Taevaluugid

Vanem David A. Bednar

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist

Kui elame kümnise seaduse järgi, siis õnnistatakse meid nii vaimselt kui ka ajalikult.

Ma soovin kirjeldada kahte olulist õppetundi kümnise kohta, mis ma oma elus olen saanud. Esimene õppetund räägib õnnistustest, mida kogevad kõik need üksikisikud ja perekonnad, kes ustavalt kümnise seadusele kuuletuvad. Teine õppetund rõhutab kümnise tähtsust Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku kasvamisel kogu maailmas. Ma palvetan, et Püha Vaim kinnitaks meist igaühele, et need põhimõtted on õiged.

Esimene õppetund – Tähendusrikkad, ent peenekoelised õnnistused

Õde Bednari ema on õigemeelne naine ja innukas koduhoidja. Ta on esimestest abialuaastatest alates tegelenud perekonna raamatupidamisega ning juba aastakümneid järjepidevalt oma pere sissetulekud ja väljaminekud lihtsasse pearaamatusse märkinud. Aastatega kogunenud info on põhjalik ja õpetlik.

Kui õde Bednar oli alles noor naine, kasutas ta ema pearaamatut, et toonitada kokkuhoidliku elu ja aruka majapidamise põhimõtteid. Ühel päeval koos tütrega eri kategooriate kulusid üle vaadates tegi ema huvitava tähelepaneku. Nende pere kulutused arstivisiitidele ja rohtudele olid märksa madalamad, kui oleks võinud arvata. Ta seostas selle leiu Jeesuse Kristuse evangeeliumiga ja selgitas oma tütrele üht vägevat tõde: kümnise seaduse järgi elades saame tihtipeale tähendusrikkaid, ent peenekoelisi õnnistusi, mis ei ole alati sellised, nagu me oleksime oodanud, ning mis võivad seetõttu kergesti kahe silma vahele jääda. Perekonna sissetulek ei olnud järsult suurenenud. Selle asemel õnnistas armastav Taevane Isa neid lihtsal ja pealtnäha tavalisel moel. Õde Bednarile jäi alatiseks meelde see emalt saadud tähtis õppetund, mis näitas, kuidas meile saadetakse avatud taevaluukide kaudu abi, nii nagu Malakia Vanas Testamendis lubas (vt Ml 3:10).

Kümnise kohta õpetades ja sellest tunnistades rõhutame sageli, et saame koheseid, tavatuid ja selgelt märgatavaid õnnistusi. Ja tõepoolest – ka selliseid õnnistusi tuleb ette. Kuid mõned neist paljudest õnnistustest, mida me sellele käsule kuuletudes saame, on tähendusrikkad, ent peenekoelised. Selliseid õnnistusi märkame ainult siis, kui oleme vaimselt tähelepanelikud (vt 1Kr 2:14).

Malakia loodud taevaluugi või akna kujund on väga kõnekas. Aknad lasevad hoonesse päevavalgust. Samamoodi kallatakse taevaluugi kaudu vaimset valgust ja mõistmist meie ellu, kui kümnise seadust au sees hoiame.

Näiteks on üheks peenekoeliseks ent tähendusrikkaks õnnistuseks tänulikkuse and, mis võimaldab meil hinnata seda, mis meil on, ning hoida oma himusid vaos. Tänuliku inimese rikkuseks on rahulolu. Tänamatu hing aga vaesub pidevas rahulolematuse piinas (vt Lk 12:15).

Me võime vajada sobivat töökohta ja selle nimel palvetada. Kuid meil läheb tarvis ususilmi ja -kõrvu (vt Et 12:19) selleks, et märgata, kuidas meid on õnnistatud suurema arukusega leida ka selliseid töötamisvõimalusi, mida teised tähele ei pane; või märgata, et tänu õnnistustele oleme kindlameelsemad ja otsime tööd pingsamalt ja kauem, kui teised suudavad või tahavad. Me võime vajada ja oodata tööpakkumist, kuid taevaluukidest tulev õnnistus võib olla hoopis võime muuta oma olukorda ise, selle asemel, et loota, et keegi või miski teine meie olukorda muudab.

Me võime küll õigustatult unistada palgatõusust ja töötada selle nimel, et saaksime eluks vajalikku endale paremini lubada. Kuid meil on tarvis ususilmi ja -kõrvu märkamaks, et meie vaimne ja ajalik võimekus on kasvanud (vt Lk 2:52), me suudame vähesemaga rohkem ära teha, paremini prioriteete seada ja elu lihtsustada ning oskame paremini materiaalse vara eest hoolitseda. Me võime küll tahta ja oodata suuremat palganumbrit, kuid taevaluukidest tulevaks õnnistuseks võib olla hoopis võime muuta ise oma olukorda, selle asemel et loota, et keegi või miski teine meie olukorda muudab.

