Püha tempel
Templiväärilised Kiriku liikmed saavad templites osaleda kõige ülevamates lunastavates templitalitustes, mis inimkonnale ilmutatud.
Templites saame osaleda kõige ülevamates lunastavates talitustes
Põhjuseid on mitmeid, miks keegi templisse peaks tahtma tulla. Isegi templi välisilme kõneleb selle sügavalt vaimsetest eesmärkidest. Templi seinte vahel tuleb see veelgi selgemini esile. Templi välisukse kohal on austusavaldus Issandale: „Jehoovale pühitsetud!” Sisenedes ükskõik millisesse pühitsetud templisse, olete te Issanda kojas.
Templiväärilised Kiriku liikmed saavad templites osaleda kõige ülevamates lunastavates templitalitustes, mis inimkonnale ilmutatud. Püha tseremoonia käigus saab inimest pesta ja võida, ta võib saada õpetust ja templianni ning saada pitseeritud. Ja kui me oleme saanud need õnnistused iseendale, võime me ära teha töö nende eest, kes surid ilma, et neil oleks oma elu ajal olnud sama võimalust. Templites tehakse pühi talitusi elavatele ja surnutele ühtemoodi.
Templitalitused ja -tseremooniad on lihtsad, kaunid ja pühad
Pühakirjade hoolikal lugemisel ilmneb, et Issand ei öelnud kõiki asju kõikidele inimestele. Püha informatsiooni saamiseks oli vajalik teatav ettevalmistus. Templitseremooniad on üks osa sellest.
Me ei arutle templitalituste üle väljaspool templeid. Teadmised templitseremooniatest pole kunagi olnud mõeldud vaid üksikute väljavalitute tarvis, kes oleksid pidanud kandma hoolt selle eest, et teised neist midagi teada ei saa. Vastupidi. Me innustame kogu südamest igat hinge saama templikogemuse vääriliseks ja selleks valmistuma. Neile, kes on templis olnud, on õpetatud kõrgeimast eesmärgist: ühel päeval on igal elaval hingel ja igal hingel, kes kunagi on elanud, võimalus kuulda evangeeliumi ja võtta vastu või loobuda sellest, mida tempel neile pakub. Kui sellest võimalusest loobuda, peab loobujaks olema inimene ise.
Templitalitused ja -tseremooniad on lihtsad. Need on kaunid. Need on pühad. Need on konfidentsiaalsed, neis ei osale need, kes pole valmistunud. Uudishimu ei ole ettevalmistus. Ka paljas huvi mitte. Talitusteks valmistumise juurde kuuluvad: usk, meeleparandus, ristimine, liikmeks kinnitamine, väärilisus ning selline küpsus ja väärikus, mis peab olema inimesel, kes tuleb Issanda kotta kui kutsutud külaline.
Templisse võivad siseneda need, kes on väärilised
Templisse võivad siseneda kõik, kes on väärilised ja kõigiti vastuvõetavad, et neile saaks tutvustada sealseid pühi toiminguid ja talitusi.
Kui te kord juba olete hakanud tunnetama templiõnnistuste väärtust ja templitalituste pühadust, ei kõhkle te enam Issanda poolt pühasse templisse sisenemiseks seatud kõrgete käitumisnormide õigsuses.
Selleks, et templisse minna, peab teil olema kehtiv soovitus. Sellele kirjutavad alla Kiriku vastavad ametikandjad. Templisse saavad minna üksnes need, kes on väärilised. Enne kui saate oma templitalitused, esitab teie kohalik piiskop või koguduse juhataja teile rea küsimusi, et otsustada teie väärilisuse üle. See vestlus on erakordselt tähtis, sest see annab teile võimaluse uurida koos Issanda pühitsetud teenijaga oma elukäiku. Kui teie elus on midagi korrast ära, saab piiskop aidata teil seda ära klaarida. Selle vestluse käigus saate tõestada oma väärilisust või teil aidatakse saada templisse minemise väärilisusele Issanda heakskiit.
