Templite ajalugu
Nii vanal ajal kui ka tänapäeval on templite ehitamine olnud Issanda lepingurahva jaoks tähtis töö, mis on pandud just nende õlule.
Pühitsetud paik
Templi keskne roll on alati olnud, ja on ka edaspidi, olla püha paik, kus viiakse läbi pühi talitusi. Täpsemalt määratledes on tempel hoone, mis on ehitatud ja pühitsetud pühade rituaalide ja tseremooniate läbiviimiseks.
Ladinakeelne sõna templum on vaste heebreakeelsele sõnale beth Elohim, mis tähistas Jumaluse asupaika ehk sõna otseses mõttes Issanda koda.
Selliseid ehitisi on eri aegadel rajanud nii ebajumalate kummardajad kui ka tõelise elava Jumala järgijad. Nende templite esiseid kasutati kogunemiskohtadena ja avalike pidustuste pidamiseks, kuid neis oli alati ka sisemisi ruume, kuhu ainult pühitsetud preestrid tohtisid minna. Väidetavalt ilmutas seal ennast jumalus. Templid pole kunagi olnud üksnes tavalised kogunemiskohad. Templite pühitsetud kinniseid ruume on kasutatud eri religioonides kõige pühamate talituste läbiviimiseks.
Muistse Iisraeli kogudusetelk
Muistsetel aegadel tunti Iisraeli rahvast selle poolest, et nad ehitasid elavale Jumalale pühamuid. Seda nõudis neilt Jehoova, keda nad tõotasid teenida. Iisraeli rahva ajalugu arvestatakse alates suurest väljarändest. Kohe pärast seda, kui nad olid pääsenud ebajumalaid kummardavast Egiptusest, kästi neil valmistada pühamu, kus Jehoova võiks nende Issanda ja Kuningana ilmutada ennast ja oma tahet.
Kogudusetelk oli iisraellaste jaoks Jehoova pühamu. See ehitati vastavalt etteantud plaanile ja juhistele (vt 2Ms 26–27). See oli kompaktne ning kaasaskantav ja kuigi tegu oli vaid telgiga, oli see tehtud parimatest, hinnatuimatest ja kallimatest materjalidest, mida rahvas omas. Selline meisterlik töö oli rahva ohverdus Issandale. See oli igas mõttes parim, mida inimesed võisid anda, ning Jehoova võttis pakutu vastu ja pühitses selle.
Pärast neljakümmet aastat kõnnumaal rändamist asus Iisrael tõotatud maale. Saanud lõpuks ometi Kaananimaa asunikeks, püstitati kogudusetelk püsivalt Siilosse ning suguharud läksid sinna, et õppida Jumala tahet ja sõna (vt Js 18:1; 19:51; 21:2 ; Km 18:31; 1Sm 1:3, 24; 4:3–4). Hiljem viidi see Gibeoni ohvrikünkale (vt 1Aj 21:29; 2Aj 1:3) ja veelgi hiljem Taaveti linna ehk Siionisse (vt 2Sm 6:12; 2Aj 5:2).
Saalomoni tempel
Iisraeli teine kuningas Taavet soovis ja plaanis ehitada Jumalale koja, väites, et temal kui kuningal pole sobilik elada seedripuust kojas, samal ajal kui Jumala laegas asub telgiriide all (vt 2Sm 7:2). Kuid Jumal rääkis prohvet Naatani kaudu ja keelas seda teha, sest Iisraeli kuningas Taavet, kes oli nii paljudes asjades Jumalale meelepärane, oli patustanud ning seda pattu polnud andeks antud (vt 2Sm 7:1–13; 1Aj 28:2–3). Sellegipoolest lubati Taavetil Issanda hoone jaoks materjali koguda, kuid templit ei pidanud ehitama tema, vaid ta poeg Saalomon.
Varsti pärast trooni pärimist alustas Saalomon tööd. Ta tegi sellega algust neljandal valitsusaastal. Ehitustööd lõpetati seitsme ja poole aastaga. Saalomoni templi püstitamine oli pöördelise tähtsusega nii iisraellaste kui ka kogu maailma ajaloos.