Mormoni Raamatu noored sõdalased (vt Al 53; 56–58) palvetasid siiralt, et Jumal neid tugevdaks ja päästaks nad vaenlaste käest. Huvitaval kombel ei saanud nad aga palvetele vastuseks rohkem relvi ega suuremat väehulka. Selle asemel õnnistas Jumal neid ustavaid sõdalasi teadmisega, et nad päästetakse, rahuga nende hinges ning suurema usu ja lootusega, et Ta aitab neid (vt Al 58:11). Seetõttu võtsid Heelamani pojad julguse kokku ning olles võidus kindlad, läksid kogu jõuga laamanlastele vastu (vt Al 58:12–13). Kinnitus, rahu, usk ja lootus ei pruugi alguses näida õnnistustena, mida lahingus võitlevad sõdurid tahta võiksid, kuid need olid täpselt seda sorti õnnistused, mida need vaprad noored mehed vajasid, et edasi rühkida ja nii füüsiliselt kui ka vaimselt võitjaks tulla.

Mõnikord võime paluda Jumalalt edu, kuid Ta annab meile füüsilist ja vaimset sitkust. Võime anuda rikkusi, kuid saada selgemat mõistmist ja suuremat kannatlikkust; või oodata arengut, aga saada osa Jumala armust. Kui püüame saavutada häid eesmärke, võib Ta meid pärjata sügavamate veendumuste ja enesekindlusega. Kui aga anume, et meid vabastataks füüsilistest, psühholoogilistest ja vaimsetest raskustest, võib Ta suurendada meie otsusekindlust ja vastupidavust.

Ma luban teile, et kui me täidame kümnise seadust, siis avatakse tõesti taevaluugid ja meile kallatakse vaimseid ja ajalikke õnnistusi nii ohtralt, et meil ei jätku enam ruumi neid vastu võtta (vt Ml 3:10). Meil on meeles Issanda sõnad:

„Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.

Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Js 55:8–9).

Ma tunnistan, et kui oleme vaimselt tähelepanelikud, siis õnnistatakse meid silmadega, mis näevad selgemalt, kõrvadega, mis kuulavad üha hoolsamalt, ja südamega, mis mõistab paremini Tema teede, mõtete ja õnnistuste tähendusrikkust ja nüansse meie elus.

Teine õppetund – Issanda teede lihtsus

Enne kui mind Kaheteistkümne Kvoorumi liikmeks kutsuti, lugesin ma palju kordi Õpetuse ja Lepingute raamatust juhiseid, kuidas valvata ja kasutada püha kümniseraha. Vastavalt ilmutusele loodi Kümnise Jaotamise Nõukogu, mis koosneb Esimesest Presidentkonnast, Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ja Juhtivast Piiskopkonnast (vt ÕL 120). 2004. aasta detsembris, kui valmistusin esimest korda selle nõukogu koosolekule minema, ootasin ma innukalt seda võrratut õppimisvõimalust.

Mul on endiselt meeles, mida ma nõukogus kogesin ja tundsin. Hakkasin palju rohkem hindama ja austama Issanda finantsseadusi, mis on mõeldud nii üksikisikutele, perekondadele kui ka Tema Kirikule. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku põhiline finantsprogramm, mis kehtib nii sissetulekute kui ka väljaminekute puhul, on lahti seletatud Õpetuse ja Lepingute 119. ja 120. osas. Nende ilmutuste kaks põhimõtet on Kiriku rahaasjade korraldamise aluseks.

119. osas öeldakse lühidalt, et liikmetel tuleb „maksta igal aastal üks kümnendik oma sissetulekust; ja see olgu neile alatiseks seaduseks, .. ütleb Issand” (salm 4).

Seejärel ütles Issand seoses kümniseraha volitatud väljamaksetega: „Seda kasutatagu nii, nagu nõukogu, mis koosneb minu Kiriku Esimesest Presidentkonnast ja piiskopist ja tema nõukogust, ning minu kõrgem nõukogu ja minu enda hääl neile määrab, ütleb Issand” (ÕL 120:1). Selles ilmutuses viidatakse Juhtivale Piiskopkonnale kui piiskopile ja tema nõukogule, ning Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile kui Issanda kõrgemale nõukogule. Seda püha raha kasutatakse meie kiiresti kasvavas kirikus, et üksikisikuid ja perekondi vaimselt õnnistada, ehitades ja hallates templeid ja kogudusehooneid, toetades misjonitööd, tõlkides ja trükkides pühakirju, edendades pereajalootööd, rahastades koole ja usuharidust ning viies ellu muid Kiriku paljusid eesmärke Issanda kutsutud teenijate juhatuse järgi.

