Vältige puust hobuseid
Kas olete märganud, kuidas ümbrus võib mõjutada meie tegusid ja suunata meie käitumist? Mäletan ajast, mil olin noor üliõpilane, üht vestlust juhendajaga uurimusest, kus vaadeldi keskkonna mõju töö tootlikkusele. Juhendaja ütles, et mõni keskkond julgustas töötajaid tegutsema suurema energia ja töökusega, samas kui teistsugusel keskkonnal oli vastupidine mõju. Mõte, et need näiliselt nii lihtsad asjad võivad meid niimoodi mõjutada, pakkus mulle suurt huvi.
Ta rääkis ka katsest, mis korraldati rühma inimestega, kes istusid lauda, et saada osa nende ette asetatud einest. Kuigi kõik olid näljased ja ütlesid, et tahavad süüa, mõjutas järsult nende isu toa valgustuse muutmine. Pärast valgustuse muutumist paljud üldse ei söönudki, mõned sõid väga vähe ja üllataval kombel ei tundnud ükski osaline söömisest mõnu.
Kui isuäratav toit kaotab oma võlu üksnes seetõttu, et toas muudeti valgustust, näitab see keskkonna võimalikku mõju meie käitumisele.
Aastaid hiljem kutsuti mind ühe kliendi juurde, et kindlustaksin tal ühe ettevõtmise. Kui ma kohale läksin, siis selgus, et tegu oli ööklubiga.
Kui ma kassast edasi liikusin ja põhiruumi sisenesin, jättis sealne kujundus mulle hea mulje. Mööbel ja valgustid, kardinad ja vaibad – kõik olid omavahel hästi sobitatud ja see muutis ruumi väga meeldivaks. Kuna mulle öeldi, et tegu on ööklubiga, siis ei osanud ma seda oodata. Kui ma omanikuga maha istusin ja vajaliku informatsiooni kirja panin, lähenes üks töötaja ja küsis, kas ta võib helisüsteeme katsetada.
Mu klient andis selleks oma nõusoleku. Ootamatult rahulik õhkkond muutus, valgus kadus ja selle asendasid vilkuvad värvilised tuled ja kõige saateks kohutavalt vali muusika. Rahulik vaatepilt oli hetkega kadunud.
Sellises lärmis oli võimatu rääkida ja me liikusime kassade juurde. Järgnenud vestluse ja selle ehmatava muudatuse tõttu ei olnud mul tahtmist jätkata ja ma soovitasin oma kliendile üht teist spetsialisti sellest kindlustusvaldkonnast. Tänaseni mäletan ma seda hetkega toimunud muutust, kui valgusvihud ja pulseerivalt vali muusika pimedasse ruumi tungisid.
Ma sain sellest igikestva õppetunni. Meid ümbritseval võib olla oluline mõju sellele, kuidas me end tunneme ja kuidas me käitume.
See on üks põhjus, miks me juhid meile soovitavad, et iga Kiriku poolt toetatav üritus toimuks sellises keskkonnas, kus saab juures olla Issanda Vaim. Mõelge sellele soovitusele. Ja nüüd mõelge Kiriku ürituste peale. Mida me saame teha, et täita Issanda eesmärki seoses tervislike ja meeltülendavate Kiriku üritustega?
Trooja hobune
Noorusest peale on mind intrigeerinud Kreeka legend Trooja hobusest. Te ehk mäletate, et Kreeka armee oli piiranud Trooja linna kümme aastat ilma, et nad oleksid vallutamatutest kaitseehitistest mööda saanud.
Lõpuks tegid kreeklased näo, et taganevad, ja jätsid maha suure puust hobuse, mille sisse olid varjunud ründevalmis sõdalased. Troojalased uskusid, et hobune on hea enne, ja kuigi mõned neid hoiatasid, toimetasid nad selle linna sisse. Öösel ronisid Kreeka sõdalased oma varjupaigast välja ja avasid linna väravad. Kreeka armee sai Trooja linna sisse ja vallutas selle.
Ka meie peame olema valvel jõudude vastu, kes sepitsevad meie kaitse murdmist, hävitades meie usukilbi! Meie kodud ja Jumala kummardamise kohad võivad olla varjupaigaks maise tormi eest, et me saaksime olla „vankumatud ja muutumatud, alati hõivatud heade tegudega“ (Moosia 5:15) ja alati „[seista] pühades paikades“ (ÕL 45:32).
Kui meil ei õnnestu valvel olla, siis mõned võivad kaotada vaimse tundlikkuse ning leppida kahjuliku muusika ja kohatute üritustega. Kui me selliseid asju endale lubame, siis kahjustab see meid seestpoolt nagu puust hobune, mis toodi seni võitmatuks peetud linna.
Meie eesmärgiks ürituste planeerimisel ja ettevalmistamisel ei peaks olema maailmamoe jäljendamine või järgimine, vaid me peaksime püüdma tekitada õhkkonna, kus saaks viibida Issanda Vaim. See kehtib sõltumata sellest, kas üritust Kiriku poolt rahaliselt toetatakse või mitte ja see peaks olema meie juhiseks, kui valime filme, arvutimänge või muid vaba aja tegevusi. Me peaksime eriti jälgima kirikuhoones toimuvaid üritusi, kuna need hooned on pühitsetud ja seatud tegevusteks, mis on „vooruslikud, armsad või head ja kiiduväärsed“ (13. usuartikkel).
Kui Päästja külastaks kirikuhoones peetavat üritust, siis kas Tema reaktsioon oleks samasugune nagu siis, kui Ta heitis Jeruusalemma templist välja rahavahetajad (vt Matteuse 21:12–13)? Või ütleks Ta nagu Peetrus Kirgastamise mäel: „Siin on hea olla“ (Matteuse 17:4)?
President Gordon B. Hinckley (1910– 2008) nõuanne põhimisjonäridele sobib hästi selle teemaga: „Olen kindel, et sobivuse lati tõstmine paneks noored inimesed, eriti meie noored mehed, rakendama enesedistsipliini, elama ülalpool maailma madalaid käitumisnorme, vältima üleastumist ja valima kõrgeima tee kõikides oma tegevustes“1.
Neid sõnu meeles pidades, otsustagem kõik kavandada meeliülendavaid üritusi, ja neis osaleda, tõstes latti ja tõrjudes maailma mõjusid.
Kas selline lähenemine piirab meie naudingut ja välistab rõõmu meie seltskondlikel kogunemistel? Üldsegi mitte! Tegelikult on hoopis vastupidi. Käitumisnorme tõstes tunneme rõõmu kogemustest, mis jätavad kestvaid mälestusi ja on suure õnneplaani lubadustega kooskõlas.