Milleks meile templid?
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku templid on pühad hooned, kus saadakse vastused igavikulistele küsimustele.
Templid on kohad, kus meie küsimused elu kohta saavad igavikulise vastuse
Kas on iial olnud meest või naist, kes vaikselt iseendasse süüvinult poleks mõtisklenud elumüsteeriumide üle?
Kas ta pole küsinud: „Kust ma tulin? Miks ma olen siin? Kuhu ma lähen? Kuidas olen ma seotud oma Loojaga? Kas surm röövib minult kallid inimesed, kellega elu mind on sidunud? Mis saab minu perekonnast? Kas pärast seda elu on olemas veel teine elu, ja kui on, kas tunneme seal siis üksteist?”
Maailma tarkus nendele küsimustele ei vasta. Vastuseid saab üksnes ilmutatud Jumala sõnast. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku templid on pühad hooned, kus saadakse vastused nii nendele kui ka teistele igavikulistele küsimustele. Kõik templid on pühitsetud Issanda kojaks, maailmast eraldatud pühapaigaks. Seal õpetatakse tõdesid ja tehakse talitusi, mis annavad teada igavestest asjadest ja innustavad osalejaid elama teadlikena oma jumalikust pärandist ning oma võimalustest Jumala igaveste lastena.
Võrreldes kõikide teiste kirikuhoonetega, on templid eesmärgilt ja ülesandelt ainulaadsed
Erinedes tuhandetest tavalistest Kiriku jumalateenistuskodadest maailmas, on templid võrreldes kõikide teiste kirikuhoonetega, eesmärgilt ja ülesandelt ainulaadsed. Ainulaadseks ei tee templeid nende suurus ja arhitektuurne ilu, vaid töö, mida nende seinte vahel tehakse.
Et mõned sakraalhooned on erinevalt tavajumalateenistuspaikadest määratud mingite kindlate talituste tarbeks, selles pole midagi uut. Nii oli kombeks muistses Iisraelis, kus tavajumalateenistused toimusid kogudusekodades. Nende pühimaks paigaks oli algul elamu kõnnumaal koos oma pühamast pühama ruumiga ja seejärel templid, kus tehti erilisi talitusi ja kus nendest said osa võtta üksnes need, kes vastasid kehtestatud tingimustele.
Nii on see ka täna. Enne templi pühitsemist kutsub Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik avalikkust templi hoonesse selle erinevate ruumidega tutvuma. Kui aga tempel pühitsetud on, saab sellest Issanda koda, mis on nii püha, et sisse lubatakse ainult väärilisi Kiriku liikmeid. Asi pole salastatuses. Asi on pühaduses.
Jumala igavese perekonna liikmetena puudutab templitöö meid kõiki
Töö, mis neis hoonetes tehakse, toob välja Jumala igikestvad eesmärgid seoses inimesega, kes on Jumala laps ja Tema loodu. Suurem osa templitööst on seotud perega, meie kõigiga, kes me oleme Jumala igavese perekonna ja oma maise perekonna liikmed. See puudutab abielulepingu ja peresuhete pühadust ja igikestvust.
See töö kinnitab, et iga maailma sündinud mees ja naine on Jumala laps, keda on õnnistatud millegagi Tema jumalikust loomusest. Nende peamiste ja kõige põhilisemate õpetuste kordamisel on neile, kes need õpetused omaks võtavad, tervistav mõju, sest kui õpetust jagatakse nii kaunisõnaliselt ja muljetavaldavalt, hakkab osasaaja mõistma, et kui iga mees ja naine on Taevase Isa laps, siis on nad ka jumaliku perekonna liikmed. Järelikult on iga inimene tema vend või õde.
Kirjatundja küsimuse peale: „Missugune käsk on kõige esimene?” vastas Päästja: „Esimene on see: … sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.
Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (Mk 12:28–31)
Kaasaja templite õpetused panevad suurt rõhku sellele kõige põhilisemale käsitusele meie kohustusest Looja ja ligimeste ees. Pühad talitused võimendavad seda üllast õpetust Jumala perekonnast. Nende läbi õpetatakse, et meie kõigi vaim on igavene, vastupidiselt kehale, mis on surelik. Pühad talitused mitte ainult ei aita mõista neid suuri tõdesid, vaid motiveerivad osalejat ka armastama Jumalat ja innustavad teda olema hoolivam meie Isa teiste laste vastu.