Templisoovituse saamiseks vestleb piiskop Kiriku liikmega eraviisiliselt. Vestluse käigus esitatakse küsitletavale hulgaliselt küsimusi tema käitumise ja väärilisuse kohta, lojaalsuse kohta Kiriku ja selle ametikandjate suhtes. Inimene peab kinnitama, et ta on kõlbeliselt puhas, peab kinni Tarkuse Sõnast, maksab täit kümnist, elab kooskõlas Kiriku õpetustega, ei käi läbi usust taganenute rühmitustega ega toeta neid. Piiskop teab, et igaühe puhul, kellega ta vestleb, on konfidentsiaalsus erakordselt tähtis.
Kui vastused piiskoppi rahuldavad, on inimene templisoovituse vääriline. Kui soovituse taotleja ei pea käske või on tema elus mõni kordaseadmist nõudev probleem, on tal enne templisoovituse saamist tarvis üles näidata tõelist meeleparandust.
Enne kui lähete oma templitalitusi saama, vestleb teiega pärast piiskoppi veel ka vaia juhataja.
Templiõpetus toimub võrdkujude kaudu
Enne kui te esimest või ehk ka mitmendat korda templisse lähete, peaksite teadma, et templis toimub õpetamine võrdkujude kaudu. Issand, Meisterõpetaja, esitas suure osa oma õpetustest võrdkujude vahendusel.
Tempel on võrratu õppimise koht. See on õppimise koda. Templi õhkkond on ideaalne sügavalt vaimsete asjade õpetamiseks. Meie seast lahkunud vanem John A. Widtsoe Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist oli väljapaistev ülikooli rektor ja maailmakuulus teadlane. Ta hindas kõrgelt templitööd ja on kord öelnud:
„Templitalitused hõlmavad kogu päästmisplaani, nagu seda ajast aega on õpetanud Kiriku juhid. Templitalitused selgitavad raskesti mõistetavaid küsimusi. Selleks, et templiõpetusi suurde päästmisskeemi sobitada, ei ole vaja mingit keerutamist ega väänutamist. Templianni filosoofiline täius on üheks suurimaks tõestuseks, et templitalitused on tõde. Enamgi veel, selline täielik evangeeliumiplaani ülevaade ja lahtiseletamine teeb templis teenimisest erakordselt tõhusa vahendi kogu evangeeliumistruktuuri puutuva mälu värskendamiseks.” (Temple Worship. – Utah Genealogical and Historical Magazine, apr 1921, lk 58.)
Kui te lähete templisse teadmisega, et õpetamisel kasutatakse võrdkujusid, ei lahku te sealt õige meelestatuse korral kunagi ilma, et teie vaateväli poleks avardunud, et te ei tunneks end veidikenegi enam ülendatuna ja et teie teadmised vaimsetes küsimustes poleks suurenenud. Selline õpetamismeetod on suurepärane. See on inspireeritud. Meisterõpetaja, Issand ise, õpetas oma jüngreid pidevalt tähendamissõnadega, mis ju ongi võrdkujude kasutamine nende asjade selgitamiseks, mis muidu oleksid raskesti mõistetavad.
Ka tempel ise on võrdkuju. Kui te olete näinud öisel ajal täisvalgustuses templit, siis teate, milline mõjus vaatepilt see on. Üleni valgustatud, pimedusest esile kerkivast Issanda kojast on saanud Jeesuse Kristuse evangeeliumi väe ja inspiratsiooni võrdkuju, tuletorn järjest enam vaimsesse pimedusse uppuvas maailmas.”
Templisse minnes vahetate te oma riided valgete templirõivaste vastu. Seda saab teha riietusruumis, kus igaüks saab endale kapi ja privaatse riietumiskabiini. Tagasihoidlikkus on ideaal, millest templis hoolikalt kinni pidada. Kui olete pannud oma riided kappi, jätate te sinna ka oma mured ja hooled ning kõik muu, mis teid võiks segada. Kui väljute sellest väikesest privaatsest riietumiskabiinist valgeis rõivais, tunnete ühtekuuluvust ja võrdsust, sest kõik teie ümber näevad samasugused välja.