Üldtunnustatud ajaarvamisest lähtuvalt lõppes templiehitus aastal 1005 eKr. Arhitektuuri, kujunduse ja kulude tõttu tuntakse seda kui ühte imetlusväärsemat hoonet arhitektuuri ajaloos. Pühitsemispidustused kestsid seitse päeva – nädal pühi rõõmupidustusi Iisraelis. Issand võttis koja vastu, mis avaldus selles, et pärast preestrite lahkumist täitis Ta pühad kambrid pilvega: „Sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jumala koja“ (2Aj 5:14 ; vt ka 2Ms 40:35; 2Aj 7:1–2).
Saalomoni templi rüvetamine
Selle imelise hoone hiilgeaeg oli lühike. Kolmkümmend neli aastat pärast pühitsemist ning viis aastat pärast Saalomoni surma algas templi langus, mis muutus peagi üldiseks rüüstamiseks ning päädis pühaduseteotusega. Saalomoni olid viinud hukatusse ebajumalaid kummardavate naiste ahvatlused ning tema patud tõid iisraellaste sekka palju halba. Tempel kaotas kiirelt oma pühaduse ning Jehoova ei kaitsnud enam seda teotatud paika.
Egiptlastel, kelle vangistusest iisraellased olid päästetud, lubati jälle Iisraeli rõhuda. Egiptuse kuningas Siisak vallutas Jeruusalemma „ja võttis ära Jehoova koja varandused“ (1Kn 14:25–26). Selline pühaduseteotamine jätkus mitme sajandi vältel. Kakssada kuusteist aastat pärast egiptlaste rüüsteretke eemaldas Juuda kuningas Ahas altari ning vaskmere ning järele jäi vaid hoone, kus kunagi oli seisnud tempel (vt 2Kn 16:7–9; 17–18; vt ka 2Aj 28:24–25). Hiljem süütas Baabüloni kuningas Nebukadnetsar templi ning viis sellega rüüstamise lõpuni (vt 2Aj 36:18–19; vt ka 2Kn 24:13; 25:9).
Serubbaabeli tempel
Seega umbes 600 aastat enne Issanda maa peale tulemist oli Iisrael jäetud ilma templita. Inimesed olid hakanud kummardama ebajumalaid ning muutunud paheliseks, seega oli Issand jätnud maha nemad ja ka nende pühamu. Iisraeli kuningriik, mis koosnes 10 kuni 12 hõimust, allutati aastal 721 eKr Assüüriale ning umbes sajand hiljem vallutasid Juuda kuningriigi babüloonlased. Juuda rahvas, keda tunti sellest ajast alates juutide nime all, jäi 70 aastaks vangistusse, nii nagu oli ennustatud (vt Jr 25:11–12; 29:10).
Koorese (vt Esr 1, 2) ja Daarjavese (vt Esr 6) valitsemisajal lubati neil naasta Jeruusalemma ning taaskord ehitada tempel vastavalt nende usule. Mälestamaks selle töö eestvedajat, tuntakse taastatud templit kui Serubbaabeli templit. Kuigi see polnud väljast ja seest kaunistatud nii rikkalikult nagu Saalomoni tempel, oli see jätkuvalt parim, mida inimesed olid suutnud ehitada, ja Issand võttis selle vastu kui oma lepingulaste armastuse ja pühendumise märgi.
Heroodese tempel
Umbes 16 aastat enne Kristuse sündi käskis Juuda kuningas Heroodes I selleks ajaks lagunenud Serubbaabeli templi taas üles ehitada. Viie sajandi jooksul oli see kahtlemata kõvasti räsida saanud.
Päästja elus seostatakse mitut juhtumit Heroodese templiga. Pühakirjadest võib lugeda, et kuigi templi pühadust oli teotatud äritegemise eesmärgil, tunnustas Kristus templi ümber oleva maa pühadust. Ükskõik mis nimega templit ka ei nimetatud, oli see Tema jaoks Issanda koda.