Kui nõustume eeldusega, et iga inimene on Jumala laps, aitab see mõista, et surelikul elul on jumalik eesmärk. Ja taas õpetatakse meile Issanda kojas ilmutatud tõde. Maapealne elu on osake igavesest rännakust. Enne kui me siia tulime, olime me vaimulapsed. Sellest annavad tunnistust pühakirjad. Pange tähele Issanda sõnu Jeremijale: „Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast väljusid, pühitsesin ma sind: ma panin sind rahvaile prohvetiks!” (Jr 1:5)
Suhted kallite pereliikmetega võivad jätkuda tulevases maailmas
Me sünnime siia ellu surelikest vanematest ja meil on siin perekond. Lapsevanemad on Jumala liitlased Tema lastega seotud igaveste eesmärkide elluviimisel. Seega kujutab pere endast jumalikku kooslust, kõige tähtsamat nii surelikkuses kui igavikus.
Suur osa tööst, mida tehakse templites, on seotud perekonnaga. Selle töö tähenduse mõistmisel on abiks äratundmine, et nii nagu me elasime Jumala lastena enne oma sündi siia maailma, nii jätkub meie elu ka pärast surma, ning et meile armsad ja rahuldustpakkuvad suhted surelikkuses – kõige ilusamad ja tähendusrikkamad neist peresuhted, jätkuvad tulevases maailmas.
Kui mees ja naine abielluvad Issanda kojas, liidetakse nad ühte mitte ainult sureliku elu ajaks, vaid kogu igavikuks. Nad seotakse omavahel mitte üksnes riigiseaduse volitusel, mis liidab nad kokku kuni surmani, vaid ka Jumala igavese preesterluse vahendusel, mis seob ka taevas kokku selle, mis on kokku seotud maa peal. Nõnda abiellunud paar saab kinnitust jumalikust ilmutusest, et nende omavaheline suhe ja nende suhted oma lastega ei lõppe surmaga, vaid jätkuvad igavikus, kui nad elavad selle õnnistuse vääriliselt.
Kas on kunagi olnud meest, kes armastab tõeliselt oma naist, või naist, kes armastab tõeliselt oma meest, kuid ei palveta, et nende suhe võiks jätkuda teiselpool hauda? Kas mõned vanemad on kunagi matnud oma lapse, ega ole igatsenud kinnitust, et nende armas laps on tulevases maailmas jälle nendega? Kas keegi, kes usub igavesse ellu, kahtleb selles, et taeva Jumal annab oma poegadele ja tütardele elu kõige hinnalisema aarde – armastuse, mis leiab kõige tähendusrikkama väljenduse perekondlikes suhetes? Ei, mõistuse järgi jätkub peresuhe pärast surma. Inimsüda tunneb selle järele igatsust ja taeva Jumal on ilmutanud tee, kuidas seda teoks teha. Selle eest kannavad hoolt Issanda koja pühad talitused.
Templiõnnistused on kõigile kättesaadavad
Oleks ebaõiglane, kui nende talituste õnnistused oleksid kättesaadavad vaid neile, kes on praegu Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed. Tegelikkuses on asi nõnda, et võimalus tulla templisse ja saada osa templiõnnistustest on avatud kõigile, kes võtavad vastu evangeeliumi ja keda ristitakse Kirikusse. Seepärast jätkab Kirik ulatuslikku misjonitööd maailmas nii ulatuslikult kui võimalik, sest tema kohuseks jumaliku ilmutuse järgi on õpetada evangeeliumi kõikidele rahvahõimudele, suguharudele, keeltele ja rahvastele.
Ometi on äraarvamata hulk neid, kes on elanud maa peal, kuid kellel pole kunagi olnud võimalust evangeeliumi kuulda. Kas nad jäävad ilma õnnistustest, mida pakutakse Issanda templites?
Surnute nimel tegutsevate elavate asemike kaudu saavad samad talitused võimalikuks neile, kes on surelikkusest lahkunud. Vaimumaailmas on surelikkusest lahkunutel vabadus nende heaks tehtud maised talitused, seal hulgas ristimine, abielu ja peresuhete pitseerimine, kas vastu võtta või nendest loobuda. Issanda töös pole mingit sundust, küll aga peab olema võimalus.