Templiabielu on templitalitustest ülim
Need, kes soovivad templis abielluda, tahavad ehk teada, mis seal toimub. Me ei korda (abielu) pitseerimistalituse sõnu väljaspool templit, kuid me võime kirjeldada pitseerimisruumi ilu, sealset vaikust ja rahu ning pühalikku vaimu, mis tuleneb selles ruumis tehtavast pühast tööst.
Enne kui paar tuleb pitseerimistalituseks altari äärde, on noorpaaril eriline võimalus talituse läbiviijalt veidi nõu saada. Järgnevalt mõned mõtteavaldused, mida noorpaar võib sellise sündmuse ajal kuulda.
„Täna on teie laulatus. Abiellumine on tundeküllane üritus. Templid kui pühamud ehitati just selliste talituste tarvis. Me ei ole maailmas. Maailma puutuv siin ei kehti, ega tohi siin toimuvat kuidagi mõjutama. Me oleme tulnud maailmast Issanda templisse. See on teie elu suurpäev.
Te sündisite, teid kutsusid maa peale teie vanemad, kes valmistasid teie vaimule sureliku eluaseme. Mõlemad te olete ristitud. Ristimine on püha talitus, mis sümboliseerib puhtaks saamist, surma ja ülestõusmist, uue elu algust. Selle juurde kuulub meeleparandus ja pattude andekssaamine. Issanda õhtusöömaaja sakrament uuendab ristimislepingut ja kui me elame sellega vastavuses, saavad meie patud jätkuvalt andeks antud.
Sind, peigmees, pühitseti preesterlusse. Sulle anti esmalt Aaroni preesterlus ja tõenäoliselt oled sa olnud järjestikku kõigis selle ametites – oled olnud diakon, õpetaja ja preester. Siis tuli päev, mil sind peeti Melkisedeki preesterluse vääriliseks. Seda preesterlust, kõrgemat preesterlust, määratletakse kui preesterlust Jumala kõige pühama korra järgi ehk püha preesterlust Jumala Poja korra järgi (vt Al 13:18; He 8:18; ÕL 107:2–4). Sulle anti selles preesterluses amet. Sa oled nüüd vanem.
Mõlemad te olete saanud oma templianni. Selle anniga on teie areng igavene. Kõik need asjad on aga mõningas mõttes vaid sissejuhatavad, ettevalmistavad sammud, selleks et võiksite tulla altari äärde ja saada pitseeritud abikaasadena ajaks ja kogu igavikuks. Teist saab perekond, te olete vabad elu loomisele kaasa aitama, teil on võimalus tuua pühendumise ja ohverdamise läbi lapsi maailma, neid kasvatada ja turvaliselt läbi sureliku elu juhatada ning näha, kuidas nemadki ühel päeval nii nagu teiegi nendest pühadest templitalitustest osa saavad.
Te olete tulnud vabatahtlikult ja teid on tunnistatud väärilisteks. Abielulepingu sõlmimine on suur kohustus, mis kannab endas mõõtmatuid õnnistusi.”
Pitseerimisvägi seob maa peal ja taevas
Kui tahame mõista nii templitöö ajalugu kui ka õpetust, peame mõistma pitseerimisväe tähendust. Meil peab olema mingisugunegi ettekujutus, miks volituse võtmed pitseerimisväe kasutamiseks on otsustava tähtsusega.
„Kui Jeesus tuli Filippuse Kaisarea rajale, küsis ta oma jüngritelt ning ütles: „Keda ütlevad inimesed mind, Inimese Poja, olevat?” …
Siimon Peetrus vastas ning ütles: „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg!”
Jeesus vastas ning ütles temale: „Õnnis oled sa, Siimon, Joona poeg, sest liha ja veri ei ole sulle seda ilmutanud, vaid mu Isa, kes on taevas.
Ja mina ütlen sulle ka: Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja surmavalla väravad ei võida seda!
