja: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik.”6 Kui „[tuleme] Kristuse juurde, [keelame] endale kõik jumalatu; .. ja [armastame] Jumalat,” siis tuleb Kristuse armust päev, mil võime olla Temas täiuslikud.7
„Kristuse sarnased omadused on annid Jumalalt. Need [omadused] saavad [meile] .. osaks siis, kui [me] oma valikuvabadust õigesti [kasutame]. .. Soovides olla Jumalale meelepärane, [peame me tunnistama] oma nõrkusi ja [olema] valmis ning innukad neid parandama.”8
Kui soovime saada rohkem Kristuse sarnaseks, on tasadus ülioluline. Ilma selleta ei saa me arendada teisi tähtsaid voorusi. Tasadus ei tähenda nõrkust, vaid see tähendab, et oleme lahked ja käitume hästi, oleme tugevad ja rahulikud ning väärtustame ja valitseme end.
Tasadus oli omadus, mida Päästja oma elus kõige külluslikumalt üles näitas. Ta ise õpetas oma jüngritele: „Õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik.”9
Me sünnime oma õnnistuseks tasaduse seeme südames. Me peame mõistma, et seda seemet pole võimalik kasvatada ja arendada ühe silmapilguga, vaid pigem aja jooksul. Kristus palub meil „[võtta] oma rist päevast päeva enese peale,”10 mis ei tähendab, et sellele peab keskenduma ja seda pidevalt soovima.
President Lorenzo Snow, meie evangeeliumi-ajajärgu viies prohvet õpetas: „Meie kohus on püüda olla täiuslik, .. parandada end iga päev, heita pilk läinud nädalale ja sel nädalal teha kõike paremini; teha täna paremini, kui tegime eile.”11 Niisiis, esimene samm tasaseks saamise teel on end päevast päeva ja nädalast nädalasse täiustada. Kui tahame selles protsessis edeneda, peame iga päev proovima olla paremad kui möödunud päeval.
President Snow lisas:
„Meil on meie väikesed puudused ja nõrkused, me peaksime püüdma neist jagu saada nii kiiresti kui võimalik ja süvendama seda tunnet oma laste südames, et nad .. peaksid ennast Tema ees hästi ülal igas olukorras.
Kui mees elab oma naisega ühe päeva ilma vaidlusteta või kedagi halvasti kohtlemata või Jumala Vaimu kurvastamata, siis .. siiamaani on ta täiuslik. Las ta püüab olla samasugune ka järgmisel päeval. Kui ta aga peaks järgmisel päeval oma püüdlustes ebaõnnestuma, ei tähenda see veel, et ta ei suudaks seda edukalt teha kolmandal päeval.”12
Meie pühendumust ja sihikindlust tunnistades annab Issand meile selle, mida me pole võimelised saama oma puuduste ja inimlike nõrkuste tõttu.
Teine tähtis samm tasaseks saamisel on õppida kontrollima oma tujusid. Kuna meis kõigis eluneb loomupärane inimene ja kuna elame pingelises maailmas, võib tujude kontrollimine olla meie elus üheks väljakutseks. Mõelge hetkeks, kuidas te reageerite, kui keegi ei täida teie soove sel hetkel, kui teie tahate. Või kui inimesed ei nõustu teie ideedega, kuigi olete täiesti kindel, et just nendes peitub probleemi õige võti? Kuidas reageerite, kui keegi teid solvab, kritiseerib teie püüdlusi või on ebasõbralik pelgalt seetõttu, et tal on paha tuju? Nii nendes kui ka teistes keerulistes olukordades tuleb meil õppida ennast kontrollima ja tundeid kannatlikult õrna veenmise teel väljendama. Kõige tähtsam on see meie kodus ja meie suhetes oma igaveste kaaslastega. Nende 31 aasta jooksul, mil ma oma kallimaga abielus olen olnud, on ta seda mulle sageli „hellalt” meelde tuletanud, kui me segadusttekitavate väljakutsetega silmitsi oleme seisnud.
