Kes on tõeline sõber?

Elaine S. Dalton

Noorte Naiste üldjuhataja

Sõbra definitsioon tänapäevases tehnoloogiliselt ühendatud maailmas on muutunud. Tänapäeval võime arvata, et meil on palju „sõpru”. Tõsi ta on, et me oleme kursis paljude tuttavate ja endiste sõprade elus toimuvaga ja isegi nende inimeste elusündmustega, keda me pole isiklikult kohanud, aga keda me kutsume sõpradeks.

Sotsiaalmeedia kontekstis kasutatakse terminit sõber, et kirjeldada pigem kontakte kui lähedasi suhteid. Te võite saata oma „sõpradele” sõnumeid, aga see ei ole sama mis nendega silmast silma suhtlemine.

Vahel on meil kinnisidee endale sõpru saada. Võib-olla peaksime keskenduma sellele, kuidas sõber olla.

Sõbraks olemist võib mitmeti määratleda. Ma ei unusta kunagi, kui kuulsin, kui vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kõneles sellest, mida tähendab olla sõber ja milline suur mõju on sõpradel meie elus. Tema definitsioonil sõpradest on minu elus kestev mõju. Ta sõnas: „Sõbrad on inimesed, kes teevad Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elamise kergemaks.”¹ Selle definitsiooni kohaselt otsib tõeline sõber teises inimeses parimat. See tähendab pidada sõbra heaolu enda heaolust tähtsamaks. See tähendab, et tuleb olla aus, ustav ja vooruslik kõigis tegudes. Sõna pühendumine võtab sõpruse olemuse vahest kõige paremini kokku.

Kui minu tütar Emi oli 15-aastane, tegi ta otsuse, milliseid sõpru valida. Ühel hommikul märkasin ma, et tema Mormoni Raamat oli avatud Alma 48. peatüki juurest. Ta oli ära märkinud salmid, mis kirjeldasid kapten Moronit: „Moroni oli tugev ja vägev mees; ta oli mees täiusliku mõistmisega… Jah, ja ta oli mees, kes oli vankumatu usus Kristusesse” (salmid 11, 13). Lehekülje servale oli ta kirjutanud: „Ma tahan käia kohtamas ja abielluda mehega, kes on Moroni moodi.” Jälgides Emit ja noormehi, kellega ta sõbrustas ja kellega ta hiljem 16-aastaseks saanuna kohtamas käis, nägin ma, kuidas ta oli ise heaks eeskujuks nendest omadustest ning kuidas ta aitas teistel elada vastavalt oma potentsiaalile Jumala poegade, preesterluse hoidjate, tulevaste isade ja juhtidena.

Tõelised sõbrad aitavad neil, kellega nad läbi käivad, „tõusta veidi kõrgemale [ja] olla veidi paremad”.² Te võite aidata üksteisel – eriti noormeestel – valmistuda teenima auväärt misjonil. Te võite aidata üksteisel püsida kõlbeliselt puhtana. Teie õigemeelne eeskuju ja sõprus võivad avaldada igavikulist mõju neile, kellega te sõbrustate, ja ka tulevastele põlvkondadele.

Päästja kutsus jüngreid sõpradeks. Ta ütles:

„Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest.

Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.

Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt” (Johannese 15:12–15; rõhutus lisatud).

Kui te elate Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi ja jagate seda, tõmbate ligi inimesi, kes tahavad olla teie sõbrad – mitte ainult tuttavad sotsiaalmeedia leheküljel, vaid sellised sõbrad, nagu oli Päästja nii sõnas kui ka teos. Kui püüate olla teistele sõbraks ja lasete oma valgusel paista, siis õnnistab teie mõjuvõim paljusid teie tutvusringkonnas. Ma tean, et kui te püüate olla teistele hea sõber, nagu prohvetid ja pühakirjad head sõpra kirjeldavad, siis leiate te rõõmu ja olete maailmas heaks eeskujuks ning teile saavad ühel päeval osaks lubatud õnnistused, mida pühakirjades lubatakse tõelistele sõpradele: „Samasugune omavaheline läbikäimine, nagu on meie vahel siin, on meie vahel seal, ainult et sellega käib kaasas igavene hiilgus” (ÕL 130:2).