Kust ma võiksin sellise ajakirja saada?
Sharon Rather, Nevada, Ameerika Ühendriigid
Reisides oma perega Nevadast Alaskasse, hakkasin ma vestlema ühe meeldiva naisega, kes istus minust teisel pool vahekäiku.
Ta küsis, kuhu ma reisin, ja ma vastasin, et lendame Alaskasse Juneausse, et külastada meie poega ja tema peret. Ta jutustas, et on pärit Las Vegasest. Siis, muutudes hardaks, lisas ta, et lendab Juneausse, et külastada oma mehe perekonda ja pidada mälestusteenistus oma abikaasale, kellega ta oli 20 aastat abielus olnud. Ta oli hiljuti vähki surnud.
Ma vaatasin üle vahekäigu ja mõtlesin omaette, kui õnnelik ma olen, et tean päästmisplaani ja võin teenida Nevada osariigis Las Vegase templis. Ma mõtisklesin, kuidas ma võiksin seda naist lohutada.
Ühtäkki tuli mulle selgelt meelde prohvet Joseph Smithi tsitaat, mida olin jaganud Abiühingus. Kui Joseph Smith organiseeris Abiühingu, ütles ta, et õed „ruttavad .. teelisele appi, valavad õli ja viina ahastuses olija haavatud südamele, kuivatavad orvu pisarad ja rõõmustavad lese südant” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 452).
Ma vaatasin veel kord teisele poole vahekäiku. Ma nägin abi vajavat teelist, kurvastava südamega leske. Mulle meenus, et olin sel hommikul lugenud Ensigni 2011. aasta juulikuu numbrit. Seal olid mõned meeliülendavad artiklid, ja ma mõtlesin, et need võiksid teda julgustada ja lohutada.
Võtsin julguse kokku ja avasin ajakirja ühe artikli juurest ja palusin tal seda lugeda. Ma jälgisin teda valvsalt ja olin üllatunud, et ta luges iga rida pingsalt. Kui ta oli lõpetanud, luges ta järgmise artikli.
Paistis, et miski, mida ta oli lugenud, oli tema südant puudutanud. Ta surus ajakirja tugevalt oma rinnale ja pühkis pisara oma silmast.
„Kust ma võiksin sellise ajakirja saada?” küsis ta minult. Ma ütlesin, et ta võib selle ajakirja endale jätta. Seejärel jätkas ta lugemist.
Kui me Juneausse jõudsime, haaras ta mul käest kinni, vaatas mulle silma ja lausus: „Aitäh sulle.”
Ma sain sellest kogemusest olulise õppetunni. Me oleme ümbritsetud võõrastest, kellel on südames kurbus, kes vajavad julgustust ja kellel on vaja kuulda seda, mida meie, viimse aja pühad, teame.