Rohkem misjonäre tööle: kuidas juurutada misjonitöö vaimu kodus ja Kirikus?
Piiskop Victor Nogales Parque Chacabuco kogudusest Congreso vaiast Argentiinas Buenos Aireses istub teadetetahvli ees, millele on riputatud 37 tema koguduse noore mehe ja naise pildid. Kui keegi neist misjonile läheb, siis kinnitab ta pildi juurde märkme.
„Minu noored on väga elevil, kui nad mu kabinetti tulevad ning neid pilte ja märkmeid näevad,” sõnab ta. „See motiveerib neid enda misjoniks valmistuma.”
See kogudus Buenos Aireses on eeskujuks misjonitöö vaimust. 2012. aasta esimese kuue kuu jooksul läks misjonile 19 noort – 14 neist olid usulepöördunud. Nad lahkusid kodust, et teenida kaheksas eri riigis põhimisjonil. Enam kui 80 protsenti nõuetele vastavatest noortest on võtnud eesmärgiks teenida misjonil.
Viimastel aastatel on Kiriku juhid mitmel korral palunud, et rohkem noori misjonil teeniks.
2005. aasta kevadisel üldkonverentsil, üsna pea pärast teaviku „Jutlusta minu evangeeliumit. Misjonitöö juhis” väljaandmist jagas vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist perekondadele ja juhtidele nõuandeid, kuidas aidata noortel mõista, kes nad on, ning õpetada neile evangeeliumi õpetusi, juurutades sel moel misjonitöö vaimu ja valmistades rohkem noori mehi ja naisi ette auväärselt teenima (vt „One More”. – Liahona, mai 2005, lk 69).
President Thomas S. Monsoni teadaanne 2012. aasta sügisesel üldkonverentsil seoses misjonäride vanusepiirangu alandamisega oli samuti märk sellest, et Issand kiirustab oma tööd tagant.
Tänapäeval võtavad paljud perekonnad ja Kiriku juhid neid sõnumeid väga tõsiselt ja rajavad oma piirkondades kestvaid misjonil teenimise traditsioone.
Aidates noortel mõista, kes nad on
Vastuseks küsimusele „Kuidas Sul on õnnestunud valmistada nii palju noori ette misjonil teenima?” vastas piiskop Nogales: „Kui mind piiskopiks kutsuti, siis oli minu esimeseks mureks koguduse noored ja ma tegin teistele koguduse juhtidele selgeks, et me peame olema osa nende elust.”
Näiteks oli kõigil Chacabuco misjonäridel enne misjonile lahkumist oma koguduses kutse. Tihtipeale kutsuti uusi pöördunuid ja vähemaktiivseid liikmeid teenima õpetajatena ning see aitas neil valmistuda evangeeliumi õpetama.
Piiskop Nogales tegi kohalike põhimisjonäridega koostööd, et aidata noortel vaimselt misjoniks valmistuda.
Kui Kiriku kohalikud juhid ja liikmed on pühendanud end koguduse noortele, siis on nad selle tulemusena näinud misjonitöö vaimu oluliselt suurenemas.
Misjonitööle meelestatud perekond
Ameerika Ühendriikidest Utah’ osariigist Draperi linnast pärit Garth ja Eloise Andrus teavad, mida tähendab olla misjonitööle meelestatud perekond. Neil on 17 meessoost lapselast, kes on misjonil teeninud, ning nad on ka ise kuuel misjonil teeninud.
Misjonitöö vaimu juurutamine perekonnas on miski, mis saab vend Andruse meelest alguse juba varases lapsepõlves.
Ka õde Andrus nõustub sellega. „Misjonil teenimine ei peaks olema varjatud ootus, vaid sellest tuleks lastega ja lapselastega rääkida, nii et ei tekiks küsimustki, millal või kas üldse misjonile minna,” ütles ta.
On oluline õpetada noortele selle kohta, kes nad on, nii, et seame neile misjonitöö eeskuju. Vend ja õde Andrus võtsid esimese misjonikutse vastu 1980. aastal – kohe pärast nende noorima poja misjonileminekut.
Üks lapselaps kirjutas neile pärast seda, kui oli kätte saanud kingituse, mille nad talle saatsid, et teda misjoniks ette valmistada. „Ta tänas meid kingituse eest, kuid ütles: „Palju olulisem on teid tänada eeskuju eest, mille olete seadnud,”” ütles õde Andrus.
Õpetuste õpetamine
„Meie noortel on õigus oodata vanematelt, Kiriku juhtidelt ja õpetajatelt, et nad tagaksid, et noored teavad ja mõistavad Jeesuse Kristuse evangeeliumi,” ütles vanem Ballard. „Püha Vaim kinnitab neile südames tõde ning sütitab nende hinges Kristuse valguse. Pärast seda on teil veel üks täielikult ette valmistunud misjonär” (M. Russell Ballard. „One More”, lk 71).
Ligi 9600 km Buenos Airesest asub Ameerika Ühendriikide Boise linna lähistel maakohas Horseshoe Bendi kogudus, kus on samuti kogetud, et kui perekonnad ja juhid pingutavad selle nimel, et õpetada noortele evangeeliumi, siis saab märksa kiirema hoo sisse ka misjonitöö.
75-liikmelisest väikesest kogudusest teenib misjonil üheksa noort.
Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rõhutas, miks tuleb teenida ja millist kasu see toob. „Kõik misjonärid teenivad eesmärgiga muuta teiste inimeste elu paremaks,” ütles ta. „Otsus misjonil teenida kujundab misjonäri, tema abikaasa, järglaste ja tulevaste põlvkondade vaimset käekäiku. Soov teenida on usulepöördumise, väärilisuse ja ettevalmistuse loomulik väljund” (www.jeesusekristusekirik.ee. 182. sügisene üldkonverents. Vanem Russell M. Nelson. „Räägi misjonäridega! Nad saavad sind aidata”).
Sama meelt on ka Idaho Emmetti vaia juhataja Martin Walker. „Misjonil teenimine juhatab noore inimese rajale, mis mõjutab terveid põlvkondi,” leiab ta. „Vaiana teeme endast kõik, mis suudame, et noori misjonitööks ette valmistada.”
Üks osa ettevalmistusest on noortele evangeeliumi õige õpetuse õpetamine. Horseshoe Bendi koguduse noortel on iga nädal võimalik osaleda misjonitööks ettevalmistamise tunnis, mida õpetab endine misjonijuhataja – see on koolitus, mis täiendab vaia igakuist noorte misjonäride ettevalmistuse koosolekut ja iga-aastast Aaroni preesterluse laagrit.
LaRene Adam, üks vend ja õde Andruse kuuest lapsest, teenis koos abikaasa Jimiga 2007.−2009. aastal Kopenhaageni misjonil Taanis. Ta tunnistas, kui tähtis on lastele kodus evangeeliumi õpetada.
„Üks parimaid asju, mida saate teha, et aidata lastel saada tunnistus misjonitööst, on pereõhtute pidamine ja perega koos pühakirjade uurimine,” sõnas ta. „Kui annate neile tugeva evangeeliumi uurimise ja evangeeliumi tundmise aluse, siis on nad palju paremini ette valmistunud ja tunnevad evangeeliumi märksa paremini.”
Piiskop Victor Nogales seisab teadetetahvli ees ja näitab kõiki oma koguduse noori, teiste hulgas neid, kes hetkel misjonil teenivad.
Foto avaldatud Paul L. Garvini loal.