Teises kirjas Timoteosele sõnas Paulus muude õpetuste seas:
„Ent Issanda sulane ärgu tülitsegu, vaid olgu lahke kõikide vastu, osav õpetama, valmis kannatama kurja,
kes tasase meelega noomib vastupanijaid, et Jumal neile kuidagi annaks meelt parandada ja tunnetada tõde,
kaineneda ja vabaneda.”13
Kui kontrollime, kuidas me millelegi reageerime, kui jääme rahulikuks ja mõõdukaks ning hoidume tülidest, hakkame väärima tasaduse andi. President Henry B. Eyring ütles kord: „Kui hoiame oma vihapursked usuga kontrolli all ning jahutame uhkust, siis annab Püha Vaim oma nõusoleku ning pühad lubadused ja lepingud saavad tõeks.”14
Teine samm tasaseks saamisel on alandlikkus. Issand andis Thomas B. Marshile prohvet Joseph Smithi kaudu juhatust, öeldes: „Ole alandlik, ja Issand, sinu Jumal, juhib sind kättpidi ning vastab sinu palvetele.”15
Usun, vennad ja õed, et üksnes alandlikud suudavad märgata ja mõista Issanda vastuseid nende palvetele. Alandlikud on õplikud, nad märkavad oma sõltuvust Jumalast ja soovivad alistuda Tema tahtele. Alandlikud on tasased ja mõjutavad teisi olema samasugused. Jumal on lubanud alandlikele, et Ta juhib neid kättpidi. Ma tõepoolest usun, et niikaua, kui me Jumalaga käsikäes käime, väldime me oma elus ekslemist ja kurbust.
Üks ilusamaid nüüdisaegseid näiteid tasadusest, mida ma tean, räägib vend Moses Mahlangust. Tema pöördumine sai alguse 1964. aastal, mil ta sai endale Mormoni Raamatu. Raamatu lugemine paelus teda, kuid alles 70ndate aastate alguses, kui ta Lõuna-Aafrikas Johannesburgis mööda tänavat jalutas, nägi ta ühel hoonel VAP Kiriku silti. Vend Mahlangus tärkas huvi ja selleks, et Kiriku kohta rohkem teada saada, astus ta hoonesse. Talle öeldi sõbralikult, et ta ei saa teenistustele tulla ega tohi ristitud saada, kuna selle riigi seadused seda tookord ei lubanud.
Vend Mahlangu nõustus selle otsusega tasaselt, alandlikult ja pahakspanuta, kuid tema tugev soov Kiriku kohta rohkem teada saada ei kahanenud. Ta palus, et Kiriku juhid jätaksid pühapäevaste koosolekute ajaks ühe akna kogudusehoones lahti, et ta saaks väljas istuda ja teenistusi kuulata. Vend Mahlangu pere ja sõbrad käisid mitu aastat regulaarselt kirikus „akna kaudu”. Ühel päeval 1980. aastal öeldi neile, et nad võivad kirikusse tulla ja ka ristitud saada. Milline hiilgav päev see vend Mahlangu jaoks oli.
Hiljem asutas Kirik koguduse tema naabruskonnas Sowetos. See sai võimalikuks ainuüksi tänu vend Mahlangu sarnastele sihikindlatele, vapratele ja ustavusele inimestele, kes jäid rasketes oludes nii mitmetel aastatel ustavaks.
Üks vend Mahlangu sõpradest, kes oli samal ajal Kirikuga liitunud, rääkis mulle selle loo, kui ma Soweto vaia külastasin. Kui me oma jutuajamise lõpetasime, kallistas ta mind. Vennad ja õed, ma tundsin tol hetkel, otsekui oleksid minu ümber Päästja armastavad käsivarred. Selle venna silmist paistis tasadus. Süda headusest ja sügavast tänutundest pakatamas, palus ta, kas ma räägiksin president Thomas S. Monsonile, kui tänulik ja õnnistatud ta koos paljude teistega on, kuna nende elus on tõeline evangeelium. Vend Mahlangu ja tema sõprade tasane eeskuju avaldas paljudele – iseäranis mulle – jäädavat mõju.
Vennad ja õed! Usun, et Päästja Jeesus Kristus on tasaduses meie ülim eeskuju. Isegi viimastel sureliku elu hetkedel, kui Teda ülekohtuselt süüdistati ja hukka mõisteti, kui Ta valuga risti üles Kolgatale tassis, kui Ta vaenlased teda pilkasid ja needsid, ning kui paljud, kes Teda tundsid ja kes olid Tema imetegusid pealt näinud, Ta hülgasid, naelutati Ta risti külge.
Isegi pärast kõige tugevamaid füüsilisi kannatusi pöördus Issand oma Isa poole ja lausus tasase ja alandliku südame põhjast: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”16 Kristus koges tohutuid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, et anda meile võimalus muuta oma vaimset loomust ja saada tasaseks nagu Tema.
Ma annan oma tunnistuse, et Jeesus Kristus on meie Päästja. Tunnistan teile, et tänu Tema armastusele on meil võimalik muutuda. Meil on võimalik oma nõrkused maha jätta. Meil on võimalik hüljata elus halb mõju, hoida viha kontrolli all, saada tasaseks ja arendada Päästjale iseloomulikke omadusi. Tema näitas meile teed. Ta oli meile täiuslikuks eeskujuks ja käskis meil kõigil saada selliseks nagu Tema. Ta kutsub meid ennast järgima, järgima Tema eeskuju ja saama Tema sarnaseks. Ma tunnistan nendest tõdedest Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.