Ma imetlen, kui selged ja lühikesed on need kaks ilmutust, võrreldes paljude maailma organisatsioonide ja valitsuste keerukate finantsjuhiste ja administratiivsete protseduuridega. Kuidas saab nii suur organisatsioon nagu Jeesuse Kristuse taastatud Kirik tulla kogu maailmas ajalikke asju ajades toime selliste napisõnaliste juhistega? Minu jaoks on vastus üsna otsesõnaline: see on Issanda töö, Tema saab ise oma tööd teha (vt 2Ne 27:20) ning Päästja inspireerib ja juhib oma teenijaid, kui nad Tema juhatust järgivad ja Tema aate nimel töötavad.

Sel esimesel koosolekul avaldas mulle muljet nende põhimõtete lihtsus, mis olid meie arutelu ja otsuste aluseks. Kiriku finantstoimingutes järgitakse kahte peamist kindlaks määratud põhimõtet. Esiteks tegutseb Kirik oma vahendite piires ja kulud ei ületa sissetulekuid. Teiseks pannakse osa aastasest sissetulekust ettenägematuteks juhtudeks kõrvale. Kirik on juba aastakümneid õpetanud liikmetele põhimõtet, et nad peaksid võimalikeks hädaolukordadeks toitu, kütust ja raha varuma. Ka Kirik järgib neidsamu põhimõtteid, mida ta on korduvalt oma liikmetele õpetanud.

Kui koosolek jätkus, tabasin end soovimas, et kõik Kiriku liikmed võiksid näha, kuidas Issand oma Kiriku ajalikke tegemisi juhib, ja kui lihtne, selge, korrapärane, armastusest ajendatud ja vägev on Tema tee (vt ÕL 104:16). Nüüdseks olen ma osalenud Kümnise Jaotamise Nõukogus juba palju aastaid. Ma olen hakanud Issanda tegutsemisviisi iga aastaga aina rohkem hindama ja austama ning saadud õppetunnid on muutunud veelgi tähenduslikumaks.

Mu süda paisub tänust ja imetlusest kõigi ustavate ja kuulekate Kiriku liikmete vastu iga rahvuse, hõimu, keele ja rahvarühma seast. Maailmas ringi reisides õpin tundma teie lootusi, unistusi, erinevaid elutingimusi ja olusid ning ka teie katsumusi. Olen osalenud koos teiega Kiriku koosolekutel ja külastanud ka mõne liikme kodu. Teie usk tugevdab minu oma. Teie pühendumus muudab ka mind pühendunumaks. Ning teie headus ja siiras kuulekus kümnise seadusele inspireerib mind olema parem mees, abikaasa, isa ja Kiriku juht. Ma pean teid meeles ja mõtlen teie peale iga kord, kui osalen Kümnise Jaotamise Nõukogus. Ma tänan teid headuse ja ustavuse eest lepingute pidamisel.

Issanda taastatud Kiriku juhid tunnetavad seda tohutut vastutust käia Kiriku liikmete pühitsetud annetustega hoolikalt ümber. Me oleme täiesti teadlikud, kui püha on lesknaise ohvriand.

„Jeesus [vaatas], kuidas rahvahulk paneb raha aardekirstu. Ja paljud rikkad panid palju.

Ja üks vaene lesknaine tuli ja pani kaks leptonit, see on ühe veeringu.

Ja kutsudes oma jüngrid enese juurde, ütles Jeesus neile: „Tõesti, ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik, kes panevad aardekirstu,

sest nemad panid oma küllusest, tema pani aga kehvusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise” (Mk 12:41–44).

Ma tean isiklike kogemuste kaudu, et Kümnise Jaotamise Nõukogu kannab lesknaise ohvrianni eest valvsalt hoolt. Ma olen tänulik president Thomas S. Monsonile ja tema nõuandjatele nende tõhusa juhtimise eest selle püha usaldusülesande täitmisel. Ma täheldan Issanda häält (vt ÕL 120:1) ja kätt toetamas Tema ametisse pühitsetud teenijaid, kui nad Teda esindavad.

Üleskutse ja tunnistus

Aus kümnise maksmine on midagi enamat kui pelk kohustus. See on oluline samm pühaks muutumise suunas. Ma kiidan neid, kes kümnist maksavad.

Ma kutsun üles teid, kes te hetkel kümnise seadusele ei kuuletu, järele mõtlema ja meelt parandama. Ma tunnistan, et sellele Issanda seadusele kuuletudes avatakse teile taevaluugid. Palun ärge lükake oma meeleparanduse päeva edasi.

Ma tunnistan, et kui elame kümnise seaduse järgi, siis õnnistatakse meid nii vaimselt kui ka ajalikult. Olen tunnistajaks, et need õnnistused on sageli tähendusrikkad, ent peenekoelised. Ma kinnitan, et Issanda teede ilmselge lihtsus Tema Kiriku ajalikes tegemistes on meile nii üksikisikute kui perekondadena eeskujuks. Ma palvetan, et igaüks meist võiks nendest tähtsatest õppetundidest kasu saada. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.