Issand kuulutas templi täielikku hävingut ette juba oma eluajal (vt Mt 24:1–2; Mk 13:1–2; Lk 21:6). Aastaks 70 pKr oli tempel täielikult maha põlenud tulekahjus, mis on seotud Jeruusalemma vallutamisega Tiituse juhitud roomlaste poolt.
Templid muistses Ameerikas
Heroodese tempel oli viimane muistsetel aegadel idapoolkeral püstitatud tempel. Alates selle hoone hävitamisest kuni Jeesuse Kristuse kiriku taastamiseni 19. sajandil on meie ainus allikas templite ehitamise kohta Mormoni Raamat, mis kinnitab, et templeid püsitati ka Ameerika mandril. Meieni on jõudnud vähe ehitusega seotud detaile ja veelgi vähem informatsiooni lääne templites läbiviidud talitustest. Sealne rahvas püstitas templi umbes 570. aastal pKr ning teadaolevalt ehitati see Saalomoni templi järgi, kuid jäi Saalomoni templile suursugususe poolest siiski alla (vt 2Ne 5:16).
Kui ülestõusnud Issand ennast läänepoolkeral nefilastele ilmutas, olid inimesed kogunenud templi ümber (vt 3Ne 11:1–10).
Mormoni Raamat ei maini pärast Jeruusalemma templi hävitamist enam ühtegi teist templit, veelgi enam, nefi rahvas hävis umbes neli sajandit pärast Kristust. Seetõttu on ilmselge, et mõlemal poolkeral kadusid templid usust taganemise perioodil ning tempel kui selline kadus inimeste seast.
Usust taganemine ja taastamine
Mitmete sajandite jooksul ei pühitsetud Issandale ühtegi pühakoda ning näib, et seda ei peetud vajalikuks. Püstitati küll mitmeid teisi hooneid, millest paljud olid hinnalised ja suurejoonelised. Mõned nendest pühendati Peetrusele ja Paulusele, Jaakobusele ja Johannesele, teised Maarja Magdaleenale ja neitsi Maarjale, kuid mitte ühtegi ei püstitatud Tema auks väe ja võimuga Jeesuse Kristuse nimel. Paljude kabelite, pühapaikade, kirikute ja katedraalide hulgas polnud kohta, mida Inimese Poeg oleks võinud enda omaks kutsuda.
Seda ei juhtunud enne evangeeliumi taastamist 19. sajandil, mil inimlaste seas taastati püha preesterlus kogu väe ja võimuga. Pidagem meeles, et templi jaoks on vajalik volitus kõnelda ja tegutseda Jumala nimel ning et tempel kaotab ilma püha preesterluse volituseta oma tähenduse. Joseph Smithi kaudu taastati muistne evangeelium ja seadus maa peal. Aja jooksul organiseeriti prohveti teenimise kaudu Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, mis rajati jumaliku väega.
Viimse aja templid
Kirik alustas juba varajastel algusaegadel templiehitusega (vt ÕL 36:8; 42:36; 133:2). 1. juunil 1833 sai Joseph Smith ilmutuse, milles Issand andis talle juhised püha hoone rajamiseks ning lubas anda Tema valitud teenijatele vastava väe ja volituse (vt ÕL 95). Inimesed vastasid sellele kutsele innu ja pühendumusega. Vaatamata äärmisele vaesusele ja pidevatele tagakiusamistele, viidi töö lõpuni ning 1836. aastal pühitseti viimsete aegade esimene tempel Kirtlandis Ohios (vt ÕL 109). Pühitsemisteenistust saatis jumalik ilmutus, mis on võrreldav esimese muistse templi pühitsemisel toimunuga. Hiljem ilmutasid taevalikud olendid end püha hoone seinte vahel ning andsid teada oma jumalikku tahet inimeste kohta. Seal nähti ja kuuldi jälle Issandat Jeesust (vt ÕL 110:1–10).
Kaks aastat pärast Kirtlandi templi pühitsemist hülgasid inimesed selle tagakiusamiste tõttu ning olid sunnitud põgenema. Nende lahkumisega muutus püha tempel tavaliseks hooneks.