Templitöö on armastuse töö, mida elavad teevad surnute heaks
See asemike töö kujutab endast enneolematut armastuse tööd, mida elavad teevad surnute heaks. See nõuab ulatuslikku pereajaloo uurimist, oma eelkäijate otsimist ja leidmist. Uurijate abistamiseks on Kirik välja töötanud pereajaloo programmi ja loonud pereajaloo uurimiseks võimalused, milliseid pole kusagil mujal maailmas. Kiriku arhiivid on üldsusele avatud ja paljud, kes ei ole Kiriku liikmed, käivad seal otsimas teavet oma esivanemate kohta. Seda programmi on kiitnud sugupuu-uurijad kõikjal maailmas, seda kasutavad erinevad rahvad oma ülestähenduste säilitamiseks. Selle peamine eesmärk on aga siiski teha Kiriku liikmetele kättesaadavaks vajalikud abivahendid oma esivanemate leidmiseks, et nad saaksid pakkuda neile samu õnnistusi, millest nad ise rõõmu tunnevad. „Kui ma armastan oma naist ja lapsi nii väga, et tahan neid endaga kogu igavikuks,” arutlevad nad, „ kas siis minu surnud vanaisal, vanavanaisal ja teistel eelkäijatel ei peaks olema võimalust saada neidsamu igavesi õnnistusi?”
Templid annavad võimaluse õppida sellest, mis on elus tõeliselt tähtis
Seega on need pühad hooned paigad, kus vaikselt ja aupaklikult tehakse ära tohutu töö. Nendega seoses meenub see osa Ilmutaja Johannese nägemust, kus on kirjas järgmine küsimus ja vastus sellele: „Need seal valgeis rüüdes, kes nad on ja kust nad tulid?” …
„Need on, kes tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres!
Sellepärast on nad Jumala aujärje ees ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis.” (Ilm 7:13–15)
Need, kes tulevad nendesse pühadesse hoonetesse, riietuvad seal valgesse. Nad saavad sinna tulla vaid oma kohalike kirikujuhtide soovitusel, kes on tunnistanud nad vääriliseks. Neilt oodatakse, et nad sisenevad templisse puhaste mõtete, puhta keha ja puhaste riietega. Sisenedes tuleb jätta maailm seljataha ja keskenduda sellele, mis on jumalik.
Juba ainuüksi see tähendab midagi, sest kes meist poleks neil pingelistel aegadel valmis avasüli vastu võtma võimalust maailm ukse taha jätta, siseneda Issanda kotta ja mõtiskleda seal vaikselt Jumala igaveste asjade üle? Nagu ei ükski teine paik, pakuvad need pühad hooned võimalust õppida sellest, mis on elus tõeliselt tähtis – meie suhtest Jumalusega ja meie igavesest rännakust surelikkusele eelnevast elust praegusesse ellu ning edasi tulevasse ellu, kus me tunneme üksteist ja lävime omavahel, sealhulgas meile armsate inimeste ja oma eelkäijatega, kellelt oleme pärinud kõik, mis on seotud meie keha, meele ja vaimuga.
Templis saame me lubaduse Jumala igavikuliste õnnistuste kohta
Templid on kõikide teiste rajatistega võrreldes ainulaadsed. Need on kojad, kus jagatakse õpetust. Need on kohad, kus sõlmitakse lepinguid ja antakse tõotusi. Templi altarite ääres põlvitame me Jumala, oma Looja ees ja meile lubatakse Tema igavikulisi õnnistusi. Templi pühades ruumides suhtleme me Temaga ja mõtiskleme Tema Poja, oma Päästja ja Lunastaja, Issanda Jeesuse Kristuse üle, kes teenis meie eest ohvrit tuues meie kõigi asemikuna. Siin jätame me kõrvale oma isekuse ja teenime neid, kes ei saa seda ise teha. Siin, Jumala tõelise preesterluse väe all, saavad sõlmitud meie kõige pühamad sidemed teiste inimestega – meid pitseeritakse kokku abikaasadena, laste ja vanematena ning peredena, mida aeg ei hävita ja surm ei lõhu.
Templeid ehitati isegi noil süngetel aegadel, kui viimse aja pühasid kodukohtadest välja aeti ja taga kiusati. Templeid on ehitatud ja töös hoitud nii vaesuses kui õitsenguaegadel. Need kerkivad tänu järjest suurema inimeste hulga jõulisele usule, kellel on tunnistus elavast Jumalast, ülestõusnud Issandast, prohvetitest ja jumalikust ilmutusest ning rahust ja kindlustundest, et igavesi õnnistusi leiab üksnes Issanda kojast.
Ristimisbassein (Papeete tempel Tahitil).
Stockholmi tempel Rootsis. Pühitsetud 2. juulil 1985.
Manti tempel Ameerika Ühendriikides. Pühitsetud 21. mail 1888. Taaspühitsetud 14. juunil 1985.