Ma annan sinule taevariigi võtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud!” (Mt 16:13, 16–19)
Peetrus sai endale võtmed. Peetrus sai pitseerimisväe, volituse, mis kannab endas väge siduda ehk pitseerida maa peal või päästa lahti maa peal ja see saab olema nii taevastes. Need võtmed kuuluvad Kiriku presidendile – prohvetile, nägijale ja ilmutajale. Seesama püha pitseerimisvägi on Kirikus olemas ka praegu. Neile, kes teavad selle volituse tähtsust, pole sellest midagi pühamat. Midagi ei hoita hoolikamalt. Mehi, kellele see pitseerimisvägi maa peal on delegeeritud, on igal ajahetkel äärmiselt vähe – igas templis on vendi, kellel see vägi on olemas. Selle väe saab vaid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku prohvetilt, nägijalt ja ilmutajalt.
Prohvet Joseph Smithi sõnul küsiti temalt sageli: „Kas me ei saa päästetud, ilma et kõik need talitused läbi peaksime tegema?” Joseph Smith vastas: „Ei, ilma nendeta pole päästmine täielik. Jeesus ütles: „Minu Isa majas on palju eluasemeid ja ma lähen teile aset valmistama.” (Vt Jh 14:2.) Siin mainitud maja asemel peaks ütlema kuningriik ja igaüks, kes on ülendatud kõrgeimale eluasemele, peab elama selestilise seaduse järgi ja seda täies ulatuses.” (History of the Church, 6. kd, lk 184)
Templitöö on vaimse väe allikas
Templid on Kiriku vaimse jõu keskpunktid. Selles pole midagi üllatuslikku, et vastane püüab Kirikule ja igale üksikule meist vahele segada, kui tahame selles pühas ja inspireeritud töös osaleda. Templitööga kaasneb nii suur vastuseis, kuna see on ainulaadse vaimse väe allikas nii viimse aja pühadele kui kogu Kirikule.
Toonane Esimese Presidentkonna liige, president George Q. Cannon, tegi Logani templi nurgakivi pühitsemisel Utah’s järgmise avalduse:
„Iga vundamendikivi, mis tulevase templi jaoks paika pannakse, iga tempel, mis on valminud vastavalt Issanda poolt pühale preesterlusele ilmutatud korrale, vähendab Saatana väge maa peal ning suurendab Jumala väge ja jumalikkust, paneb taevad vägevalt meie kasuks liikuma ning hüüab ja kutsub alla meie peale nii Igaveste Jumalate kui nende õnnistused, kes nende juures elavad.” (The Logan Temple. – Millennial Star, 12. nov 1877, lk 743)
Kui Kiriku liikmetel on muresid, kui nende meeli vaevavad rasked otsused, lähevad nad templisse. See on hea koht, kuhu oma muredega minna. Templis avanevad vaimsed perspektiivid. Templis teenides „ei ole me maailmast”.
Vahel on meie mõtted küllastunud probleemidest, on nii palju asju, mis nõuavad korraga tähelepanu. Me pole võimelised selgelt nägema ega selgelt mõtlema. Templis viibides langeb segadusetolm maha, udu ja hämu tõusevad üles ning me „näeme” seda, mida varem ei näinud ja leiame muredest väljapääsu, mille peale me varem ei tulnud.
Issand õnnistab meid, kui teeme templis püha talitustööd. Templiõnnistused ei piirdu templis teenimisega. Meid õnnistatakse kõigis meie tegemistes.
Töö, mida me templis teeme, on meile kilbiks ja kaitseks
Ükski töö pole Kirikule paremaks kaitseks kui templitöö ja seda toetav pereajaloo uurimine. Ükski teine töö ei väärista meid vaimselt rohkem kui templitöö. Ükski teine töö, mida teeme, ei anna meile suuremat väge. Ükski teine töö ei nõua suuremat õigemeelsust.
Töö, mida me templis teeme, on kilbiks ja kaitseks nii üksikisikule kui rahvale tervikuna.
Seepärast tulge templisse, tulge oma õnnistuste järele! See töö on püha.
Panama City tempel Panamas. Pühitsetud 10. augustil 2008.
Tokyo tempel Jaapanis. Pühitsetud 27. oktoobril 1980.
Curitiba tempel Brasiilias. Pühitsetud 1. juunil 2008.