Vanaema Deny väike misjonär
Emília Maria Guimarães Correa elab Federali piirkonnas Brasiilias.
„Kui inimene kõneleb Püha Vaimu väel, siis kannab Püha Vaimu vägi selle inimlaste südameni” (2. Nefi 33:1).
Vítor elas koos ema ja õega vanaema Deny juures. Vítori vanaema jäi haigeks ega saanud mitu nädalat voodist välja. Ta tundis ennast oma toas üksildasena.
Vítor otsustas vanaema Denyle seltsiks olla. Iga päev, kui ta koolist koju tuli, võttis ta ühe Liahoona ajakirja ja luges vanaemale lugusid laste lehekülgedelt.
Kui ta oli ette lugenud kõik ajakirja Liahoona numbrid, mis tema perel olemas olid, hakkas ta vanaemale Mormoni Raamatut ja Piiblit lugema. Vanaema Deny ei olnud Kiriku liige, aga talle meeldis kuulata, kuidas Vítor luges. Ta oli rõõmus, et võis evangeeliumi õppida.
Vanaema küsis palju küsimusi. Kui Vítor vastust ei teadnud, küsis ta oma Algühingu juhatajalt või vaatas pühakirjadest järele. Vanaema kutsus Vítorit oma väikeseks misjonäriks.
Vanaema Deny ütles Vítorile, et on temalt palju õppinud. Ta lubas, et kui terveks saab, läheb ta koos temaga kirikusse. Kõik, mida vanaema oli õppinud, suurendas tema soovi terveks saada ja evangeeliumist rohkem kuulda.
Kui vanaema terveks sai, pidas ta oma lubadust. Ta läks koos Vítoriga kirikusse, et kuuldu kohta rohkem teada saada. Ei läinud kaua, kui vanaema sai ristitud ja kinnitatud. Vítor aitas vanaemal teada, et evangeelium on õige.
Kui Vítor suureks kasvas, teenis ta Boston Massachusettsi põhimisjonil. Enne misjonile minekut läks ta koos vanaema Denyga templisse.