Tulge kuulake prohveti häält
Andmise oskus
„Giving with Joy,“ Liahona, dets 1996, lk 11–14.
Oli suvepäev. Mu ema suri varasel pärastlõunal. Mu isa, vend ja mina läksime haiglast koju, kolmekesi. Me tegime endale suupisteid ja rääkisime külalistega. Oli hilja, saabus videvik, kuid mul on meeles, et me ei olnud tuld põlema pannud.
Isa läks uksekella peale ust avama. Seal olid tädi Catherine ja onu Bill. Ma nägin, et onu Billi käes oli purk kirssidega. Mul on endiselt silme ees sügavpunased, peaaegu purpursed kirsid ja purgi säravkuldne kaas. Ta ütles: „See ehk maitseks teile. Te ilmselt ei ole täna magustoitu söönud.“
Tal oli õigus. Istusime kolmekesi köögilaua ümber, panime osa kirsse kaussi ja sõime neid, kuni onu Bill ja tädi Catherine nõusid pesid.
Mulle tundub, et suure kingituse andmisel ja saamisel on alati kolm osa. Võtame näiteks selle kirsikingituse.
Esiteks ma teadsin, et onu Bill ja tädi Catherine tundsid seda, mis minagi. Nad pidid tundma, et me olime liiga väsinud, et süüa teha. Nad pidid teadma, et kauss kodust kirsikompotti annaks meile hetkeks taas perekonnatunde. Ma ei mäleta kirsside maitset, kuid mäletan, et keegi mõtles minu peale ja hoolis minust.
Teiseks tundsin ma, et see kingitus oli puhtast südamest. Ma teadsin, et onu Bill ja tädi Catherine olid puhtast südamest otsustanud kingituse tuua. Kingitus valmistas neile kinkimisrõõmu.
Ja kolmandaks oli ohverdus. Ma teadsin, et tädi Catherine oli pannud need kirsid purki oma perekonna jaoks. Neile kindlasti maitsesid kirsid. Kuid ta võttis neilt selle naudingu ja andis selle mulle. See on ohverdus. Kuid sellest ajast peale olen ma mõistnud imelist tõsiasja: onu Billile ja tädi Catherine’ile pidi tunduma, et nende rõõm oleks suurem, kui kirsipurgi saaksin nende asemel mina.
Suur kingitus hõlmab kolme asja: sa tunned, mida teine tunneb; sa annad puhtast südamest ja sa pead ohverdust õnnistuseks.
Jumal Isa andis meile oma Poja ja Jeesus Kristus andis meile lepituse – nendel kingitustel on meie jaoks mõõtmatu väärtus. Jeesus andis oma kingituse puhtast südamest, hea meelega meile kõigile. Kui keegi on Päästja lepituse anni vastu võtnud, on üheks tema kindlaks tundemärgiks andmisevalmidus.