Viimse aja pühad rändasid kõigepealt Missourisse ja hiljem Nauvoosse Illinoisi osariigis. Nad olid just saanud end seal uues kohas sisse seada, kui saadi ilmutus, mis käskis neil alustada Jumala nimel uue pühakoja ehitamist.
Ehkki oli selge, et peagi tuleb neil jälle põgeneda, ja kuigi nad teadsid, et peavad templi varsti pärast selle valmimist maha jätma, töötasid nad usinalt, et töö lõpule viia. Tempel pühitseti 30. aprillil 1846. aastal, kuid juba enne hoone valmimist hakkasid inimesed välja rändama.
Templi jätsid maha inimesed, kes olid selle rajanud vaesuses ja ohverdades. 1848. aasta novembris mattus tempel tuleleekidesse ning 1850. aasta mais lammutas keeristorm leekides mustaks värvunud seinad täielikult.
24. juulil 1847. aastal rajasid mormoonidest teerajajad asula kohas, kus praegu on Salt Lake City. Mõned päevad hiljem lõi prohvet ja kogukonna juht Brigham Young ühte kohta kõnnumaal oma jalutuskepi maha ning kuulutas: „Siia tuleb tempel meie Jumalale.“ Sellest kohast on nüüdseks saanud kaunis templiväljak, mida ümbritseb linn. Soolajärve templi ehitamine võttis aega 40 aastat, päiskivi asetati 6. aprillil 1892. aastal ning täielik pühitsemine leidis aset aasta hiljem.
Jumalik kutse
Nii vanal ajal kui ka tänapäeval on templite ehitamine olnud Issanda lepingurahva jaoks tähtis töö, mis on pandud just nende õlule. On selge, et tempel on midagi enamat kui kabel või kirik, rohkem kui sünagoog või katedraal, see on hoone, mis on püstitatud kui Issanda koda, kus leiab aset püha suhtlus Issanda ja pühade preesterluse hoidjate vahel, see on pühendatud kõige pühamate talituste läbiviimiseks. Veelgi enam, selleks et oleks tegu tõeliselt püha templiga, mille Jumal on vastu võtnud ja oma kojana tunnustanud, peab see and olema Jumala poolt nõutud ning and kui ka selle andja peavad olema väärilised.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik väidab, et on taastanud püha preesterluse väe ja jumaliku ülesande ehitada ja hoida töös templeid, mis on pühendatud tõelise ja elava Jumala nimele ja Tema teenistusse. Samuti on antud volitus pühades ruumides läbi viia preesterluse talitusi, mis kehtivad nii selles elus kui ka pärast surma.
Foto Kirtlandi templi sisemusest 20. sajandi alguses.
Mooses võidis Aaroni teenima kogudusetelgis preestrina.
Kogudusetelki kasutati kaasaskantava templina ajal, mil iisraeli rahvas kõnnumaal rändas.
Saalomoni tempel, mis valmis aastal 1005eKr, on üks imetlusväärsemaid hooneid inimkonna ajaloos.
Saalomoni templi pühitsemistalitused kestsid seitse päeva – nädal pühi rõõmupidustusi Iisraelis.
Baabüloni vangipõlve ajal lubati juutidel naasta Jeruusalemma ja alustada templi taastamist.
Mitu seika Päästja maisest elust näitavad, et Ta tunnustas templi pühadust.
Ülestõusnud Päästja ilmus Ameerika mandril templi juures.
Mitu aastat pärast usust taganemist taastati templiteenistuseks vajalik volitus Joseph Smithi kaudu.
Viimsete aegade esimene tempel pühitseti aastal 1836 Kirtlandis Ameerika Ühendriikides.
Varsti pärast Soolajärve orgu jõudmist kuulutas Brigham Young: „Siia tuleb tempel.“
Alates 1893. aastast kuni tänaseni on maailmas ehitatud ja pühitsetud üle 130 templi.
Tampico tempel Mehhikos. Pühitsetud 20. mail 2000.
Apia tempel Samoas. Pühitsetud 5. augustil 1983. Taaspühitsetud 4. septembril 2005.
Madridi tempel Hispaanias. Pühitsetud 19. märtsil 1999.